-
Kunagi ammu,
-
kaugel, kaugel põhjas
-
juhtus üks imeline lugu.
-
Ei tea, kust
-
ilmus välja
-
väikene mammutipeog.
-
Ema!
-
E-ma! Oi-Oi!
-
Kuhu sa lähed?
-
Kas sa minu ema pole näinud?
-
Ema?
-
Aga kes sa selline oled?
-
Ei tea! Ma magasin,
-
pärast ärkasin,
-
aga ema pole.
-
Ei, sinu ema pole näinud.
-
Aga, kuidas teda kutsutakse?
-
Ema.
-
Lähme vanaisa morsa juurde.
-
Tema teab kõike.
-
Vanaisa! Vanaisa!
-
Mis? Mis juhtus?
-
Vaata!
-
Kes see on?
-
Ta otsib ema.
-
Hm, ime!
-
Mis ime?
-
Kunagi ammu,
-
väga ammu
-
elasid siin sellised loomad,
-
aga nad läksid ära.
-
Kuhu?
-
Kaugele.
-
Aga, kuidas siis mina?
-
Tead,
-
kaugetel soojadel
-
mererandadel
-
elavad loomad, kellel on pikad ninad,
-
suured kõrvad
-
ja on saba - täpselt nagu sul.
-
Me saadame su jäätükil sinna.
-
Õnnelikku kohalejõudmist, väikemees.
-
Nägemist! Aitäh!
-
Mööda sinist merd
-
rohelisele maale
-
ujun ma valgel
-
laevakesel
-
Oma valgel laeval.
-
Oma valgel laeval.
-
Mind ei hirmuta
-
ei lained, ei tuuled -
-
ujun ma maailma ainukese
-
ema juurde.
-
Ujun tuultes ja tormides
-
oma ainukese ema juurde.
-
Ujun tuultes ja tormides
-
oma ainukese ema juurde.
-
Juba rutem ma maale
-
jõuda tahan.
-
Ma olen siin! Ma saabusin!
-
Ma talle hüüan.
-
Ma oma emale hüüan.
-
Ma oma emale hüüan.
-
Las ema kuuleb,
-
las ema tuleb
-
las ema mind
-
kindlasti leiab.
-
Nii ei saa ju maailmas olla,
-
et lapsed on ära kaotatud.
-
Nii ei saa ju maailmas olla,
-
et lapsed on ära kaotatud.
-
Oi, ema!
-
Oi!
-
Oi!
-
Oi, oi, oi!
-
No see alles on!
-
Kust sa sellise karvase said?
-
Vanaisa morsk ütles,
-
et minu ema on siin.
-
Oo, sellist küll ei ole,
-
ma tean siin kõiki emasid.
-
Oi, aga milleks sulle ema?
-
Kas sa oled siis veel väike?
-
Ma otsin ema.
-
Aga sa meeldid mulle!
-
Aga mul on üks tuttav,
-
lähem tema juurde.
-
Tädike,
-
tädike jõehobu!
-
Tädi jõehobu, vaata!
-
Näed, ta otsib oma ema!
-
Ma tahan süüa.
-
Võta!
-
Sa oled ju elevandipoeg!
-
Ainult et kasukas.
-
Oota, ma tulen kohe tagasi.
-
Võta!
-
Siin ta on!
-
Oi, kui karvane!
-
Ja mis siis sellest?
-
Vaata, tal on lont ja kõrvad.
-
kõik nagu sul.
-
Ema! Ema! Tere, ema!
-
Tere, pojake!
-
Ema!
-
Oi, oi, oi!
-
Mammutipoeg kartis väga,
-
et ema kaob jälle ära.
-
seepärast võttis ta
-
vaikselt
-
emal sabast kinni.