Return to Video

Elemendid ja aatomid

  • 0:00 - 0:03
    Meie, inimesed, oleme teadnud tuhandeid aastaid,
  • 0:03 - 0:06
    vaadates lihtsalt keskkonda meie ümber,
  • 0:06 - 0:07
    et on olemas erinevaid aineid.
  • 0:07 - 0:10
    Need erinevad ained... kipuvad omama eri omadusi.
  • 0:10 - 0:12
    Neil ei ole vaid eri omadused;
  • 0:12 - 0:15
    näiteks üks võib peegeldada valgust mingil viisil või siis ei peegelda üldse valgust.
  • 0:15 - 0:18
    Või on teatud värvi või omab teatud temperatuuri;
  • 0:18 - 0:20
    on kas vedel, gaas või tahke.
  • 0:20 - 0:22
    Aga samas me oleme alustanud uurimist,
  • 0:22 - 0:25
    kuidas need omavahel reageerivad teatud tingimustel.
  • 0:25 - 0:28
    Siin on mõningate ainete pilte.
  • 0:28 - 0:31
    See siin on süsinik ja see on siin ... grafiidina
  • 0:31 - 0:36
    See siin on plii; see aga kuld
  • 0:36 - 0:39
    ja kõik need, millest olen näidanud pilte ,
  • 0:39 - 0:41
    mis ma sain sellelt veebileheküljelt sealtsamast.
  • 0:41 - 0:45
    Kõik need ained on tahkes olekus, kuid me teame, et me...
  • 0:45 - 0:47
    Paistab nagu siin sees on teatud tüüpi õhku,
  • 0:47 - 0:49
    teatud tüüpi õhu osakesed,
  • 0:49 - 0:52
    ja sõltuvalt, mis tüüpi õhu osakesi sa vaatada,
  • 0:52 - 0:55
    olgu see siis kas süsinik, hapnik või lämmastik,
  • 0:55 - 0:58
    millel tundub olevat erinevat tüüpi omadused.
  • 0:58 - 0:59
    Kui on mingid teised ained, mis võivad olla vedelad
  • 0:59 - 1:02
    või isegi, kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks neil ainetel.
  • 1:02 - 1:05
    Näiteks kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks kullal või pliil,
  • 1:05 - 1:07
    siis võime saada vedeliku.
  • 1:07 - 1:10
    Või kui sa põletad seda süsiniku,
  • 1:10 - 1:12
    siis võid saada selle gaasilisse olekusse,
  • 1:12 - 1:13
    võid selle vabaks lasta atmosfääri,
  • 1:13 - 1:15
    võid purustada selle struktuuri.
  • 1:15 - 1:17
    Need ongi asjad, mida meil igat sorti
  • 1:17 - 1:21
    inimkond on tuhandete aastate jooksul jälginud.
  • 1:21 - 1:22
    Aga see viib meid loomuliku küsimuseni,
  • 1:22 - 1:24
    mis varem oli filosoofiline küsimus,
  • 1:24 - 1:26
    aga nüüd me oskame sellele vastata natukene paremini,
  • 1:26 - 1:31
    ja see küsimus on: kui me aina lõhume ja lõhume seda süsiniku
  • 1:31 - 1:34
    väiksemateks ja väiksemateks osadeks,
  • 1:34 - 1:36
    kas on olemas mingi väikseim osake,
  • 1:36 - 1:40
    mingi väikseim ühik sellest materjalist, sellest ainest,
  • 1:40 - 1:43
    millel on veel süsiniku omadused?
  • 1:43 - 1:45
    Ning kui kuidagimoodi me suudaksime veelgi kaugemale seda lõhkuda,
  • 1:45 - 1:48
    kas siis süsiniku omadused kaoksid?
  • 1:48 - 1:50
    Ja vastus on: jah, on küll.
  • 1:50 - 1:52
    Et saada aru meie sõnavarast,
  • 1:52 - 1:56
    me kutsume neid eri aineid, neid puhtaid aineid,
  • 1:56 - 1:59
    millel on iseloomulikud omadused teatud temperatuuridel,
  • 1:59 - 2:01
    ja reageerivad teatud viisidel,
  • 2:01 - 2:05
    elementideks.
  • 2:05 - 2:09
    Süsinik on element. Plii on element. Kuld on element.
  • 2:09 - 2:10
    Sa võiksid öelda, et vesi on element.
  • 2:10 - 2:14
    Ja ajaloos inimesed on nimetanud vett elemendiks,
  • 2:14 - 2:18
    kuid nüüd me teame, et vesi koosneb eri algelisematest elementidest.
  • 2:18 - 2:20
    Vesi koosneb hapnikust ja vesinikust.
  • 2:20 - 2:25
    Ja kõik meie elemendid on lahterdatud
  • 2:25 - 2:28
    keemiliste elementide perioodilisustabelisse.
  • 2:28 - 2:29
    C tähendab süsiniku
  • 2:29 - 2:30
    -- ma lihtsalt räägin need läbi,
  • 2:30 - 2:32
    mis on inimkonnale tähtsad --
  • 2:32 - 2:36
    aga aja jooksul sa tutvud kõigi elementidega.
  • 2:36 - 2:39
    See on hapnik. See on lämmastik. See on räni.
  • 2:39 - 2:43
    See on -- Au on kuld. See on plii.
  • 2:43 - 2:52
    Ja nende elementide põhiosakeseks on aatom.
  • 2:52 - 2:55
    Nii, kui sa lõhuksid ja lõhuksid
  • 2:55 - 2:57
    ja võtaksid väiksemaid ja väiksemaid tükikesi sellest.
  • 2:57 - 2:59
    Lõpuks sa saaksid süsiniku aatomi.
  • 2:59 - 3:01
    Teed sama asja siin,
  • 3:01 - 3:03
    saad lõpuks kulla aatomi.
  • 3:03 - 3:04
    Teeksid sama asja siin,
  • 3:04 - 3:06
    saaksid lõpuks mõne pisikese
  • 3:06 - 3:08
    -- parema sõna puudumise tõttu -- osakese,
  • 3:08 - 3:09
    mida kutsutakse plii aatom.
  • 3:09 - 3:11
    Ja kui sa enam ei suuda seda lõhkuda
  • 3:11 - 3:14
    ja saad veel nimetada seda pliiks,
  • 3:14 - 3:17
    sest sellel on kõik plii omadused.
  • 3:17 - 3:18
    Ning lihtsalt, et sulle mõtlemisainet anda,
  • 3:18 - 3:21
    -- mul endal on seda väga raske ette kujutada --
  • 3:21 - 3:24
    aatomid on uskumatult väiksed.
  • 3:24 - 3:26
    Päriselt, uskumatult väike.
  • 3:26 - 3:28
    Näiteks, süsiniku aatom.
  • 3:28 - 3:29
    Minu juuksed koosnevad ka süsinikust.
  • 3:29 - 3:32
    Muidu, ma koosnengi põhiliselt süsinikust.
  • 3:32 - 3:36
    Tegelikult enamik kõikidest elusorganismidest koosneb põhiliselt süsinikust.
  • 3:36 - 3:41
    Ning kui sa võtaksid mu juuksekarva ja mu juuksed koosnevad süsinikust.
  • 3:41 - 3:42
    Mu juuksed koosnevad põhiliselt süsinikust.
  • 3:42 - 3:44
    Nii, kui sa võtaksid mu juuksekarva,
  • 3:44 - 3:46
    -- mu juuksed pole blondid,
  • 3:46 - 3:47
    aga see paistab ilusti välja mustal taustal.
  • 3:47 - 3:48
    Mu juuksed on mustad. Aga kui ma joonistaksin nõnda,
  • 3:48 - 3:50
    siis te ei näeks seda ekraanil.
  • 3:50 - 3:52
    Aga kui sa võtaksid mu juuksekarva, ma küsiksin,
  • 3:52 - 3:55
    mitu süsiniku aatomit mu juuksekarv lai on?
  • 3:55 - 3:58
    Nii, kui sa võtaksid ristlõike mu juuksekarvast, mitte pikkupidi,
  • 3:58 - 4:00
    laiupidi mu juuksekarvast ja ütleks:
  • 4:00 - 4:03
    mitu süsiniku aatomit lai on see?
  • 4:03 - 4:07
    Ja sa võiksid ju arvata, et oh, Sal juba ütles mulle, et see on väga väike
  • 4:07 - 4:09
    nii et võib-olla on selles laiuses tuhat süsiniku aatomit,
  • 4:09 - 4:10
    või kümme tuhat, või sada tuhat,
  • 4:10 - 4:12
    ja ma ütleksin: "Ei!"
  • 4:12 - 4:14
    Se's on üks miljon süsiniku aatomit.
  • 4:14 - 4:17
    Sa võiksid panna miljon süsiniku aatomit
  • 4:17 - 4:21
    ritta ühele tavalisele inimese juuksekarva laiusele.
  • 4:21 - 4:23
    Ja see on muidugi ligikaudne,
  • 4:23 - 4:24
    see pole täpselt üks miljon,
  • 4:24 - 4:27
    aga see annab sulle ettekujutuse aatomi suurusest.
  • 4:27 - 4:28
    Sa võid ju tõmmata ühe karvakese oma peast
  • 4:28 - 4:31
    ja lihtsalt kujutle miljoni asjakese panemist
  • 4:31 - 4:34
    külg-külje kõrval juuksekarva peale,
  • 4:34 - 4:37
    mitte juuksekarva pikkusele, vaid juuksekarva laiusele.
  • 4:37 - 4:39
    On ju isegi raske näha juuksekarva laiust.
  • 4:39 - 4:41
    Ja seal on miljon süsiniku aatomit
  • 4:41 - 4:43
    lihtsalt sealsamas.
  • 4:43 - 4:48
    See on päris lahe tegelikult
  • 4:48 - 4:49
    -- me teame, et
  • 4:49 - 4:51
    aatom on nii-öelda süsiniku põhiline ehituskivi,
  • 4:51 - 4:54
    aatom on iga elemendi põhiline ehituskivi.
  • 4:54 - 4:56
    Aga see on veel isegi vahvam, et
  • 4:56 - 4:59
    need nn "ehituskivid" on omavahel seotud.
  • 4:59 - 5:03
    Süsiniku aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.
  • 5:03 - 5:07
    Kulla aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.
  • 5:07 - 5:10
    Ja neid aatomeid määratleb
  • 5:10 - 5:13
    nende põhiliste osakeste paiknemine ja arv.
  • 5:13 - 5:14
    Näiteks kui sa muudaksid
  • 5:14 - 5:16
    nende põhiliste osakeste arvu elemendi aatomis,
  • 5:16 - 5:18
    sa saaksid muuta selle elemendi omadusi,
  • 5:18 - 5:19
    selle elemendi reageerimist
  • 5:19 - 5:23
    või seda elementi iseennast.
  • 5:23 - 5:25
    Ning et lihtsalt paremini aru saada,
  • 5:25 - 5:28
    räägime neist põhilistest osakestest.
  • 5:28 - 5:32
    Esiteks, on olemas prooton.
  • 5:32 - 5:36
    Prooton ongi see, mis määratleb...
  • 5:36 - 5:38
    -- prootonite arv aatomi tuumas
  • 5:38 - 5:40
    ja ma räägin aatomi tuumast kohe varsti --
  • 5:40 - 5:43
    määratleb elemendi.
  • 5:43 - 5:45
    Niisiis, see ongi, mis määratleb elemendi.
  • 5:45 - 5:47
    Kui sa vaatad perioodilisustabelit siin,
  • 5:47 - 5:50
    siis näed, et elemendid on kirjutatud aatominumbri järjekorras
  • 5:50 - 5:52
    ja aatominumber ongi
  • 5:52 - 5:55
    prootonite arv elemendi aatomis.
  • 5:55 - 5:59
    Määratluse järgi, vesinikul on 1 prooton,
  • 5:59 - 6:03
    heeliumil on 2 prootonit, süsinikul on 6 prootonit.
  • 6:03 - 6:05
    Sul ei saa olla süsiniku aatomit 7 prootoniga.
  • 6:05 - 6:07
    Kui sul oleks, siis see oleks juba lämmastiku aatom,
  • 6:07 - 6:09
    mitte süsiniku aatom.
  • 6:09 - 6:11
    Hapniku aatomil on 8 prootonit.
  • 6:11 - 6:13
    Kui kuidagi sa lisaksid sinna 1 prootoni,
  • 6:13 - 6:14
    siis see poleks enam hapniku aatom.
  • 6:14 - 6:18
    See oleks fluor. See määratleb elemendi.
  • 6:18 - 6:20
    Prootonite arv määratleb elemendi.
  • 6:20 - 6:23
    Ja aatominumber, prootonite arv,
  • 6:23 - 6:25
    prootonite arv -- ja jäta meelde,
  • 6:25 - 6:28
    see on see number, mis on kirjutatud siia üles
  • 6:28 - 6:30
    igale elemendile perioodilisustabelis
  • 6:30 - 6:32
    -- prootonite arv
  • 6:32 - 6:34
    on võrdne aatominumbriga.
  • 6:34 - 6:37
    Prootonite arv on võrdne aatominumbriga.
  • 6:37 - 6:39
    Ja nad on pannud selle numbri siia üles, kuna
  • 6:39 - 6:42
    see määrab elemendi omadused.
  • 6:42 - 6:46
    Teised kaks aatomi osa
  • 6:46 - 6:48
    -- Ma arvan, et me võime neid nii kutsuda --
  • 6:48 - 6:55
    on elektron ja neutron.
  • 6:55 - 6:58
    Ja see mudel, mille ehitamist võid oma peas alustada
  • 6:58 - 7:00
    -- ja see mudel, kui me keemiat õppime, me näeme, et
  • 7:00 - 7:03
    see muutub natuke abstraktsemaks
  • 7:03 - 7:05
    ja on raske kavandada --
  • 7:05 - 7:07
    aga üks viis, kuidas sellest mõelda, on
  • 7:07 - 7:08
    sul on prootonid ja neutronid,
  • 7:08 - 7:10
    mis asuvad aatomi keskel.
  • 7:10 - 7:12
    Need asuvad aatomituumas.
  • 7:12 - 7:15
    Näiteks, süsinikul, nagu me juba teame, on 6 prootonit.
  • 7:15 - 7:19
    Niisiis, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.
  • 7:19 - 7:22
    Süsinik-12, mis on üks süsiniku isotoop ehk versioon,
  • 7:22 - 7:24
    omab ka 6 neutronit.
  • 7:24 - 7:26
    Sul võib olla versioone süsinikust,
  • 7:26 - 7:28
    milledel kõigil on eri arv neutrone.
  • 7:28 - 7:30
    Nii nagu neutronite arv võib muutuda, võib ka muutuda elektronide arv,
  • 7:30 - 7:32
    kuid sul on siiski sama element.
  • 7:32 - 7:33
    Prootonite arv muutuda ei saa.
  • 7:33 - 7:36
    Sa muudad prootonite arvu, saad teise elemendi.
  • 7:36 - 7:39
    Las ma joonistan süsinik-12-e aatomituuma.
  • 7:39 - 7:43
    Nii üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.
  • 7:43 - 7:46
    Nii, see siin on süsinik-12 aatomituum.
  • 7:46 - 7:48
    Ja mõnikord on see kirjutatud niiviisi.
  • 7:48 - 7:51
    Mõnikord nad kirjutavad ka
  • 7:51 - 7:54
    prootonite arvu siia.
  • 7:54 - 7:56
    Ja põhjus, miks me kirjutame süsinik-12,
  • 7:56 - 7:59
    -- sa tead ju, ma lugesin kokku 6 neutronit --
  • 7:59 - 8:00
    on see, et see on arv,
  • 8:00 - 8:04
    sa võid vaatada seda arvu, kui
  • 8:04 - 8:05
    -- üks viis selle vaatamiseks,
  • 8:05 - 8:06
    ja me saame nüansse tulevikus juurde --
  • 8:06 - 8:08
    see arv on täielik arv,
  • 8:08 - 8:12
    mis ütleb meile, mitu neutronit ja prootonit on aatomi tuumas.
  • 8:12 - 8:15
    Ja süsinik määratluselt omab aatominumbrit 6,
  • 8:15 - 8:17
    kuid me võime selle uuesti kirjutada siia,
  • 8:17 - 8:19
    et lihtsalt meenutada endale.
  • 8:19 - 8:21
    Nii, süsiniku aatomi keskel on tuum
  • 8:21 - 8:25
    ja süsinik-12-l on 6 prootonit ja 6 neutronit.
  • 8:25 - 8:27
    Teine versioon (isotoop) süsinikust, süsinik-14, omab ikka
  • 8:27 - 8:31
    6 prootonit, kuid 8 neutronit.
  • 8:31 - 8:32
    Niisiis, neutronite arv võib muutuda,
  • 8:32 - 8:35
    aga see on süsinik-12 siin.
  • 8:35 - 8:37
    Ning kui süsinik-12 on neutraalne --
  • 8:37 - 8:41
    ja ma annan natuke nüansse sellele sõnale ka kohe --
  • 8:41 - 8:43
    kui see on neutraalne, siis tal on ka 6 elektroni.
  • 8:43 - 8:45
    Las ma joonistan need 6 elektroni.
  • 8:45 - 8:49
    Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.
  • 8:49 - 8:52
    Ja üks viis -- ja see võib-olla on esimene viis,
  • 8:52 - 8:55
    kuidas mõelda elektronide ja
  • 8:55 - 8:57
    tuuma suhtele --
  • 8:57 - 8:59
    on kujutleda elektrone
  • 8:59 - 9:01
    liikumas ümber,
  • 9:01 - 9:03
    kihelemas ümber selle tuuma.
  • 9:03 - 9:05
    Üks mudel on, et sa võiksid
  • 9:05 - 9:07
    mõelda neist tiirlemas ümber tuuma,
  • 9:07 - 9:08
    kuid see pole päris õige.
  • 9:08 - 9:10
    Nad ei tiirle nagu planeedid
  • 9:10 - 9:12
    tiirlevad ümber Päikese.
  • 9:12 - 9:14
    Aga see on hea alguspunkt.
  • 9:14 - 9:16
    Teine viis on lihtsalt kujutleda elektrone hüplemas ümber tuuma
  • 9:16 - 9:19
    või nad kihelevad ümber tuuma.
  • 9:19 - 9:20
    Ja see on lihtsalt sellepärast, et
  • 9:20 - 9:22
    siin muutub asi väga imelikuks,
  • 9:22 - 9:24
    ja me peaksime tegelikult rääkima juba kvantfüüsikast,
  • 9:24 - 9:26
    et tõeliselt mõista, mida elektron teeb.
  • 9:26 - 9:29
    Aga esimene kujutletav mudel su peas on selline:
  • 9:29 - 9:32
    aatomi keskel, selle süsinik-12 aatomi keskel,
  • 9:32 - 9:34
    on see tuum.
  • 9:34 - 9:37
    Sul on see tuum siin
  • 9:37 - 9:41
    ja need elektronid hüplevad ümber selle tuuma.
  • 9:41 - 9:43
    Ja põhjus, miks need elektronid
  • 9:43 - 9:45
    lihtsalt ära ei lähe tuuma juurest,
  • 9:45 - 9:47
    miks nad niimoodi seotud on selle tuumaga
  • 9:47 - 9:49
    ja moodustavad selle aatomi,
  • 9:49 - 9:55
    on see, et prootonitel on positiivne laeng
  • 9:55 - 9:58
    ja elektronidel negatiivne laeng.
  • 9:58 - 10:02
    Ja see on üks neist põhiliste osakeste omadustest.
  • 10:02 - 10:04
    Kui sa mõtled sellest,
  • 10:04 - 10:05
    mis on laeng, mitte nimetuse mõttes,
  • 10:05 - 10:07
    see läheb väga keeruliseks.
  • 10:07 - 10:08
    Aga üks asi, mida me teame,
  • 10:08 - 10:11
    kui me räägime elektro-magneetilisest jõust,
  • 10:11 - 10:13
    on see, et eri laengud tõmbuvad.
  • 10:13 - 10:15
    Nii et parim viis sellest mõelda on:
  • 10:15 - 10:17
    prootonid ja elektronid,
  • 10:17 - 10:18
    sest neil on eri laengud,
  • 10:18 - 10:20
    tõmbuvad.
  • 10:20 - 10:21
    Neutronid, nagu nimigi ütleb, on neutraalsed,
  • 10:21 - 10:25
    seega nad lihtsalt "istuvad" tuumas,
  • 10:25 - 10:29
    ja mõjutavad mõningal määral
  • 10:29 - 10:33
    aatomite omadusi.
  • 10:33 - 10:35
    Kuid põhjus, miks elektronid lihtsalt
  • 10:35 - 10:37
    omapead minema ei lenda,
  • 10:37 - 10:39
    on see, et neid tõmbab.
  • 10:39 - 10:42
    Neid tõmbab tuuma poole.
  • 10:42 - 10:45
    Ning neil on ka uskumatult kõrge liikumiskiirus,
  • 10:45 - 10:47
    -- see on tegelikult raske --
  • 10:47 - 10:48
    me hakkame jälle puutuma kokku
  • 10:48 - 10:52
    ühe väga imeliku füüsikaharuga,
  • 10:52 - 10:53
    kui me hakkame rääkima,
  • 10:53 - 10:54
    mida elektron tegelikult teeb
  • 10:54 - 10:56
    -- kui sel on piisavalt --
  • 10:56 - 10:57
    Ma arvan, et võiks öelda, et
  • 10:57 - 10:58
    elektron hüpleb nii palju ringi,
  • 10:58 - 11:01
    sest ta ei taha kukkuda tuuma sisse.
  • 11:01 - 11:03
    Ma arvan, et see on üks viis, kuidas sellest mõelda.
  • 11:03 - 11:08
    Ja nagu ma mainisin, süsinik-12, siin
  • 11:08 - 11:10
    on määratletud prootonite arvu poolest.
  • 11:10 - 11:12
    Hapnik oleks määratletud selle poolest, et tal on 8 prootonit.
  • 11:12 - 11:16
    Kuid jälle, elektronid mõjutavad vastastikku teisi elektrone.
  • 11:16 - 11:19
    Elektrone võib teine aatom ühelt aatomilt ära võtta.
  • 11:19 - 11:21
    Ja see tegelikult kujundab
  • 11:21 - 11:23
    paljutki meie arusaamast keemiast.
  • 11:23 - 11:26
    See põhineb sellel, kui mitu elektroni aatomil on,
  • 11:26 - 11:28
    või kui mitu elektroni teatud elemendi on.
  • 11:28 - 11:29
    Ja kuidas need elektonid on seatud
  • 11:29 - 11:34
    ning kuidas need teiste elementide elektronid on seatud
  • 11:34 - 11:36
    või kuidas on seatud teised sama elemendi aatomid.
  • 11:36 - 11:41
    Me saame ennustada, kuidas ühe elemendi aatom
  • 11:41 - 11:43
    reageerib sama elemendi teise aatomiga
  • 11:43 - 11:47
    või kuidas ühe elemendi aatom -- reageeriks,
  • 11:47 - 11:50
    seonduks, ei seonduks, tõmbaks enda poole
  • 11:50 - 11:52
    või tõukaks teise elemendi aatomit.
  • 11:52 - 11:53
    Niisiis, näiteks,
  • 11:53 - 11:56
    ja me õppime veel palju sellest tulevikus,
  • 11:56 - 12:00
    kas on võimalik mingil teisel aatomil mingis kohas
  • 12:00 - 12:03
    varastada süsiniku aatomilt elektron
  • 12:03 - 12:06
    lihtsalt ükskõik, mille pärast --
  • 12:06 - 12:10
    ja me räägime teatud elementide teatud neutraalsetest aatomitest, millel
  • 12:10 - 12:14
    on suurem külgetõmbavus elektronidega kui teistel.
  • 12:14 - 12:15
    Näiteks, üks, võib-olla üks neist,
  • 12:15 - 12:17
    varastab ehk võtab ära elektroni süsinikult,
  • 12:17 - 12:19
    siis see süsinik muutub,
  • 12:19 - 12:22
    tal on vähem elektrone kui prootoneid,
  • 12:22 - 12:25
    seega tal on 5 elektroni ja 6 prootonit.
  • 12:25 - 12:28
    Süsinikul on nüüd positiivne laeng.
  • 12:28 - 12:30
    Nii, selles süsinik-12-es, esimesel versioonil, mis ma tegin,
  • 12:30 - 12:34
    oli 6 prootonit ja 6 elektroni, laengus nullisid üksteist ära.
  • 12:34 - 12:37
    Kui süsinik kaotab elektroni, siis on ainult 5 elektroni
  • 12:37 - 12:39
    ja süsinikul tekib positiivne laeng.
  • 12:39 - 12:41
    Ning me räägime natuke veel
  • 12:41 - 12:43
    kõigest sellest keemiavideode esitusloendis,
  • 12:43 - 12:44
    kuid loodetavasti, sa mõistad, et
  • 12:44 - 12:46
    juba siin lähevad asjad väga ägedaks.
  • 12:46 - 12:52
    Me juba saame aru sellest ehituskivist
  • 12:52 - 12:53
    nimega aatom.
  • 12:53 - 12:55
    Ja mis on isegi veel vingem, on see, et
  • 12:55 - 12:57
    see "ehituskivi" on "ehitatud"
  • 12:57 - 12:59
    veel väiksematest "ehituskividest".
  • 12:59 - 13:01
    Ja neid saab muuta ja tõsta ümber,
  • 13:01 - 13:03
    et muuta aatomi omadusi
  • 13:03 - 13:06
    või isegi muuta ühe elemendi aatom
  • 13:06 - 13:09
    teise elemendi aatomiks.
Title:
Elemendid ja aatomid
Description:

Kuidas elemendid seostuvad aatomitega. Algõpetus, kuidas prootonid, elektronid ja neutronid moodustavad aatomi.
more » « less
Video Language:
English
Duration:
13:09
umiumi added a translation

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.