-
Oi, vabandage palun!
-
Nii! Alustame otsast peale! Kolm, neli!
-
Oi!
-
Oi! Kui palju lund!
-
Kuidagi ei saa uinuda - muudkui vähkren!
-
Ma ainult natuke jalutan
-
ja siis ehk tuleb ka uni.
-
Oi, kuidas sa ehmatasid!
-
Miks sa ei maga?
-
Kõik karud peavad talvel magama!
-
Ma ei saa kuidagi uinuda.
-
No vaadake!
-
Muudkui haigutan, aga uni ei tule.
-
Ah, ah haa! Uinuda ei saa!
-
Aga mina näiteks, vaata!
-
See juba on midagi! Aga mul ei tule välja!
-
Halvasti püüad!
-
Kuule, karupoeg,
-
kui palju sa numbreid tead?
-
Sajani. Ja kirjutada oskan ...
-
Oh, hoo! Tubli!
-
Loenda sajani ja jäädki magama!
-
Kui sa ei maga, siis ei kasva ka suureks!
-
Said aru?
-
Nägemist, põldpüü tädi!
-
Et kohe uinuda,
-
pean loendama sajani!
-
Üks, kaks, kolm, neli, viis,
-
läks jänku jalutama!
-
Oi, see pole see!
-
Üks, kaks, kolm, neli, viis,
-
kohe jään magama!
-
Üheksakümmend kaheksa, üheksa..... - sada
-
Juba viiendat korda sajani, ikka ei uinu!
-
Nii ma ei kasvagi ju suureks!
-
Oi, oi, oi!
-
Oi, miks sa nutad?
-
Tead, jänes, karud peavad talvel magama,
-
aga mina ei saa uinuda.
-
Nii ei sirgu ma kunagi suureks!
-
Näed, hammusta! Ei!
-
Tead, meie aitame sind!
-
On üks hea võimalus! Ausalt räägin!
-
Oota meid oma juures koopas!
-
Tere, jänku!
-
Tead, mul on asja!
-
Mõistad, karu peab ju talvel magama!
-
Aga temal ei tule see kuidagi välja.
-
Kas räägite karupojast?
-
Aga mina, näiteks ....
-
Vot, vaadake!
-
Mõistate!
-
Sind juba teame! Karupoega tuleb aidata!
-
Saad aru, kui ............
-
Just, täpselt!
-
Hea võimalus, tõeliselt hea asi!
-
Tuleb teistele rääkida!
-
Tobud!
-
Kas ma olen väike?
-
Pole midagi, see aitab vahel ka suuri!
-
Kolm, neli!
-
Oh!
-
Jälle jäin hiljaks!
-
Kolm, neli!
-
Maga, mu armas, uinu!
-
Toas kustusid tuled,
-
uks ei kriiksu ...
-
Oh, teil ei tule midagi välja!
-
Mina, näiteks ....!
-
Aga välja siit nüüd!
-
Niikuinii, teil midagi välja ei tule!
-
Sõbrad, ma püüan kindlasti uinuda!
-
Kolm, neli!
-
Maga, mu sõbrake, uinu"
-
Toas kustusid tuled,
-
uks ei kriiksu..
-
Oi!
-
Hiir magab ahju taga.
-
Hiir magab ahju taga.
-
Linnud on aias uinunud!
-
Kalad uinusid tiigis,
-
kannikesed on õied sulgenud,
-
maga, mu rõõm, uinu!
-
Uinu!
-
Uinu!
-
Tsss!
-
Ärge äratage, kuni kevadeni!