Return to Video

A Farm for the Future

  • 0:01 - 0:05
  • 0:18 - 0:23
    Ma olen alati arvanud, et see Devoni maastik on maailma ilusaim paik.
  • 0:24 - 0:27
    Minu jaoks on see väga eriline koht,
  • 0:27 - 0:29
    kuna siin kasvasin ma ülesse.
  • 0:30 - 0:35
    Ja see on ainus koht, mida ma saan oma tõeliseks koduks nimetada.
  • 0:36 - 0:39
    Minu nimi on Rebecca Hosking.
  • 0:39 - 0:43
    Ma olen pärit pikkade traditsioonidega farmerite perekonnast.
  • 0:45 - 0:52
    Lapsepõlves huvitas mind põllumajanduse asemel pigem metsik loodus.
  • 0:52 - 0:57
    Ja see huvi kandis mind elukutseni, mis oli loodusfilmide tegija.
  • 0:59 - 1:01
    Aga nüüd olen ma kodus tagasi, et tegeleda farmeri ametiga...
  • 1:01 - 1:05
    Ja seda väga huvitavatel aegadel.
  • 1:06 - 1:11
    Peatselt saabuv energiakriis ilmselt tekitab põllumajanduses vajaduse suure revolutsiooni järele.
  • 1:11 - 1:16
    Ja see muudab Suurbritannia maaelu igaveseks.
  • 1:22 - 1:25
    See mõjutab seda, mida me sööme,
  • 1:25 - 1:26
    kust see meie toidulauale jõuab
  • 1:27 - 1:33
    ja isegi seda, et kas meie toidulauale üldse jätkub piisavalt toitu.
  • 1:38 - 1:41
    Selleks, et meie talu ellu jääks,
  • 1:41 - 1:42
    peab see muutuma.
  • 1:44 - 1:45
    Selles filmis
  • 1:45 - 1:48
    üritan ma leida vastuseid, mis muudaksid minu perekonna talu
  • 1:49 - 1:52
    taluks, mis oleks tulevikuks valmis
  • 1:59 - 2:01
    Kui inimesed saavad teada,
  • 2:01 - 2:05
    et ma kasvasin üles väikeses lõuna Devoni talus,
  • 2:05 - 2:09
    arvavad nad, et mul pidi olema kõige lahedam lapsepõlv.
  • 2:10 - 2:14
    Kui mina mõtlen tagasi oma lapsepõlve peale,
  • 2:14 - 2:18
    Tuleb mulle meelde lõputu töörügamine.
  • 2:18 - 2:21
    Me olime lihtsad vöikefarmerid
  • 2:21 - 2:24
    ja sellega kaasnes väike kogus raha.
  • 2:24 - 2:29
    aga see eest väga palju tööd, mis võis tihti tunduda lausa orjatööna.
  • 2:29 - 2:31
  • 2:31 - 2:34
    Isa tihti kirjeldab farmereid
  • 2:34 - 2:37
    justkui uhke nimega tualetikoristajaid
  • 2:37 - 2:40
    Samamoodi nagu paljud farmerite perekonnad,
  • 2:40 - 2:44
    tahtsid ka minu vanemad paremat elukutset oma lastele.
  • 2:44 - 2:48
    Mind pidevalt julgustati eemalduma põlluharimisest.
  • 2:48 - 2:51
    Leidma endale korralik töökoht ja elatise teenimise võimalus.
  • 2:52 - 2:55
    Seda ma tegingi.
  • 2:57 - 3:00
    Samal ajal kui mina oma karjääri arendasin,
  • 3:00 - 3:07
    jätkasid mu isa ja onu Phil põlluharimist traditsioonilisel moel.
  • 3:08 - 3:11
    Aga nüüd on mul aeg naasta koju.
  • 3:12 - 3:16
    Asi on selles, et mina ja Onu Phil...
  • 3:16 - 3:20
    Ma tahtsin öelda, et me oleme juba ammu pensioniealised
  • 3:20 - 3:21
    ja me peaksime olema pensionil
  • 3:21 - 3:23
    ning paljud farmerid on seda juba teinud,
  • 3:23 - 3:26
    aga me hoidsime seda farmi elus...
  • 3:27 - 3:29
    ja oleme seda hoidnud töös nii kaua kui võimalik,
  • 3:29 - 3:34
    proovides seda hoida sellisena, nagu meie selle lõime.
  • 3:35 - 3:39
    Mul oleks hea meel kui keegi selle üle võtaks
  • 3:38 - 3:40
    ja loodetavasti jätkaks selle talu eest hoolitsemist.
  • 3:40 - 3:44
    Aga see ei saa olema lihtne paljude asjade pärast...
  • 3:45 - 3:49
    nagu toidunappus, kütusehindade tõus...
  • 3:49 - 3:52
    see ei saa üldse lihtne olema.
  • 3:54 - 3:56
    Paljud ütlevad, et müü see talu maha
  • 3:56 - 4:01
    See oleks tunduvalt tulusam kui elu lõpuni töörügamine.
  • 4:02 - 4:05
    Aga kuidas ma saaksin oma selga pöörata millelegi nii ilusale.
  • 4:05 - 4:08
    Kohale, mis tegi minust selle, kes ma praegu olen.
  • 4:09 - 4:11
    Pealegi, raha teenimine, samala ajal
  • 4:11 - 4:15
    metsikut loodust hoides. Nagu minu isa seda teinud on.
  • 4:15 - 4:18
    Saab olema väga suur väljakutse.
  • 4:23 - 4:25
    Ebameeldiv on tõdeta.
  • 4:25 - 4:28
    Vaatamata sellele, et siin haritakse põldu loodust hoides.
  • 4:28 - 4:31
    Ei muuda see seda talu teistest keskkonnasõbralikumaks.
  • 4:32 - 4:35
    Kõik talud, mida ma tean, kaasaarvatud orgaanilised,
  • 4:35 - 4:38
    on sama moodi sõltuvad fossiilkütustest.
  • 4:38 - 4:40
    Eriti diiselkütusest.
  • 4:40 - 4:43
    See sõltuvus on ohtlik kahel põhjusel:
  • 4:43 - 4:46
    kaasaaitamine kliimamuutustele,
  • 4:47 - 4:53
    samuti on tõestatud, et fossiilkütuste kättesaadavus võib tulevikus kahaneda.
  • 4:54 - 4:57
    Eelmise aasta kütusehindade tõus mõjutas meie toimetulekut rängalt
  • 4:57 - 5:00
    ja minu jaoks oli see tegutsema panev jõud.
  • 5:01 - 5:04
    Ma sain hiljuti teada, et kütusehinna tõus
  • 5:04 - 5:07
    on alles väike asi võrreldes mõjutustega,
  • 5:07 - 5:11
    mille toob esile naftatootlikkuse vähenemine.
  • 5:12 - 5:14
    Kui antud info peab paika,
  • 5:14 - 5:21
    siis saab just see olema minu suurim katsumus, mida ületada, et hoida oma talu elus.
  • 5:22 - 5:25
    Ma otsustasin otsida üles maailma juhtivad teadlased,
  • 5:25 - 5:27
    kes oskaksid antud teemat kommenteerida.
  • 5:28 - 5:33
    Peale 40.a kestnud märkimisväärseid saavutusi töötades naftatöösutses geoloogina.
  • 5:33 - 5:38
    Jätkab ta oma uurimustööd väikesest Iiri külakesest.
  • 5:38 - 5:44
    DR Colin Campbelli sõnul on faktid kütusevarudest väga lihtsad.
  • 5:44 - 5:48
    Vaatamata sellele, et me kasutame toornafta otsimiseks aina paremaid tehnoloogiaid,
  • 5:48 - 5:50
    ning oleme ka rohkem motiveeritud.
  • 5:50 - 5:53
    Oleme me 40 aasta jooksul leidnud aina vähem toornaftat.
  • 5:53 - 5:57
    Ja 1981 aastal saabus inimkonna jaoks murdepunkt,
  • 5:57 - 6:01
    kui me hakkasime kasutama rohkem naftatooteid kui me leidsime.
  • 6:01 - 6:04
    Me hakkasime tarbima naftat reservis olnud leiukohtadest,
  • 6:04 - 6:07
    Võiks öelda, et süües oma pärandit.
  • 6:07 - 6:13
    Ja ma arvan, et pole kahtlustki, et me oleme lähenemas pöördepunktile.
  • 6:13 - 6:16
    Võiks öelda, et inimkonna pöördepunkti kus
  • 6:16 - 6:19
    põllumajanduse tarbitav energiahulk,
  • 6:19 - 6:22
    eriti inimestele toiduainete tootmises.
  • 6:22 - 6:24
    Kasvab kuni hetkeni kus pole enam piisavalt energiat võtta.
  • 6:24 - 6:26
    On käimas suur debatt selle üle,
  • 6:26 - 6:30
    millal see tipp saavutatakse.
  • 6:30 - 6:33
    Aga ma arvan, et see ei ole põhiline.
  • 6:33 - 6:37
    Ei ole oluline, kas see toimub täna, aasta või viie aasta pärast.
  • 6:37 - 6:40
    Oluline on see, et kui see juhtub,
  • 6:40 - 6:43
    siis meil võib küll olla 2-3% nafta puudujääki aastas.
  • 6:43 - 6:44
    Aga
  • 6:44 - 6:48
    See on väga suur vahe võrreldes 150 aastase tõusuga.
  • 6:48 - 6:50
    Arvestades meie tarbimist.
  • 6:50 - 6:52
    Mida Colin üritab öelda
  • 6:52 - 6:55
    tähendab, et tulevikus tekib kütuse defitsiit.
  • 6:55 - 6:59
    ja sellega seoses tekib pikaajaline majanduskriis.
  • 7:00 - 7:02
    Ma olen temaga ühel meelel.
  • 7:02 - 7:06
    Ei ole oluline, as see juhtub lähimas või kaugemas tulevikus.
  • 7:06 - 7:11
    Selle mõjud igale aspektile meie elust on tohutud.
  • 7:12 - 7:17
    Minu suurim küsimus on see, et kuidas see mõjutab põllumajandust.
  • 7:17 - 7:19
    See tähendab meie toitu.
  • 7:19 - 7:26
    Ma arvan, et paljud inimesed ei ole sellele mõelnud, kui palju kütust kulub meie toidu töötlemisele.
  • 7:26 - 7:30
    Enne praamile astumist haarasin ma kaasa selle einevõileiva.
  • 7:30 - 7:32
    Ja ma võtan selle osadeks
  • 7:32 - 7:34
    ning me vaatame koos üle selle koostisosad.
  • 7:34 - 7:36
    Alustame saiast.
  • 7:37 - 7:41
    Kuskil maailmanurgas, keegi farmer istutas seemned.
  • 7:41 - 7:44
    Alustame sellest, et kõike seda ta tegi traktoriga, mis tarbib diiselkütust.
  • 7:44 - 7:46
    Kõigepealt ta künnab põldu...
  • 7:46 - 7:47
    siis ta tasandab seda
  • 7:47 - 7:50
    ning seejärel ta istutab seemned pinnasesse.
  • 7:50 - 7:52
    Selleks, et saada seemned kasvama
  • 7:52 - 7:55
    pidi ta lisama mullale suure hulga kemikaale,
  • 7:55 - 7:57
    et kaitsta taimi kahjurite eest.
  • 7:57 - 8:00
    Fungitsiidid, herbitsiidid, insektitsiidid.
  • 8:00 - 8:01
    Need kõik on naftast valmistatud.
  • 8:03 - 8:06
    Ja väetamiseks kasutab ta keemilisi väetisi.
  • 8:06 - 8:11
    Praegusel hetkel on enamus väetisi toodetud maagaasist.
  • 8:12 - 8:16
    Kui vili on küps, tuleb seda koristada.
  • 8:16 - 8:19
    Siis tuleb vilja kuivatada suurte soojapuhuritega.
  • 8:19 - 8:23
    Siis transporditakse see protsessimisjaama.
  • 8:24 - 8:27
    Saia tootmisega ei tegele väikesed pagariärid.
  • 8:27 - 8:31
    Seda saia valmistatakse tohututes töökodades.
  • 8:31 - 8:35
    Vaatame võileiva sisse ja siit vaatab vastu sink, mis teadagi on valmistatud sealihast.
  • 8:35 - 8:39
    ja seakasvatus on veel energiakulukam, kuna sigasid söödetakse teraviljaga.
  • 8:39 - 8:44
    ja üks siga sööb seda oma eluea jooksul ca pool tonni.
  • 8:44 - 8:50
    Ja kirsiks tordil on meil siin üks kurb salatileht,
  • 8:50 - 8:52
    mis transporditi siia laeva, lennukiga
  • 8:52 - 8:55
    või on seda kasvatatud köetud kasvuhoones.
  • 8:55 - 8:58
    Mis samuti kasutavad tohutul hulgal energiat.
  • 8:59 - 9:02
    Kõiki neid koostisosi on kas kuumutatud võ külmutatud,
  • 9:02 - 9:05
    transporditud mitmeid kilomeetreid veoauto külmfurgoonis,
  • 9:05 - 9:09
    enne kui nendest koostisosadest valmistati see võileib.
  • 9:10 - 9:15
    See võileib esindab kõike seda, mida me igapäevaselt sööme
  • 9:15 - 9:17
    ja see põhimõtteliselt tilgub naftast.
  • 9:17 - 9:23
    Ja kui selliseid tehnoloogiaid kasutaval tööstusel ei oleks võimalik kasutada tohutuid kütusevarusid,
  • 9:23 - 9:27
    siis meie riigi kodanikud praktiliselt nälgiksid.
  • 9:31 - 9:35
    Minu külaskäik iirimaale on andnud mulle rohkesti mõtlemisainet.
  • 9:36 - 9:40
    Sellest, et isegi meie väikeses talus.
  • 9:40 - 9:44
    Seiskuks toidukasvatamine ilma fossiilkütusteta üsna kiiresti.
  • 9:44 - 9:46
    Ja ainuke asi, mis meile alles jääks
  • 9:46 - 9:48
    oleks looduse reservid.
  • 9:48 - 9:52
    Aga looduse reservid ei ole võimelised kogu inimkonda toitma.
  • 9:52 - 9:54
    See tundub niivõrd tõsine küsimus,
  • 9:54 - 9:59
    et ka teised talupidajad peaksid olema sama mures kui mina.
  • 9:59 - 10:03
    Äkki mõnedel neist on häid ideid, kuidas sellest olukorrast edasi minna.
  • 10:03 - 10:09
    Mullastiku liidu konverents, kus arutatakse Briti põllumajanduse tulevikku, tundus hea koht kust alustada.
  • 10:09 - 10:12
    Me kõik võime arvata, et me oleme antud probleemi suhtes immuunsed,
  • 10:12 - 10:16
    kuna meil on võimalus lihtsalt minna nurgatagusesse poodi, millal iganes me soovime,
  • 10:16 - 10:17
    et osta omale meelepärast...
  • 10:17 - 10:20
    Kogu see süsteem on hädaohus.
  • 10:20 - 10:21
    Kuidas me toidame Inglismaad?
  • 10:21 - 10:23
    Kuidas me toidame Londonit?
  • 10:23 - 10:27
    40% maailma toodangust võetakse ca 500-st
  • 10:27 - 10:33
    pool miljonit barrelit sisaldavast naftamaardlast. Enamus neist...
  • 10:33 - 10:35
    Kindel on see, et nad muretsevad.
  • 10:35 - 10:39
    Sellest, mida mina kuulen. Tundub energiakriis
  • 10:39 - 10:40
    möödapääsmatu.
  • 10:40 - 10:44
    Kriis jõuab meieni hiljemalt 2013 aastal.
  • 10:44 - 10:52
    Mitte ainult kütusekriis, aga ka äärmuslik energia puudus.
  • 10:52 - 10:56
    Farmerid peavad liikuma kunagi maale saabunud päikeseenergialt,
  • 10:56 - 10:58
    st Nafta ja gaasiproduktide kastutamise juurest,
  • 10:58 - 10:59
    kasutama looduslike energiaallikaid.
  • 10:59 - 11:02
    Ja see tundub olema suurim väljakutse,
  • 11:02 - 11:04
    millega põlluharijad on rinda pistnud.
  • 11:04 - 11:07
    Seda alates industriaalrevolutsioonist, kuna selle saavutamiseks on nii vähe aega.
  • 11:07 - 11:10
    Kui me saame valitsuse sellesse kaasata, siis on olukord parem,
  • 11:10 - 11:14
    aga kui valitsus seda ei toeta, siis peame me hakkama saama ilma nendeta.
  • 11:14 - 11:19
    Need on fundamentaalsed põhimõtted, millele meie toidutootmise süsteem peab olema rajatud,
  • 11:19 - 11:22
    või muidu oleme me suurte probleemide ees.
  • 11:22 - 11:27
    Farmeite konverents tegi mulle selgeks, et sellele küsimusele lihtsaid vastuseid ei ole.
  • 11:28 - 11:31
    Kui meie talud ja nende masinapark on nii energianäljased.
  • 11:31 - 11:34
    Siis millised on valikud ilma fossiilkütuseta?
  • 11:35 - 11:39
    Alternatiivsete energiate areng on olnud hüppeline,
  • 11:39 - 11:43
    aga milline neist täidaks oma eesmärki?
  • 11:45 - 11:48
    California süsiniku uuringute instituudis
  • 11:48 - 11:51
    töötab mees, kes on nõustanud firmasid, äriühinguid ja valitsusi,
  • 11:51 - 11:54
    küsimustes, kuidas saada hakkama naftavarude lõppemisega.
  • 11:54 - 11:59
    Richard Heinberg oli hea meelega nõus minuga internetis rääkima.
  • 12:00 - 12:03
    Ma arvan, et me võiksime hakata kasutama tuule, päikese või tuumaenergiat
  • 12:03 - 12:08
    ja naftavarude lõppemine polekski tegelikult probleem.
  • 12:08 - 12:12
    Me oleme oodanud liiga kaua alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuga.
  • 12:12 - 12:15
    Samuti on olemas võimalus,
  • 12:15 - 12:19
    et kõik need allikad kokku ei ole võimelised
  • 12:19 - 12:26
    Toitma meie tööstusi, mis on üles ehitatud tuginedes fossiilsete kütuste energiale.
  • 12:26 - 12:32
    Inimesed peavad hakkama aru saama, et me oleme loonud elulaadi, mis on täiesti taastumatu.
  • 12:32 - 12:36
    Ja see ei tähenda, et see oleks rahaliselt mõtetu.
  • 12:36 - 12:39
    See tähendab, et selline elulaad ei saa jätkuda.
  • 12:39 - 12:45
    Antud ülesande mastaap ilmneb kui vaadelda lähemalt biokütuseid.
  • 12:46 - 12:51
    Rapsiseeme on kõige produktiivsem biodiisli tooraine, mis kasvab meie kliimas.
  • 12:53 - 12:59
    Suurbritannia praeguse energiatarbe juures saaks selle kahe hektarilise põllu saadus
  • 12:59 - 13:03
    kasutatud vähem kui ühe kolmandiku sekundi jooksul.
  • 13:04 - 13:08
    Sellest oleks vähe abi praeguse põllumajandussüsteemi juures.
  • 13:08 - 13:14
    Transpordi, Autonduse ja lennunduse kõrval
  • 13:14 - 13:19
    on põllumajandus kõige energiat kulutavam tööstusharu.
  • 13:19 - 13:23
    Toiduainete tööstuses me kasutame ca 10 kalorit energiat
  • 13:24 - 13:25
    ühe kalori toidu tootmiseks.
  • 13:25 - 13:30
    See on tohutu probleem, mille me iseeneste jaoks oleme tekitanud.
  • 13:35 - 13:40
    Me oleme põllumajanduses ennegi lahendanud tohutuid väljakutseid.
  • 13:40 - 13:44
    Viimase 50 aasta jooksul on põllumajandustehnoloogia
  • 13:44 - 13:51
    kolmekordistanud viljakuse ja suutnud ületada kõik katsumused, mida loodus on meile andnud.
  • 13:51 - 13:57
    Aga kõik need saavutused toimivad tänu fossiilsete kütuste energiale.
  • 14:00 - 14:07
    Mingis mõttes on need saavutused viinud meid just vastupidises suunas.
  • 14:08 - 14:12
    Isegi hiljutised saavutused geneetiliselt muundatud toiduainete vallas
  • 14:12 - 14:19
    vaatamata väidetele, on needki sama sõltuvad fossiilsete kütuste energiast.
  • 14:21 - 14:24
    Mis valikud meil on?
  • 14:25 - 14:29
    On võimalik, et toidukasvatuse tööstus võib kokku variseda, mitte ainult vaesetes riikides?
  • 14:29 - 14:33
    Aga samuti ka riikides, mis on suured toiduainete eksportijad
  • 14:33 - 14:36
    nagu Ameerika, Kanada ja Austraalia.
  • 14:36 - 14:42
    Me peame muutma oma tervet toidukasvatus süsteemi väga kiiresti
  • 14:42 - 14:47
    kui me tahame ära hoida suuri probleeme toiduainete tööstuses.
  • 14:48 - 14:53
    Kas meie talus tähendaks see naasmist hobustega töötamise juurde?
  • 14:53 - 14:56
    Mina ei kujuta ettegi kuidas seda teha.
  • 14:56 - 14:58
    Samuti ka tänased farmerid.
  • 14:59 - 15:02
    Selline toidukasvatamise kultuur on ammu välja surnud.
  • 15:03 - 15:09
    Aga meie kõrvaltalus elab naine, kes teab sellest nii mõndagi.
  • 15:10 - 15:12
    Minu vana sõber Pearl.
  • 15:13 - 15:17
    Tere kallikesed, kas te ootate teed?
  • 15:17 - 15:19
    Te igavesed lunijad.
  • 15:19 - 15:21
    Na näevad head välja
  • 15:21 - 15:23
    Jah. Nad on armsad.
  • 15:26 - 15:28
    Kas sa tead, milleks seda kasutati?
  • 15:28 - 15:29
    Pole aimugi
  • 15:29 - 15:32
    Aastaid tagasi me paigutasime heina kuhjadesse.
  • 15:32 - 15:35
    Ahjaa, et panna heina kuivama.
  • 15:38 - 15:40
    Ja siis meil oli vaja kaarik heina täis laadida
  • 15:41 - 15:48
    Ja selleks oli vaja lõigata heinakuhjast sektsioon välja, et see kaarikusse laadida.
  • 15:48 - 15:50
    Seda tehti niimoodi,
  • 15:51 - 15:52
    Lõikamisliigutustega.
  • 15:52 - 15:54
    Jah just nii.
  • 15:54 - 15:58
    See on ju päris raske ... Ega me hiired ei olnud.
  • 15:58 - 16:02
    Ma polnud küll suur, aga mul oli tohutult jõudu.
  • 16:02 - 16:04
    Jumal andis mulle palju jõudu.
  • 16:04 - 16:06
    Loomulikult. Ta tegi seda tõesti.
  • 16:06 - 16:09
    Tänapäeval me ei saa aru, kui kergelt see kõik meile kätte tuleb.
  • 16:10 - 16:11
    Seda mitte.
  • 16:14 - 16:17
    Tööde jaoks, mis olid inimestele liiga rasked olid talunikel hobused.
  • 16:17 - 16:21
    Pearl oli suurepärane hobusenaine.
  • 16:21 - 16:24
    Oo Pearl vaata seda.
  • 16:25 - 16:25
    Lahe
  • 16:25 - 16:32
    Siin need on.
  • 16:32 - 16:34
    Kui palju sul neid on?
  • 16:34 - 16:36
    Me pidime teenindama kolme küla.
  • 16:36 - 16:38
    Jah muidugi.
  • 16:38 - 16:44
    Sul oli hobune ja vanker, aga vahest oli ühest hobusest vähe.
  • 16:44 - 16:51
    Sa panid selle hobuse rakendisse, Rakmed käisid ümber kaela, need olid kinnitatud kahe ketiga
  • 16:51 - 16:54
    ning see ühendati kaariku külge ...
  • 16:54 - 16:57
    Kui sa vajasid natukene hobujõude juurde?
  • 16:57 - 16:58
    Just see hobune aitas tõmmata.
  • 16:58 - 17:00
    Et saada mäest ülesse.
  • 17:01 - 17:07
    Parimatel päevadel oli Pearly käsutuses kaks hobujõudu, mis olid talle abiks rasketel töödel.
  • 17:07 - 17:11
    Tänapäeva traktorid on kuni 400 HJ võimsusega.
  • 17:11 - 17:13
    Ei suuda seda ette kujutada.
  • 17:13 - 17:15
    400 Hobujõudu.
  • 17:15 - 17:17
    Kujutage ette, mida see tegelikult tähendab?
  • 17:17 - 17:19
    400 hobust.
  • 17:19 - 17:24
    See on energia, mida me saame nänapäeval naftast.
  • 17:24 - 17:28
    Kas sa tead kui palju on see energeetiline väärtus, mida me kasutame?
  • 17:28 - 17:31
    Umbes 22 miljardit orja töötab meie jaoks oopäevaringselt.
  • 17:32 - 17:38
    Me põhimõtteliselt kasutame lõputul hulgal orjatööd, mis on peidetud fossiilkütuste energiasse.
  • 17:38 - 17:42
    Aga sajandi lõpuks seda enam ei ole
  • 17:42 - 17:44
    ja see muutus, mis meid ees ootab on tohutu.
  • 17:44 - 17:48
    See mõjutab kõiki meie ühiskonna aspekte.
  • 17:49 - 17:53
    Ma tihtin taban ennast mõttelt sellest kuidas on asjad muutunud.
  • 17:53 - 17:58
    Me kunagi tegime seda kõike selleks, et toita oma lehmi.
  • 17:58 - 18:01
    aga praegu valmistad natukene silo.
  • 18:01 - 18:04
    Seda tehakse mahhaaniliselt ja sina saad minna puhkama.
  • 18:05 - 18:10
    Kas sa arvad, et su pojad saaksid sellise tööga hakkama?
  • 18:10 - 18:14
    Ma arvan, et mitte. Ma arvan, et nad oleksid kavalamad.
  • 18:14 - 18:16
    Aga ma olin õnnelik.
  • 18:17 - 18:20
    Sellist laadi põllumajanduse juurde me ei saa naasta.
  • 18:20 - 18:22
    Isegi kui tahaksime.
  • 18:22 - 18:27
    Kui Pearl oli noor oli selles riigis praegusest 10 korda rohkem põllumehi.
  • 18:28 - 18:31
    Ja inimesi oli poole vähem, keda toita.
  • 18:32 - 18:39
    Enamustel Briti farmeritel puudub füüsis, et rasket käsitööd teha.
  • 18:40 - 18:44
    Suurbritannia põllumehe keskmine vanus on 60.
  • 18:45 - 18:50
    Ja kõige hullem on see, et neid on järgi kõigest 150 000.
  • 18:51 - 18:56
    Briti põllumajanduse tööstuharu on jäetud surema.
  • 18:57 - 19:02
    Viimastel aastatel imporditakse üha rohkem meie toitu välismaalt.
  • 19:04 - 19:08
    Inglismaa on suur toidu importija.
  • 19:08 - 19:12
    See on ... See on väga ohtlik.
  • 19:12 - 19:16
    Kuna enamus imporditud toidust jõuab siia
  • 19:16 - 19:22
    fossilkütustega töötavatel sõidukitel, nagu lennukid või laevad.
  • 19:23 - 19:27
    Kuna kütust hakkab nappima ja see muutub kalliks,
  • 19:27 - 19:33
    siis ka toit muutub kallimaks ning kogu süsteem hakkab lonkama.
  • 19:36 - 19:40
    Reaalselt võttes saab ainsaid muutusi läbi viia siinsamas.
  • 19:40 - 19:44
    Ja seegi protsess ei ole väga lihtne ja arusaadav.
  • 19:46 - 19:49
    Meil on traditsiooniline loomafarm.
  • 19:50 - 19:54
    Loomakasvatus ei pruugi tunduda väga kütustest sõltuv.
  • 19:54 - 19:57
    Aga tegelikult on siin suur probleem
  • 20:00 - 20:03
    Loomakarja talveks lauta toomine
  • 20:04 - 20:09
    on ainult üks osa protsessist, mida me peame oma kliima tõttu tegema.
  • 20:09 - 20:11
    Kui me jätaksime karja talveks välja,
  • 20:11 - 20:15
    oleks see halb rohule, kuna nad sõtkuksid selle ära.
  • 20:16 - 20:20
    Ja rohul poleks piisavalt aega kevadeks kosuda.
  • 20:20 - 20:25
    Kui kari on laudas on neil vaja pääseda oma toiduni.
  • 20:25 - 20:30
    Siis peame meie selle neile tooma selle heina näol
  • 20:31 - 20:39
    Ja heinategu on selle talu suurim kütuseröövel.
  • 20:48 - 20:52
    Sellepärast olin ma väga elevil kui kuulsin ühest Shropshire talust.
  • 20:52 - 20:56
    Mida peavad Charlotte Hollins ja tema vend Ben
  • 20:56 - 21:00
    Fordallide talu on sama suur kui meie oma.
  • 21:00 - 21:03
    Nagu meiegi, kasvatavad nad lehmi ja lambaid.
  • 21:03 - 21:07
    Aga Forhdalli talus saavad loomad viibida väljas kogu talve
  • 21:07 - 21:10
    ja seetõttu vajavad nad väga vähe lisasööta.
  • 21:11 - 21:18
    Mul oli raske uskuda, et ATV on ainukene masin, mis neil talus kasutatakse.
  • 21:20 - 21:22
    Selle eduloo saladus asub meie jalge all.
  • 21:22 - 21:24
    See on rohi.
  • 21:25 - 21:31
    Kuigi meil kasvab vabas looduses sadu rohuliike. Kasutavad loomakasvatajad neist ainult nelja sorti.
  • 21:31 - 21:35
    Mille seemneid nad ostavad poest.
  • 21:35 - 21:38
    See ei kehti Fordhallis.
  • 21:38 - 21:41
    Siin põllul kasvab üheskoos umbes 20 eri liiki rohttaimi.
  • 21:41 - 21:44
    Mõned neist on teistest tugevamate lehtedega, mõned kasvavad kiiremini.
  • 21:44 - 21:48
    Mõndadel on juured, mis ulatuvad sügavamale maapinda ja toovad pindmistele taimedele toitaineid.
  • 21:48 - 21:52
    Mõndadel on harali olevad juured, mis aitavad kaitsta mulda tallumise eest.
  • 21:52 - 21:55
    Kui me vaatame neid rohttaimi lähemalt
  • 21:55 - 22:01
    siis me näeme, et taimedest moodustub väga tihe struktuur.
  • 22:01 - 22:03
    See on nagu Šoti seelikuriie.
  • 22:03 - 22:08
    Ja kui mõni objekt jõuabki mullani, siis see on nii tihedalt juuri täis,
  • 22:08 - 22:12
    et selle läbistamiseks kulub väga palju energiat.
  • 22:12 - 22:14
    Tulemus on see, et sellest rohumaast ei saa vihmastel perioodidel sopavälja.
  • 22:14 - 22:17
    Lehmad ja lambad saavad sellest palju kasu
  • 22:17 - 22:21
    Samuti ka meie, kuna me ei pea nii palju loomasööta talveks ette valmistama.
  • 22:22 - 22:25
    Me teame, et aastast aastasse on meie loomadel süüa.
  • 22:25 - 22:31
    Meie saame müüa loomaliha ja lambaliha ning me teenime elatist.
  • 22:31 - 22:34
    Mis iganes ei juhtuks maailma majandusega.
  • 22:34 - 22:37
    Meie teame, et me saame kasutada seda süsteemi.
  • 22:37 - 22:41
    Aga need rohuväljad ei tekkinud iseenesest.
  • 22:41 - 22:49
    Charlotti ja Beni isa Arhtur Hollins oli sel alal kohalik legend ja põlluharimise visionäär.
  • 22:49 - 22:51
    Isa alustas sellist põllupidamisviisi
  • 22:51 - 22:55
    kohe peale sõda ja täiustas seda kogu oma elu.
  • 22:55 - 22:59
    Ja alles enne oma surma 2005 aastal ütles ta:
  • 22:59 - 23:01
    "Ma olen saavutatuga rahul.
  • 23:01 - 23:03
    Ma arvan, et see taimede kooslus on õige.
  • 23:03 - 23:06
    Ma olen meie karjamaadega rahul."
  • 23:07 - 23:11
    Meie talu mullastik on siinsest sootuks erinev.
  • 23:12 - 23:16
    Antud taimede kooslus ei pruugi meie talus anda soovitud tulemusi.
  • 23:16 - 23:22
    Aga see ei tähenda, et me ei võiks proovida juurutada midagi sarnast. Seda lihtsalt teiste rohttaimedega
  • 23:22 - 23:24
    Selleks et saada teada, milliseid taimi kasutada,
  • 23:24 - 23:27
    võib piisata lihtsalt tähelepanelikust jälgimisest.
  • 23:28 - 23:31
    Ja see oli täpselt see, mida vana Arthur tegi.
  • 23:31 - 23:35
    Kuna siinsed karjamaad pole alati olnud nii viljakad.
  • 23:35 - 23:39
    Isa on alati olnud jälgija. Kui ta jalutas läbi metsa
  • 23:39 - 23:40
    siis ta alati juhtis tähelepanu sellele, et kui viljakas on mets.
  • 23:40 - 23:42
    Eriti suvekuudel.
  • 23:42 - 23:44
    Ja tema ei teinud selleks midagi.
  • 23:44 - 23:48
    Mis veel tähtsam ta ei kulutanud sentigi selleks ,et mets kasvaks.
  • 23:48 - 23:53
    Ta sai kohe aru, et paari sentimeetri sügavusel pinnases oli elu.
  • 23:53 - 23:57
    Need olid ämblikud, põrnikad või sajajalgsed.
  • 23:57 - 24:00
    Ja kui minna sügavamale, siis me hakkame nägema usse.
  • 24:00 - 24:05
    Aga ta ei näinud seda oma haritaval maal, kui ta seda iga aasta kündis.
  • 24:05 - 24:06
    Mullas ei paistnud mingit elu olema.
  • 24:06 - 24:08
    See oli surnud.
  • 24:08 - 24:13
    Ja ta õppis tundma miljoneid baktereid ja seeni, mis olid samuti pinnases,
  • 24:13 - 24:16
    mis hoidsid seda viljakana ja hoidsid toitaineid ringluses.
  • 24:16 - 24:19
    Mis hoidsid toitaineid oma kestades ja andsid neid taimedele edasi.
  • 24:20 - 24:22
    Neid ei olnud haritavas mullas.
  • 24:22 - 24:25
    Kui me praegu vaatame pinnasesse. See on tavaline metsa pinnas.
  • 24:25 - 24:27
    Vaata kui rikkalik see on.
  • 24:27 - 24:30
    Just täpselt see on väga ilus rikkalik muld.
  • 24:30 - 24:33
    Selles mullas leidub palju oksakesi
  • 24:33 - 24:37
    ja lehetükke, mis seal aeglaselt lagunevad ja tekitavad huumust.
  • 24:37 - 24:39
    Ja vihmaussid, kes teevad mulla väetamise sinu eest ära.
  • 24:39 - 24:43
    Nad söövad lehti jm, seedivad seda ning peale seda jääb järgi sõnnik,
  • 24:43 - 24:45
    mis on rikkalik mulla koostisosa ja see annab taimedele toitaineid.
  • 24:45 - 24:49
    Ilma nende elusolenditeta, ei ole ka mullas midagi, mis taimi toidaks
  • 24:49 - 24:51
    et hoida seda süsteemi elus.
  • 24:52 - 24:55
    Jälgides kuidas loodus oma asju teeb.
  • 24:55 - 24:56
    mõistis Arthur,
  • 24:56 - 24:58
    et kui ta tahab oma karjamaadele viljakust anda,
  • 24:58 - 25:00
    peab ta muutma oma põhimõtteid taimekasvatusest niimoodi,
  • 25:00 - 25:04
    et need läheks vastuollu traditsioonilise põllumajanduse põhimõtetega.
  • 25:05 - 25:07
    Isa suurim avastus oli see, et me hävitame mulla elukeskkonna.
  • 25:07 - 25:11
    Kui me paljastame selle päkesele, seda ümber pöörates.
  • 25:11 - 25:12
    Näiteks kündes.
  • 25:13 - 25:16
    Isa alati ütles, et see tunne on maale, nagu inimesele, kui tema nahka maha kooritaks.
  • 25:16 - 25:18
    Ja see ei ole hea ... Ei ...
  • 25:18 - 25:20
    Inimene ei jääks niimoodi ellu.
  • 25:20 - 25:22
    Miks peaksime me seda maale tegema.
  • 25:22 - 25:24
    Miks me peaksime tapma mullast kõik need organismid?
  • 25:24 - 25:26
    Mis tegelikult on ju põllumehe suurimad sõbrad.
  • 25:26 - 25:28
    Kas sa ütled, et me ei peaks põlde kündma?
  • 25:29 - 25:30
    Jah.
  • 25:31 - 25:34
    Aga me oleme kündnud tuhandeid aastaid.
  • 25:34 - 25:36
    See on see mida põllumehed teevad.
  • 25:37 - 25:42
    Mitte künda on väga radikaalne idee, mistahes põllumehele.
  • 25:43 - 25:45
    Aga kui vaadata mõnda vana videot meie talutöödest,
  • 25:45 - 25:48
    on selle tegevuse kahjulikkus väga selgelt näha.
  • 25:49 - 25:52
    See on meie video 80. aastatest.
  • 25:53 - 25:56
    Mulla elusolendid on lindudele pidusöök.
  • 25:57 - 26:00
    Peale kahtekümmet aastat kündmist.
  • 26:00 - 26:03
    Pole enam linde, muld on surnud.
  • 26:05 - 26:09
    Mulla kündmine on olnud põllumajanduse osa juba sajandeid.
  • 26:09 - 26:15
    Ma arvan, et käsitsi tööd tehes oli mulla kahjustumine aega võttev.
  • 26:15 - 26:19
    Traktoritega tööd tehes toimub hävitustöö palju kiiremini.
  • 26:20 - 26:25
    Ainuke põhjus, miks selline süsteem toimib,
  • 26:25 - 26:28
    on tänu veel ühele nafta kasutusvaldkonnale.
  • 26:29 - 26:33
    Muutes selle keemiliseks väetiseks
  • 26:34 - 26:38
    Need graanulid sisaldavad kolme põhilist taimede toitainet:
  • 26:40 - 26:45
    nitraate, fosfaate ja potast (kaaliumkarbonaat).
  • 26:45 - 26:49
    Üle 95% toidust, mis selles riigis kasvatatakse
  • 26:49 - 26:53
    on kasvatatud keemiliste väetiste toel.
  • 26:53 - 26:57
    Ilma nendeta oleksime me tõsises hädas.
  • 26:58 - 26:59
    Me oleme kasutanud fossiilkütuseid
  • 26:59 - 27:05
    selleks, et kasvatada taimi muldades, mis on tegelikult surnud.
  • 27:06 - 27:08
    Ja see süsteem töötab niikaua
  • 27:08 - 27:12
    kui meil on odavat toormaterjali (naftat), millest saab toota taimedele toitaineid.
  • 27:12 - 27:14
    Ja kõike seda transportida.
  • 27:14 - 27:17
    Aga kui üks hetk meil enam naftat ei ole.
  • 27:17 - 27:20
    Vajame me jälle elusat mulda.
  • 27:21 - 27:26
    Aga elus muld on midagi, mille kasvamine vajab hoolt ja aega.
  • 27:26 - 27:27
    See ei teki üleöö.
  • 27:27 - 27:29
  • 27:29 - 27:32
    See roheala on meie talu lähistel väga tüüpiline.
  • 27:32 - 27:34
    Seda kutsutakse orhideede aasaks.
  • 27:35 - 27:39
    Seda ei ole kunagi küntud, ega väetatud.
  • 27:39 - 27:41
    Aga see ikkagi vohab.
  • 27:42 - 27:46
    Siin olles tunned, kuidas see aas kiratseb elust.
  • 27:46 - 27:51
    Siin on nii palju lili. Päikesepaistes ärkab see aas ellu.
  • 27:51 - 27:55
    Ma näen okstel linde. Kogu see luht sumiseb.
  • 27:56 - 27:58
    Siin on nii palju putukaid.
  • 27:58 - 27:59
    Kui sa siit mööda jalutad.
  • 27:59 - 28:05
    Õhtutundidel aasal jalutades tõusevad putukad parvedena lendu.
  • 28:06 - 28:11
    Ja see kõik on võimalik tänu tervele, elavale mullale.
  • 28:12 - 28:14
    Peale minu külaskäiku Fordhalli tallu,
  • 28:14 - 28:19
    sain ma aru, et niimoodi mulla eest hoolitsedes võiksime me vähendada oma energiavajadust.
  • 28:20 - 28:22
    Sellest hoolimata pole vahet kui head rohtu sa kasvatad.
  • 28:22 - 28:25
    Karjakasvatus nõuab ikkagi väga palju maad.
  • 28:25 - 28:30
    Kõik uurimustööd kinnitavad, et kui Inglismaa tahab ise endale toitu kasvatada.
  • 28:31 - 28:33
    peaksime me kõik sööma vähem liha.
  • 28:34 - 28:38
    Nüüd ma saan aru, et me peame oma saadusi tunduvalt mitmeksesistama.
  • 28:38 - 28:40
    Muutes, mitte ainult seda kuidas me toitu kasvatame,
  • 28:40 - 28:42
    vaid muutes ka seda, mida me kasvatame.
  • 28:43 - 28:45
    Ja siinkohal jääb mu mõte toppama.
  • 28:45 - 28:48
    Kuna ma saan aru, kuidas saab loomakarja toita ilma masinate abita
  • 28:48 - 28:50
    kasutades looduse enda viljakust.
  • 28:50 - 28:53
    Aga kuidas me saaksime kasvatada kõike muud toiduks vajalikku?
  • 28:54 - 29:00
    Tundub, et on olemas palju inimesi, kes on sellele juba mõelnud.
  • 29:00 - 29:04
    Nad on loonud süsteemi, mida kutsutakse Permakultuuriks.
  • 29:04 - 29:08
    Suurbitannia juhtiv ekspert on Patrick Whitefield.
  • 29:09 - 29:13
    Permakultuur erineb radikaalselt traditsioonilisest põllumajandusest.
  • 29:14 - 29:16
    Inimesed tihti mõtlevad,
  • 29:17 - 29:19
    et asjade tegemiseks on kaks võimalust.
  • 29:19 - 29:20
    Üks on tööd rügada
  • 29:21 - 29:23
    ja teine on kasutada sünteetilist energiat.
  • 29:23 - 29:26
    Permakultuur pakub kolmandat võimalust asjade tegemiseks
  • 29:26 - 29:28
    see on läbi teadliku keskkonna loomise
  • 29:30 - 29:32
    Kas sa vähendad töö hulka?
  • 29:32 - 29:35
    Või vähendad energiavajadust ... Mõlemat ...
  • 29:36 - 29:43
    Miks on vaja nii palju tööd ja energiat, et harida põllumaad?
  • 29:43 - 29:45
    Võrreldes loodusliku maaga.
  • 29:45 - 29:48
    Näiteks, meie selja taga paikneb mets, mis lihtsalt kasvab?
  • 29:49 - 29:54
    Kuna inimese tegevus pole see, mida maa vajab.
  • 29:54 - 29:59
    Kui me jätaksime selle põllu harimata. Muutuks see millekski taoliseks.
  • 29:59 - 30:02
    See on madala energiavajadusega süsteem.
  • 30:02 - 30:06
    Looduslikus ökosüsteemis ei tee keegi tööd,
  • 30:06 - 30:08
    Vähemalt mitte inimeste kaasabil,
  • 30:08 - 30:10
    ei ole prügi, aga see vohab.
  • 30:10 - 30:12
    Vaata seda.
  • 30:15 - 30:19
    On lihtne unustada, et Suurbritannia oli metsi täis saar.
  • 30:21 - 30:24
    Ja palju energiat, mida me maad harides kulutame,
  • 30:24 - 30:27
    on selleks, et takistada looduse tagasi kasvamist.
  • 30:27 - 30:30
    Aga harimata mets on kujunenud välja miljonite aastate jooksul
  • 30:30 - 30:34
    ja on kõige efektiivsem kasvusüsteem meie kliimas.
  • 30:34 - 30:37
    Seda arvesse võttes ma mõistan, võetud eeskujusid,
  • 30:37 - 30:41
    et kujundada parim moodus toidu kasvatamiseks.
  • 30:42 - 30:46
    Aga minu jaoks on on kõige suurem küsimus see, et me ei saa süüa puid.
  • 30:46 - 30:50
    Ka kõige parema tahtmise juures, mõned metsikud marjad,
  • 30:50 - 30:52
    seda ei saa võrrelda maisipõlluga
  • 30:52 - 30:53
    Loomulikult mitte.
  • 30:54 - 30:55
    See ei ole märkimisväärne.
  • 30:55 - 31:00
    Mida me peame tegema, on see, et me peaksime kasutama siin õpitud põhimõtteid
  • 31:00 - 31:06
    ja vaatama, kui palju me saame neid modifitseerida millegi söödavama poole.
  • 31:07 - 31:10
    Toidu kasvatamise süsteem, mis põhineb looduse kasvukeskkonnal,
  • 31:10 - 31:13
    kõnetab mu looduslapse poolt.
  • 31:13 - 31:16
    Aga minus peituv põlluharija tütar vajab rohkem veenmist.
  • 31:17 - 31:21
    Tundub, et kõige suurem küsimus on see, et kas permakultuur suudaks Inglismaad toita?
  • 31:21 - 31:23
    Hea küsimus.
  • 31:24 - 31:27
    Aga sellele eelnev küsimus oleks,
  • 31:27 - 31:30
    et kas praegune süsteem suudab jätkata Inglismaa toitmist?
  • 31:30 - 31:34
    Jah tõesti ... Tegelikult see on
  • 31:34 - 31:35
    kaheldav.
  • 31:35 - 31:38
    Pikaajalises perspektiivis on see täiesti kindel,
  • 31:38 - 31:42
    et olemasolev süsteem ei suuda, kuna see on läbinisti energiast sõltuv.
  • 31:42 - 31:43
    Fossilkütuste energiast.
  • 31:43 - 31:47
    Niisis meil polegi teist valikut,
  • 31:47 - 31:49
    kui leida olemasolevale mõni parem lahendus.
  • 31:50 - 31:55
    Eelmisel aastal oleksin ma Permakultuuri välistanud uudsete toidukasvatamissüsteemide nimistust.
  • 31:55 - 31:58
    Aga praeguse arusaamaga meie fossiilkütuste nappusest,
  • 31:58 - 32:01
    tahan ma näha seda toimimas.
  • 32:02 - 32:06
    Minu külaskäik permakultuuri viljelevasse väiketallu, mis asub Snowdonia mägedes,
  • 32:06 - 32:07
    on andnud mulle selle võimaluse.
  • 32:09 - 32:11
    Harjumuspärane põllumaa, mida ma olen harjunud nägema
  • 32:11 - 32:14
    on põldudest ümbritsetud väikesed metsatukad.
  • 32:14 - 32:16
    Aga siin on kõik vastupidi.
  • 32:16 - 32:20
    väikesed lagendikud paiknevad suures metsas
  • 32:21 - 32:25
    See ei paista nagu talu, aga see töötab.
  • 32:25 - 32:30
    Chris Dixon ja ta naine suudavad mõne päevase töönädalaga
  • 32:30 - 32:34
    toota kogu puuvilja, juurvilja ja liha, mida nad vajavad.
  • 32:34 - 32:37
    Ja kütuse, millega seda valmistada.
  • 32:37 - 32:40
    20 aastat tagasi, kui nad siia saabusid
  • 32:40 - 32:43
    oli see maha jäetud väärtusetu rohumaa.
  • 32:43 - 32:46
    Esimene asi, mida nad tegid oli see,
  • 32:46 - 32:49
    et nad lasid metsikul loodusel tagasi kasvada.
  • 32:50 - 32:53
    Selle tulemusel on maale looduslik viljakus tagasi antud.
  • 32:55 - 32:59
    Looduse jälgimine, kui see tagasi kasvas andis neile võimaluse
  • 32:59 - 33:03
    ja inspiratsiooni, mis oli vajalik kujundada nende väikese talu toidukasvatust.
  • 33:03 - 33:06
    Aga see on ju mets ja segadus
  • 33:06 - 33:10
    See on segadus, aga see on korrapärane segadus.
  • 33:10 - 33:12
    See on väga teadlikult struktureeritud.
  • 33:12 - 33:15
    Tavaliselt nähakse seda korrpäratu segadusena.
  • 33:15 - 33:18
    Loodus ei näe seda üldse niimoodi.
  • 33:18 - 33:23
    Iga taim teeb sellel maal midagi kasulikku.
  • 33:24 - 33:26
    Näiteks Asterhelmes seob lämmastikku.
  • 33:26 - 33:30
    Sõnajalg korjab kaaliumkarbonaati jne.
  • 33:30 - 33:34
    See andis mulle tõestust, et iga taim on millekski oluline
  • 33:38 - 33:43
    Siin talus märkan ma igal sammul kiratsevat metsikut loodust.
  • 33:47 - 33:50
    Kui tähtis on looduslik mitmekesisus?
  • 33:50 - 33:52
    Me kuuleme enda kohal paljusid linde.
  • 33:52 - 33:54
    Kui tähtsad on nemad siin ökosüsteemis on?
  • 33:54 - 33:58
    Väga tähtsad, kuna andes lindudele võimaluse siin toitu leida,
  • 33:58 - 34:01
    me muudame selles süsteemis võimalikuks fosfaatide ringluse.
  • 34:01 - 34:06
    Fosfaadid on väga olulised taimede väetisena.
  • 34:06 - 34:08
    Iga taim vajab neid.
  • 34:08 - 34:12
    Seda leidub putukates ja taimede seemnetes.
  • 34:12 - 34:15
    Linnud söövad neid
  • 34:15 - 34:20
    Nad töötlevad neid oma kehadega ning nende sõnnik on maale väetis.
  • 34:21 - 34:23
    Siin mägedes
  • 34:23 - 34:27
    ei ole vaja suuri väetiselaadungeid,
  • 34:28 - 34:30
    Seda kõike toodab loodus ise.
  • 34:30 - 34:35
    Nitraadid ... kaaliumkarbonaat ... fosfaadid
  • 34:35 - 34:39
    Samuti puudub vajadus keemiliste taimekaitsevahendite järgi.
  • 34:39 - 34:43
    Me kasutame parte, et hoida tigusid ja limukaid kontrolli all.
  • 34:43 - 34:46
    Me oleme kasvatanud parte juba 22. aastat.
  • 34:46 - 34:48
    ja Khaki Campbelli tõug on parim limukasööja.
  • 34:48 - 34:50
    Kas tõesti? See on hea nõuanne ...
  • 34:50 - 34:53
    Ja limukaid on siin suve jooksul väga raske leida.
  • 34:53 - 34:55
    See on tore ... Fantastiline.
  • 35:00 - 35:03
    Chrisi aed võib mõnele aednikule näida korrapäratu,
  • 35:03 - 35:08
    aga nagu ka metsas on igal taimel oma ülesanne.
  • 35:08 - 35:13
    Näiteks mõni tõrjub kahjureid, mõni kuivendab maad
  • 35:13 - 35:16
    mõned julgustavad mesilasi tolmeldama
  • 35:16 - 35:21
    ja mõndadel on sügavad juured, mis toovad mineraale maasügavustest pinnale.
  • 35:23 - 35:27
    Kõige suurematel väljadel kasvatatakse loomi.
  • 35:27 - 35:30
    Siinsed loomad ei söö ainult rohtu.
  • 35:30 - 35:33
    Nad maiustavad ka puude lehti.
  • 35:33 - 35:39
    Paju-, pärna-, ja saarepuu lehed sisaldavad palju kasulikke aineid ja neid kasutatakse loomasöödana.
  • 35:40 - 35:41
    Loomadele söödetakse puulehti...
  • 35:41 - 35:45
    ma poleks iialgi selle peale tulnud.
  • 35:50 - 35:53
    Meie talus pole eriti palju metsa,
  • 35:53 - 35:56
    aga meil on palju hekke,
  • 35:56 - 35:59
    mida ma nüüd vaatan hoopis teise pilguga.
  • 35:59 - 36:04
    Ma olen alati näinud seda hekki kui eraldusjoont kahe põllu vahel.
  • 36:04 - 36:05
    Ja alati...
  • 36:06 - 36:09
    Ma nägin seda kui ka metsiku elu koridori.
  • 36:10 - 36:15
    Aga ma pole seda kunagi näinud saagi andjana
  • 36:16 - 36:20
    Aga selle potensiaal on suur isegi loomasöödana.
  • 36:20 - 36:25
    Ma pole kunagi märganud, kui palju karjaloomadele meeldib saare lehti süüa.
  • 36:26 - 36:28
    Siin kasvab ka palju puuvilju.
  • 36:29 - 36:31
    See kasvab siin iseenesest.
  • 36:31 - 36:33
    Seda teadlikult kujundades,
  • 36:33 - 36:37
    kes teab, kui palju võib üks hekk vilja kanda?
  • 36:37 - 36:41
    Iroonia peitub tõsiasjas, et see võsa võib anda palju rohkem saaki
  • 36:41 - 36:43
    kui põllud, mida see ümbritseb.
  • 36:43 - 36:46
    Ja vajavad tunduvalt vähem tööd.
  • 36:47 - 36:51
    Siia ei pea midagi kunstlikult lisama. See on isereguleeruv.
  • 36:51 - 36:53
    Sa ei pea seda hooldama.
  • 36:53 - 36:55
    see küllus lihtsalt kasvab siin.
  • 36:55 - 36:57
    Miks see kasvab siin nii külluslikult.
  • 36:57 - 36:58
    Sellepärast, et see tahab siin kasvada.
  • 36:58 - 37:01
    See on looduslik toit, mis peabki siin kasvama.
  • 37:01 - 37:05
    Ainus erinevus on see, et toit kasvab vertikaalselt, mitte horisontaalselt.
  • 37:05 - 37:09
    Kui kasutada ka puude kõrgust
  • 37:09 - 37:13
    saab samalt maapinnalt tunduvalt rohkem saaki.
  • 37:14 - 37:19
    Tuli välja, et meie talu lähedal on üks talu, mis on parim näide terves euroopas
  • 37:19 - 37:23
    sellest, et kui palju toitu saab sellise süsteemi abil kasvatada.
  • 37:23 - 37:27
    Siiamaani polnud mul aimugi, et selline koht eksisteerib.
  • 37:28 - 37:32
    Selle teed rajava süsteemi taga on mees nimega Martin Crawford.
  • 37:32 - 37:38
    See on metsaaed, kus kasvab koos hulk mitmesuguseid puid, põõsaid ja muid taimi.
  • 37:38 - 37:42
    Need kõik kasvavad koos. See väga tähelepanelikult kujundatud,
  • 37:42 - 37:45
    et panna kõiki taimi koos tööle,
  • 37:45 - 37:49
    et anda väga erinevat saaki sama ala pealt.
  • 37:50 - 37:54
    Puud on hoolikalt paigutatud,
  • 37:54 - 37:57
    et teistel taimedel oleks piisavalt valgust, mis pääseks maapinnale,
  • 37:57 - 38:00
    kus saab midagi söödavat kasvatada.
  • 38:03 - 38:06
    Metsikud aiad on üks Permakultuuri osi,
  • 38:06 - 38:10
    mis on kujundatud inspireerituna loodusest.
  • 38:11 - 38:17
    Üks asi, mis muudab metsa produktiivseks on see, et saadused kasvavad mitmes kihis.
  • 38:18 - 38:23
    See on nagu pool tosinat põlde, mis on üksteise otsa asetatud.
  • 38:24 - 38:27
    Metsik aed jäljendab kõiki metsa tasandeid,
  • 38:27 - 38:31
    aga teeb seda kasutates söödavamaid liike.
  • 38:33 - 38:37
    Seda taime siin kutsutakese "Nepali Vaarikaks".
  • 38:37 - 38:39
    See on suurepärane taim.
  • 38:39 - 38:42
    See kaitseb maapinda talviste vihmade eest.
  • 38:42 - 38:45
    Ja siin ei kasva siin umbrohi ... Just siin pole vaja rohida.
  • 38:47 - 38:50
    Maapind on kaetud köögiviljadega
  • 38:50 - 38:53
    ja nende kohal asuv põõsaste kiht on sama viljakas.
  • 38:53 - 38:55
    Mõneti harjumatu.
  • 38:55 - 38:58
    Siin on mõned erinevad viirpuu liigid
  • 38:58 - 38:59
    Siin on küll suured okkad,
  • 38:59 - 39:02
    aga ka palju suuremad ja maitsvamad viljad.
  • 39:02 - 39:04
    Siin teisel pool on Mooruspuu
  • 39:04 - 39:05
    Mooruspuusid pole ma tänapäeval kohanud.
  • 39:05 - 39:10
    Jah, aga nende viljad on väga maitsvad ning neid on väga lihtne kasvatada.
  • 39:10 - 39:14
    Teine suur salatisaadus tuleb pärnalehtedest.
  • 39:14 - 39:17
    Ma kasutan seda salati põhikoostisosana.
  • 39:17 - 39:19
    Ahsoo ... Nagu lehtsalat.
  • 39:19 - 39:22
    Ahhaa, see on sinu lehtsalati asendaja ... Just just.
  • 39:23 - 39:25
    Päris suur lehtsalat.
  • 39:28 - 39:30
    Natuke ülevalpool on viljapuud.
  • 39:30 - 39:35
    Õuna-, pirni-, ploomi-, astelpihlaka- ja kudooniapuud
  • 39:36 - 39:39
    On veel üks kiht, kus on puud,
  • 39:39 - 39:42
    mis ei anna vilja, aga täidavad mõnda muud ülesannet.
  • 39:42 - 39:45
    Näiteks hoiavad toitaineid ringluses.
  • 39:45 - 39:48
    Itaalia lepad on antud vallas hea näide.
  • 39:49 - 39:53
    Nad kasvavad väga kiiresti ja annavad ümber asuvatele taimedele palju lämmastikku.
  • 39:53 - 39:55
    Kas see toimub läbi juurte.
  • 39:55 - 39:58
    See toimub langenud lehtede kaudu, milledes on palju lämmastikku
  • 39:58 - 40:02
    Samuti ka läbi juurte ja ka kasulike seente,
  • 40:03 - 40:06
    mis ühendavad paljud taimed omavahel ja hoiavad toitaineid ringluses.
  • 40:06 - 40:09
    Kui kuskil on palju lämmastikku
  • 40:09 - 40:13
    ja mõnes kohas liiga vähe, siis seeneniidistik liigutab seda ringi.
  • 40:13 - 40:15
    Kõikidel taimedel on põhjust siin kasvada.
  • 40:15 - 40:19
    Kõikide taimede kohalolekul on põhjus, tihti on põhjuseid mitu.
  • 40:19 - 40:21
    Meie selja taga on piparmünt
  • 40:21 - 40:24
    See on kohalik liik.
  • 40:24 - 40:29
    Selle peamine tarve on meelitada ligi tarvilikke putukaid.
  • 40:29 - 40:34
    See meelitab hästi sirelasi, kelle vastsed söövad lehetäisid.
  • 40:35 - 40:37
    Taimede tõttu, mis meelitavad kasulikke putukaid,
  • 40:37 - 40:40
    pole mul kahjuritega probleeme.
  • 40:40 - 40:41
    Sa ei kasuta pestitsiide.
  • 40:41 - 40:42
    Just ...
  • 40:42 - 40:44
    Fantastiline.
  • 40:44 - 40:49
    Martini metsaaias kasvab üle 550 taimeliigi.
  • 40:50 - 40:52
    Olen kindel, et selline toidukasvatamise süsteem
  • 40:52 - 40:55
    vajab tohutul hulgal tähelepanu ja tööd.
  • 40:56 - 41:00
    Aasta peale kokku arvestades teen ma tööd umbes ühe päeva nädalas.
  • 41:01 - 41:03
    Suure osa sellest moodustab saagikoristus.
  • 41:04 - 41:06
    Kui me räägime hooldamisest,
  • 41:08 - 41:09
    ma arvan, et see on ca 10 päeva aastas.
  • 41:09 - 41:11
    See on naeruväärne.
  • 41:11 - 41:14
    Tavalise taluga võrreldes pole see märkimist väärt.
  • 41:14 - 41:16
    Kui palju toitu see süsteem toodab.
  • 41:16 - 41:19
    Kui see on kujundatud andma võimalikult palju saaki võib see olla väga kõrge.
  • 41:19 - 41:21
    See metsaaed pole kujundatud andma palju saaki,
  • 41:21 - 41:26
    kuna ma tahan palju eksperimenteerida. Ma kasvatan palju ebatavalisi taimi.
  • 41:28 - 41:30
    Kui me räägime suurimast saagikusest,
  • 41:31 - 41:34
    siis oleks võimalik 20 inimest ühe hektari saagiga ära toita
  • 41:34 - 41:35
    Kas tõesti?
  • 41:37 - 41:39
    See on ca 2 korda suurem saagikus
  • 41:39 - 41:45
    kui see, mida me praegu oma põldudelt saame.
  • 41:46 - 41:51
    See on suurepärane madala hooldusvajadusega süsteem.
  • 41:51 - 41:54
    Üks asi, mida ei saa kasvatada metsaaias on teraviljad.
  • 41:54 - 41:59
    Ja hetkel oleme me pigem sõltuvuses kõrge süsivesikute sisaldusega toitudest.
  • 41:59 - 42:03
    Aga kui kütus muutub kallimaks ja põllumajandus on sunnitud muutuma.
  • 42:03 - 42:08
    Siis tekib meil vajadus oma toitumisharjumusi muuta ja proovida uusi toite.
  • 42:09 - 42:14
    Natukene eemale on Martin rajanud kahe hektari suuruse pähklisalu.
  • 42:14 - 42:17
    See muudaks väga palju
  • 42:18 - 42:22
    kui me sööksime teraviljade asemel rohkem pähkleid.
  • 42:22 - 42:24
    Kuna need on palju keskkonnasõbralikumad.
  • 42:24 - 42:25
    Sest, et need kasvavad puudel.
  • 42:25 - 42:29
    Teistes euroopa riikides on pikaajalised pähklite kasvatamise traditsioonid.
  • 42:29 - 42:32
    Nad kasvatavad sarapuupähkleid, kastaneid ja kreekapähkleid.
  • 42:32 - 42:34
    Kas sa tead, et näiteks magusa kastani kasvatamiseks
  • 42:34 - 42:39
    on vaja palju vähem energiat ja hoolt võrreldes nisuga.
  • 42:39 - 42:42
    Sinna võib küll kuluda vähem energiat.
  • 42:42 - 42:46
    Aga kas pähklikasvatuse saagikus on võrreldav teraviljakasvatusega?
  • 42:46 - 42:48
    Kui me räägime magusatest kastanitest.
  • 42:48 - 42:51
    Siis nende saagikus on neli tonni hektari kohta.
  • 42:51 - 42:53
    mis on umbes sama, kui orgaaniliselt nisu kasvatada.
  • 42:53 - 42:58
    Kastanite koostis on peaaegu sama, mis riisil.
  • 42:59 - 43:02
    Ja selle kaloriline väärtus on enam-vähem sama, mis teistel teraviljadel.
  • 43:04 - 43:06
    Isegi eksperimentaalfaasis
  • 43:06 - 43:13
    annab Martini pähklisalu ja metsaaed väga palju saaki sellise pindala kohta.
  • 43:15 - 43:19
    Walesis, Dixonite väikesel maalapil,
  • 43:19 - 43:22
    räägitakse saagikuse kohta sama juttu.
  • 43:23 - 43:25
    Kogu maa pindala on 3,5 ha,
  • 43:25 - 43:32
    mis on peale 22. aasta jooksul toimunud looduse tagasikasvu ja meie tegevust
  • 43:32 - 43:35
    muutunud liiga suureks, ühele leibkonnale saagi koristamiseks.
  • 43:35 - 43:39
    Tegelikult väiksem maalapp oleks parem.
  • 43:40 - 43:45
    Minu jaoks on põlluharija ja aedniku vahel suur vahe.
  • 43:45 - 43:48
    Mina ei pea ennast farmeriks, ma peaksin ennast aednikuks.
  • 43:48 - 43:53
    Kas sa tahad öelda, et aednikud on paremad kui farmerid?
  • 43:53 - 43:56
    Ma ei ütleks, et aiandus on põllumajandusest parem.
  • 43:56 - 43:59
    Aiandus lihtsalt erineb põllumajandusest.
  • 43:59 - 44:02
    Aga mina ütleksin tuginedes oma tegevusele,
  • 44:02 - 44:05
    oma praktilistele kogemustele ja teadmistele, mida ma olen omandanud,
  • 44:06 - 44:10
    et aiandustegevus käsitööriistadega on produktiivsem
  • 44:10 - 44:14
    ja energiasäästlikum kui põlluharimine.
  • 44:15 - 44:18
    Täpsus ja tähelepanu on need, mis võimaldavad aednikul
  • 44:18 - 44:21
    oma väike maalapp nii produktiivseks muuta.
  • 44:22 - 44:24
    Kogemustega aedniku poolt haritav maa
  • 44:24 - 44:30
    võib anda ühe ruutmeetri kohta kuni viis korda rohkem saaki kui tööstuslikult haritav maa.
  • 44:31 - 44:34
    Supermarketid sõltuvad transpordist
  • 44:34 - 44:37
    ja neid teenindavatest tööstusliku suurusega farmidest.
  • 44:37 - 44:40
    Aga tõenäoliselt ei ela need kütusenappust üle.
  • 44:40 - 44:44
    Aga seevastu väike tükk maad seal paiknevate peenardega,
  • 44:44 - 44:46
    suudaks väga edukalt neid asendada.
  • 44:46 - 44:49
    Aga ainult siis kui sellega tegeleks rohkem inimesi.
  • 44:49 - 44:52
    21. sajandi demograafiline trend
  • 44:52 - 44:55
    saab olema tagasi maale kolimine.
  • 44:55 - 44:58
    Ma ei ütle, et linnad kaoksid.
  • 44:58 - 45:03
    Aga toidukasvatamisega tegelevate inimeste hulk kasvab.
  • 45:03 - 45:07
    Näiteks mõelgem tagasi Teise maailmasõja aegadele.
  • 45:07 - 45:11
    Siis eksisteeris "Victory Garden liikumine", millega seoses kasvatatati 40%
  • 45:11 - 45:19
    vajalikest puu-, ja köögiviljadest inimeste hoovides, aedades ,vabadel maatükkidel jne.
  • 45:19 - 45:23
    Seda mudelit tasub austada ja sellest eeskuju võtta.
  • 45:23 - 45:26
    Aga me vajame kõvasti rohkem professionaalseid farmereid.
  • 45:27 - 45:29
    Kust me muidu oma toidu võtaksime?
  • 45:31 - 45:34
    Eneste toitmine aegadel, kui naftavarud lõppevad,
  • 45:34 - 45:38
    nõuab rahvuslikku jõupingutust.
  • 45:38 - 45:42
    ja ideaalis ka riiklikku tuge.
  • 45:43 - 45:49
    Aga kõik mida mina hetkel teha saan on võõrutada oma talu fossilkütuste energiast.
  • 45:49 - 45:53
    Kõik oma ala pioneerid, keda ma olen kohanud, on andnud mulle palju inspiratsiooni.
  • 45:53 - 45:57
    Ma olen õppinud loodust jälgima ja sellega koos töötama.
  • 45:57 - 45:59
    Selle asemel, et sellega võidelda.
  • 46:00 - 46:03
    Ma tahan välja uurida, mis rohuliigid meie karjamaal kasvavad
  • 46:03 - 46:06
    ja kuidas ma saaksin neid arendada?
  • 46:06 - 46:11
    Ning seda, kuidas kasutada puid loomasöödana.
  • 46:11 - 46:15
    Aga ma arvan, et me peaksime kasvatama ka muid saadusi peale loomade.
  • 46:16 - 46:17
    Kes teab.
  • 46:17 - 46:20
    Äkki mõne aasta pärast on meil siin oma metsaaed.
  • 46:21 - 46:25
    Aga ma ei ole kindel, kas mu isale see meeldiks.
  • 46:25 - 46:28
    Aga selleks, et need ideed töötaksid,
  • 46:28 - 46:32
    on väga oluline jätkata metsiku looduse hoidmist.
  • 46:32 - 46:37
    Ja teha rohkem tööd selleks, et tagada looduse bioloogiline mitmekesisus.
  • 46:38 - 46:42
    Bioloogiline mitmekesisus on tunduvalt olulisem kui mulle kunagi tundus.
  • 46:42 - 46:45
    Ma arvasin, et see on lihtsalt ilus
  • 46:45 - 46:47
    ja metsik loodus oli nähtus, millega me lihtsalt koos elame.
  • 46:48 - 46:51
    Aga ma õppisin seda, et metsik elu on see,
  • 46:51 - 46:56
    mis võimaldab ka meil elada, mis annab ja kaitseb meie toitu
  • 46:57 - 47:01
    ja on väga oluline, et me seda hoiame.
  • 47:01 - 47:07
    Ma olen oma isale ja onule väga tänulik, et nad on seda juba teinud.
  • 47:10 - 47:15
    Aga siin on vaja veel väga palju tööd teha.
  • 47:15 - 47:19
    Ja mis kannustab mind muutma oma talu kindlaks tuleviku suhtes
  • 47:19 - 47:25
    on teadmine, et mul polegi muud valikut, kui anda endast parim ja proovida.
  • 47:25 - 47:27
    Kõikidest inimestest, keda ma olen kohanud,
  • 47:27 - 47:32
    Suudab Dr. Colin Campbell seda parimalt väljendada:
  • 47:32 - 47:35
    Hetkel me võime ilma vähimagi kahtluseta öelda,
  • 47:35 - 47:40
    et "Petrooleumimees" sureb selle sajandi lõpuks välja.
  • 47:40 - 47:43
    See tõstatab väga ebamugava küsimuse.
  • 47:43 - 47:47
    Kas Homo Sapiens suudab olla nii tark, kui tema teaduslik nimi?
  • 47:47 - 47:50
    Ja suudab leida lahenduse, kuidas elada ilma naftata,
  • 47:50 - 47:53
    mis on hetkel kogu meie eksistensi aluseks.
  • 47:55 - 47:56
    Mulle näib,
  • 47:56 - 47:59
    et mida varem me alustame üleminekuga
  • 47:59 - 48:02
    madala energiavajadusega tuleviku suunas.
  • 48:02 - 48:05
    Seda lihtsam saab see olema.
  • 48:07 - 48:11
  • 48:11 - 48:14
  • 48:14 - 48:16
Title:
A Farm for the Future
Description:

Briti keskkonna aktivist uurib, kuidas me saaksime kasvatada toitu tulevikus, kus on kütusevarud otsa lõppenud.

more » « less
Video Language:
English
Duration:
48:39

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions