WEBVTT

00:00:00.137 --> 00:00:03.002
Meie, inimesed, oleme teadnud tuhandeid aastaid,

00:00:03.002 --> 00:00:05.867
vaadates lihtsalt keskkonda meie ümber,

00:00:05.867 --> 00:00:07.207
et on olemas erinevaid aineid.

00:00:07.207 --> 00:00:10.333
Need erinevad ained... kipuvad omama eri omadusi.

00:00:10.333 --> 00:00:11.954
Neil ei ole vaid eri omadused;

00:00:11.954 --> 00:00:14.745
näiteks üks võib peegeldada valgust mingil viisil või siis ei peegelda üldse valgust.

00:00:14.745 --> 00:00:17.601
Või on teatud värvi või omab teatud temperatuuri;

NOTE Paragraph

00:00:17.601 --> 00:00:20.457
on kas vedel, gaas või tahke.

00:00:20.457 --> 00:00:22.108
Aga samas me oleme alustanud uurimist,

00:00:22.108 --> 00:00:24.867
kuidas need omavahel reageerivad teatud tingimustel.

00:00:24.867 --> 00:00:27.663
Siin on mõningate ainete pilte.

00:00:27.663 --> 00:00:31.477
See siin on süsinik ja see on siin ... grafiidina

00:00:31.477 --> 00:00:36.069
See siin on plii; see aga kuld

00:00:36.069 --> 00:00:38.719
ja kõik need, millest olen näidanud pilte ,

00:00:38.719 --> 00:00:41.369
mis ma sain sellelt veebileheküljelt sealtsamast.

00:00:41.369 --> 00:00:45.453
Kõik need ained on tahkes olekus, kuid me teame, et me...

00:00:45.453 --> 00:00:47.395
Paistab nagu siin sees on teatud tüüpi õhku,

00:00:47.395 --> 00:00:49.338
teatud tüüpi õhu osakesed,

00:00:49.338 --> 00:00:52.210
ja sõltuvalt, mis tüüpi õhu osakesi sa vaatada,

00:00:52.210 --> 00:00:55.079
olgu see siis kas süsinik, hapnik või lämmastik,

00:00:55.079 --> 00:00:57.948
millel tundub olevat erinevat tüüpi omadused.

00:00:57.948 --> 00:00:59.425
Kui on mingid teised ained, mis võivad olla vedelad

00:00:59.425 --> 00:01:02.082
või isegi, kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks neil ainetel.

00:01:02.082 --> 00:01:05.018
Näiteks kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks kullal või pliil,

00:01:05.018 --> 00:01:06.503
siis võime saada vedeliku.

00:01:06.503 --> 00:01:09.841
Või kui sa põletad seda süsiniku,

00:01:09.841 --> 00:01:12.076
siis võid saada selle gaasilisse olekusse,

00:01:12.076 --> 00:01:13.351
võid selle vabaks lasta atmosfääri,

00:01:13.351 --> 00:01:14.702
võid purustada selle struktuuri.

00:01:14.702 --> 00:01:17.271
Need ongi asjad, mida meil igat sorti

00:01:17.271 --> 00:01:20.585
inimkond on tuhandete aastate jooksul jälginud.

00:01:20.585 --> 00:01:22.452
Aga see viib meid loomuliku küsimuseni,

00:01:22.452 --> 00:01:24.226
mis varem oli filosoofiline küsimus,

00:01:24.226 --> 00:01:26.405
aga nüüd me oskame sellele vastata natukene paremini,

00:01:26.405 --> 00:01:30.898
ja see küsimus on: kui me aina lõhume ja lõhume seda süsiniku

00:01:30.898 --> 00:01:33.518
väiksemateks ja väiksemateks osadeks,

00:01:33.518 --> 00:01:35.554
kas on olemas mingi väikseim osake,

00:01:35.554 --> 00:01:39.867
mingi väikseim ühik sellest materjalist, sellest ainest,

00:01:39.867 --> 00:01:43.166
millel on veel süsiniku omadused?

00:01:43.166 --> 00:01:45.256
Ning kui kuidagimoodi me suudaksime veelgi kaugemale seda lõhkuda,

00:01:45.256 --> 00:01:48.390
kas siis süsiniku omadused kaoksid?

00:01:48.390 --> 00:01:50.354
Ja vastus on: jah, on küll.

00:01:50.354 --> 00:01:52.200
Et saada aru meie sõnavarast,

00:01:52.200 --> 00:01:56.156
me kutsume neid eri aineid, neid puhtaid aineid,

00:01:56.156 --> 00:01:59.025
millel on iseloomulikud omadused teatud temperatuuridel,

00:01:59.025 --> 00:02:01.185
ja reageerivad teatud viisidel,

00:02:01.185 --> 00:02:05.291
elementideks.

00:02:05.291 --> 00:02:08.729
Süsinik on element. Plii on element. Kuld on element.

00:02:08.729 --> 00:02:10.400
Sa võiksid öelda, et vesi on element.

00:02:10.400 --> 00:02:14.221
Ja ajaloos inimesed on nimetanud vett elemendiks,

00:02:14.221 --> 00:02:17.892
kuid nüüd me teame, et vesi koosneb eri algelisematest elementidest.

00:02:17.892 --> 00:02:20.405
Vesi koosneb hapnikust ja vesinikust.

00:02:20.405 --> 00:02:25.014
Ja kõik meie elemendid on lahterdatud

00:02:25.014 --> 00:02:27.758
keemiliste elementide perioodilisustabelisse.

00:02:27.758 --> 00:02:29.374
C tähendab süsiniku

00:02:29.374 --> 00:02:30.400
-- ma lihtsalt räägin need läbi,

00:02:30.400 --> 00:02:32.379
mis on inimkonnale tähtsad --

00:02:32.379 --> 00:02:35.502
aga aja jooksul sa tutvud kõigi elementidega.

00:02:35.502 --> 00:02:39.148
See on hapnik. See on lämmastik. See on räni.

00:02:39.148 --> 00:02:42.867
See on -- Au on kuld. See on plii.

00:02:42.867 --> 00:02:51.995
Ja nende elementide põhiosakeseks on aatom.

00:02:51.995 --> 00:02:54.559
Nii, kui sa lõhuksid ja lõhuksid

00:02:54.559 --> 00:02:57.079
ja võtaksid väiksemaid ja väiksemaid tükikesi sellest.

00:02:57.079 --> 00:02:59.415
Lõpuks sa saaksid süsiniku aatomi.

00:02:59.415 --> 00:03:00.755
Teed sama asja siin,

00:03:00.755 --> 00:03:02.536
saad lõpuks kulla aatomi.

00:03:02.536 --> 00:03:03.991
Teeksid sama asja siin,

00:03:03.991 --> 00:03:05.856
saaksid lõpuks mõne pisikese

00:03:05.856 --> 00:03:07.758
-- parema sõna puudumise tõttu -- osakese,

00:03:07.758 --> 00:03:09.185
mida kutsutakse plii aatom.

00:03:09.185 --> 00:03:11.239
Ja kui sa enam ei suuda seda lõhkuda

00:03:11.239 --> 00:03:13.597
ja saad veel nimetada seda pliiks,

00:03:13.597 --> 00:03:17.043
sest sellel on kõik plii omadused.

00:03:17.043 --> 00:03:18.330
Ning lihtsalt, et sulle mõtlemisainet anda,

00:03:18.330 --> 00:03:21.193
-- mul endal on seda väga raske ette kujutada --

00:03:21.193 --> 00:03:24.040
aatomid on uskumatult väiksed.

00:03:24.040 --> 00:03:25.901
Päriselt, uskumatult väike.

00:03:25.901 --> 00:03:27.555
Näiteks, süsiniku aatom.

00:03:27.555 --> 00:03:29.379
Minu juuksed koosnevad ka süsinikust.

00:03:29.379 --> 00:03:31.882
Muidu, ma koosnengi põhiliselt süsinikust.

00:03:31.882 --> 00:03:35.912
Tegelikult enamik kõikidest elusorganismidest koosneb põhiliselt süsinikust.

00:03:35.912 --> 00:03:40.533
Ning kui sa võtaksid mu juuksekarva ja mu juuksed koosnevad süsinikust.

00:03:40.533 --> 00:03:42.231
Mu juuksed koosnevad põhiliselt süsinikust.

00:03:42.231 --> 00:03:43.989
Nii, kui sa võtaksid mu juuksekarva,

00:03:43.989 --> 00:03:45.565
-- mu juuksed pole blondid,

00:03:45.565 --> 00:03:46.766
aga see paistab ilusti välja mustal taustal.

00:03:46.766 --> 00:03:47.950
Mu juuksed on mustad. Aga kui ma joonistaksin nõnda,

00:03:47.950 --> 00:03:49.713
siis te ei näeks seda ekraanil.

00:03:49.713 --> 00:03:51.970
Aga kui sa võtaksid mu juuksekarva, ma küsiksin,

00:03:51.970 --> 00:03:55.200
mitu süsiniku aatomit mu juuksekarv lai on?

00:03:55.200 --> 00:03:58.467
Nii, kui sa võtaksid ristlõike mu juuksekarvast, mitte pikkupidi,

00:03:58.467 --> 00:04:00.361
laiupidi mu juuksekarvast ja ütleks:

00:04:00.361 --> 00:04:03.255
mitu süsiniku aatomit lai on see?

00:04:03.255 --> 00:04:07.049
Ja sa võiksid ju arvata, et oh, Sal juba ütles mulle, et see on väga väike

00:04:07.049 --> 00:04:09.150
nii et võib-olla on selles laiuses tuhat süsiniku aatomit,

00:04:09.150 --> 00:04:10.484
või kümme tuhat, või sada tuhat,

00:04:10.484 --> 00:04:11.788
ja ma ütleksin: "Ei!"

00:04:11.788 --> 00:04:14.249
Se's on üks miljon süsiniku aatomit.

00:04:14.249 --> 00:04:17.439
Sa võiksid panna miljon süsiniku aatomit

00:04:17.439 --> 00:04:20.933
ritta ühele tavalisele inimese juuksekarva laiusele.

00:04:20.933 --> 00:04:22.585
Ja see on muidugi ligikaudne,

00:04:22.585 --> 00:04:24.026
see pole täpselt üks miljon,

00:04:24.026 --> 00:04:26.605
aga see annab sulle ettekujutuse aatomi suurusest.

00:04:26.605 --> 00:04:28.441
Sa võid ju tõmmata ühe karvakese oma peast

00:04:28.441 --> 00:04:30.991
ja lihtsalt kujutle miljoni asjakese panemist

00:04:30.991 --> 00:04:33.991
külg-külje kõrval juuksekarva peale,

00:04:33.991 --> 00:04:37.037
mitte juuksekarva pikkusele, vaid juuksekarva laiusele.

00:04:37.037 --> 00:04:39.175
On ju isegi raske näha juuksekarva laiust.

00:04:39.175 --> 00:04:40.718
Ja seal on miljon süsiniku aatomit

00:04:40.718 --> 00:04:42.979
lihtsalt sealsamas.

00:04:42.979 --> 00:04:48.092
See on päris lahe tegelikult

00:04:48.092 --> 00:04:49.026
-- me teame, et

00:04:49.026 --> 00:04:51.375
aatom on nii-öelda süsiniku põhiline ehituskivi,

00:04:51.375 --> 00:04:53.933
aatom on iga elemendi põhiline ehituskivi.

00:04:53.933 --> 00:04:55.952
Aga see on veel isegi vahvam, et

00:04:55.952 --> 00:04:59.066
need nn "ehituskivid" on omavahel seotud.

00:04:59.066 --> 00:05:02.556
Süsiniku aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

00:05:02.556 --> 00:05:07.469
Kulla aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

00:05:07.469 --> 00:05:10.445
Ja neid aatomeid määratleb

00:05:10.445 --> 00:05:12.759
nende põhiliste osakeste paiknemine ja arv.

00:05:12.759 --> 00:05:14.087
Näiteks kui sa muudaksid

00:05:14.087 --> 00:05:15.901
nende põhiliste osakeste arvu elemendi aatomis,

00:05:15.901 --> 00:05:17.844
sa saaksid muuta selle elemendi omadusi,

00:05:17.844 --> 00:05:18.891
selle elemendi reageerimist

00:05:18.891 --> 00:05:22.769
või seda elementi iseennast.

00:05:22.769 --> 00:05:25.144
Ning et lihtsalt paremini aru saada,

00:05:25.144 --> 00:05:28.010
räägime neist põhilistest osakestest.

00:05:28.010 --> 00:05:31.825
Esiteks, on olemas prooton.

00:05:31.825 --> 00:05:35.524
Prooton ongi see, mis määratleb...

00:05:35.524 --> 00:05:38.003
-- prootonite arv aatomi tuumas

00:05:38.003 --> 00:05:40.096
ja ma räägin aatomi tuumast kohe varsti --

00:05:40.096 --> 00:05:42.969
määratleb elemendi.

00:05:42.969 --> 00:05:45.492
Niisiis, see ongi, mis määratleb elemendi.

00:05:45.492 --> 00:05:47.333
Kui sa vaatad perioodilisustabelit siin,

00:05:47.333 --> 00:05:50.154
siis näed, et elemendid on kirjutatud aatominumbri järjekorras

00:05:50.154 --> 00:05:51.575
ja aatominumber ongi

00:05:51.575 --> 00:05:54.667
prootonite arv elemendi aatomis.

00:05:54.667 --> 00:05:58.667
Määratluse järgi, vesinikul on 1 prooton,

00:05:58.667 --> 00:06:02.800
heeliumil on 2 prootonit, süsinikul on 6 prootonit.

00:06:02.800 --> 00:06:05.333
Sul ei saa olla süsiniku aatomit 7 prootoniga.

00:06:05.333 --> 00:06:07.172
Kui sul oleks, siis see oleks juba lämmastiku aatom,

00:06:07.172 --> 00:06:09.234
mitte süsiniku aatom.

00:06:09.234 --> 00:06:10.589
Hapniku aatomil on 8 prootonit.

00:06:10.589 --> 00:06:12.673
Kui kuidagi sa lisaksid sinna 1 prootoni,

00:06:12.673 --> 00:06:14.050
siis see poleks enam hapniku aatom.

00:06:14.050 --> 00:06:18.333
See oleks fluor. See määratleb elemendi.

00:06:18.333 --> 00:06:20.067
Prootonite arv määratleb elemendi.

00:06:20.067 --> 00:06:22.967
Ja aatominumber, prootonite arv,

00:06:22.967 --> 00:06:25.447
prootonite arv -- ja jäta meelde,

00:06:25.447 --> 00:06:27.674
see on see number, mis on kirjutatud siia üles

00:06:27.674 --> 00:06:30.116
igale elemendile perioodilisustabelis

00:06:30.116 --> 00:06:31.529
-- prootonite arv

00:06:31.529 --> 00:06:34.133
on võrdne aatominumbriga.

00:06:34.133 --> 00:06:36.852
Prootonite arv on võrdne aatominumbriga.

00:06:36.867 --> 00:06:38.861
Ja nad on pannud selle numbri siia üles, kuna

00:06:38.861 --> 00:06:42.221
see määrab elemendi omadused.

00:06:42.221 --> 00:06:46.133
Teised kaks aatomi osa

00:06:46.133 --> 00:06:47.702
-- Ma arvan, et me võime neid nii kutsuda --

00:06:47.702 --> 00:06:55.123
on elektron ja neutron.

00:06:55.123 --> 00:06:57.541
Ja see mudel, mille ehitamist võid oma peas alustada

00:06:57.541 --> 00:07:00.420
-- ja see mudel, kui me keemiat õppime, me näeme, et

00:07:00.420 --> 00:07:02.833
see muutub natuke abstraktsemaks

00:07:02.833 --> 00:07:04.821
ja on raske kavandada --

00:07:04.821 --> 00:07:06.548
aga üks viis, kuidas sellest mõelda, on

00:07:06.548 --> 00:07:08.348
sul on prootonid ja neutronid,

00:07:08.348 --> 00:07:09.825
mis asuvad aatomi keskel.

00:07:09.825 --> 00:07:11.600
Need asuvad aatomituumas.

00:07:11.600 --> 00:07:14.867
Näiteks, süsinikul, nagu me juba teame, on 6 prootonit.

00:07:14.867 --> 00:07:19.067
Niisiis, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

00:07:19.067 --> 00:07:22.385
Süsinik-12, mis on üks süsiniku isotoop ehk versioon,

00:07:22.385 --> 00:07:24.200
omab ka 6 neutronit.

00:07:24.200 --> 00:07:25.748
Sul võib olla versioone süsinikust,

00:07:25.748 --> 00:07:28.021
milledel kõigil on eri arv neutrone.

00:07:28.021 --> 00:07:30.113
Nii nagu neutronite arv võib muutuda, võib ka muutuda elektronide arv,

00:07:30.113 --> 00:07:31.733
kuid sul on siiski sama element.

00:07:31.733 --> 00:07:33.267
Prootonite arv muutuda ei saa.

00:07:33.267 --> 00:07:35.905
Sa muudad prootonite arvu, saad teise elemendi.

00:07:35.905 --> 00:07:39.200
Las ma joonistan süsinik-12-e aatomituuma.

00:07:39.200 --> 00:07:43.200
Nii üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

00:07:43.200 --> 00:07:46.487
Nii, see siin on süsinik-12 aatomituum.

00:07:46.487 --> 00:07:48.333
Ja mõnikord on see kirjutatud niiviisi.

00:07:48.333 --> 00:07:51.132
Mõnikord nad kirjutavad ka

00:07:51.132 --> 00:07:53.831
prootonite arvu siia.

00:07:53.831 --> 00:07:56.133
Ja põhjus, miks me kirjutame süsinik-12,

00:07:56.133 --> 00:07:58.677
-- sa tead ju, ma lugesin kokku 6 neutronit --

00:07:58.677 --> 00:08:00.379
on see, et see on arv,

00:08:00.379 --> 00:08:03.675
sa võid vaatada seda arvu, kui

00:08:03.675 --> 00:08:04.741
-- üks viis selle vaatamiseks,

00:08:04.741 --> 00:08:06.405
ja me saame nüansse tulevikus juurde --

00:08:06.405 --> 00:08:07.770
see arv on täielik arv,

00:08:07.770 --> 00:08:11.844
mis ütleb meile, mitu neutronit ja prootonit on aatomi tuumas.

00:08:11.844 --> 00:08:15.240
Ja süsinik määratluselt omab aatominumbrit 6,

00:08:15.240 --> 00:08:16.628
kuid me võime selle uuesti kirjutada siia,

00:08:16.628 --> 00:08:18.596
et lihtsalt meenutada endale.

00:08:18.596 --> 00:08:21.342
Nii, süsiniku aatomi keskel on tuum

00:08:21.342 --> 00:08:24.863
ja süsinik-12-l on 6 prootonit ja 6 neutronit.

00:08:24.863 --> 00:08:27.495
Teine versioon (isotoop) süsinikust, süsinik-14, omab ikka

00:08:27.495 --> 00:08:30.909
6 prootonit, kuid 8 neutronit.

00:08:30.909 --> 00:08:32.467
Niisiis, neutronite arv võib muutuda,

00:08:32.467 --> 00:08:34.610
aga see on süsinik-12 siin.

00:08:34.610 --> 00:08:36.842
Ning kui süsinik-12 on neutraalne --

00:08:36.842 --> 00:08:40.665
ja ma annan natuke nüansse sellele sõnale ka kohe --

00:08:40.665 --> 00:08:43.200
kui see on neutraalne, siis tal on ka 6 elektroni.

00:08:43.200 --> 00:08:45.400
Las ma joonistan need 6 elektroni.

00:08:45.400 --> 00:08:49.467
Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

00:08:49.467 --> 00:08:51.836
Ja üks viis -- ja see võib-olla on esimene viis,

00:08:51.836 --> 00:08:54.634
kuidas mõelda elektronide ja

00:08:54.634 --> 00:08:56.892
tuuma suhtele --

00:08:56.892 --> 00:08:58.846
on kujutleda elektrone

00:08:58.846 --> 00:09:00.835
liikumas ümber,

00:09:00.835 --> 00:09:02.956
kihelemas ümber selle tuuma.

00:09:02.956 --> 00:09:04.692
Üks mudel on, et sa võiksid

00:09:04.692 --> 00:09:06.700
mõelda neist tiirlemas ümber tuuma,

00:09:06.700 --> 00:09:08.000
kuid see pole päris õige.

00:09:08.000 --> 00:09:10.499
Nad ei tiirle nagu planeedid

00:09:10.499 --> 00:09:11.660
tiirlevad ümber Päikese.

00:09:11.660 --> 00:09:13.749
Aga see on hea alguspunkt.

00:09:13.749 --> 00:09:16.267
Teine viis on lihtsalt kujutleda elektrone hüplemas ümber tuuma

00:09:16.267 --> 00:09:18.691
või nad kihelevad ümber tuuma.

00:09:18.691 --> 00:09:19.956
Ja see on lihtsalt sellepärast, et

00:09:19.956 --> 00:09:22.073
siin muutub asi väga imelikuks,

00:09:22.073 --> 00:09:23.544
ja me peaksime tegelikult rääkima juba kvantfüüsikast,

00:09:23.544 --> 00:09:26.408
et tõeliselt mõista, mida elektron teeb.

00:09:26.408 --> 00:09:29.190
Aga esimene kujutletav mudel su peas on selline:

00:09:29.190 --> 00:09:32.400
aatomi keskel, selle süsinik-12 aatomi keskel,

00:09:32.400 --> 00:09:34.067
on see tuum.

00:09:34.067 --> 00:09:36.644
Sul on see tuum siin

00:09:36.644 --> 00:09:40.733
ja need elektronid hüplevad ümber selle tuuma.

00:09:40.733 --> 00:09:43.009
Ja põhjus, miks need elektronid

00:09:43.009 --> 00:09:45.135
lihtsalt ära ei lähe tuuma juurest,

00:09:45.135 --> 00:09:47.200
miks nad niimoodi seotud on selle tuumaga

00:09:47.200 --> 00:09:49.308
ja moodustavad selle aatomi,

00:09:49.308 --> 00:09:54.579
on see, et prootonitel on positiivne laeng

00:09:54.579 --> 00:09:57.918
ja elektronidel negatiivne laeng.

00:09:57.918 --> 00:10:02.477
Ja see on üks neist põhiliste osakeste omadustest.

00:10:02.477 --> 00:10:03.620
Kui sa mõtled sellest,

00:10:03.620 --> 00:10:05.467
mis on laeng, mitte nimetuse mõttes,

00:10:05.467 --> 00:10:06.867
see läheb väga keeruliseks.

00:10:06.867 --> 00:10:08.400
Aga üks asi, mida me teame,

00:10:08.400 --> 00:10:10.697
kui me räägime elektro-magneetilisest jõust,

00:10:10.697 --> 00:10:13.146
on see, et eri laengud tõmbuvad.

00:10:13.146 --> 00:10:14.959
Nii et parim viis sellest mõelda on:

00:10:14.959 --> 00:10:16.546
prootonid ja elektronid,

00:10:16.546 --> 00:10:18.133
sest neil on eri laengud,

00:10:18.133 --> 00:10:20.129
tõmbuvad.

00:10:20.129 --> 00:10:21.457
Neutronid, nagu nimigi ütleb, on neutraalsed,

00:10:21.457 --> 00:10:25.088
seega nad lihtsalt "istuvad" tuumas,

00:10:25.088 --> 00:10:28.579
ja mõjutavad mõningal määral

00:10:28.579 --> 00:10:33.154
aatomite omadusi.

00:10:33.154 --> 00:10:35.005
Kuid põhjus, miks elektronid lihtsalt

00:10:35.005 --> 00:10:36.818
omapead minema ei lenda,

00:10:36.818 --> 00:10:38.600
on see, et neid tõmbab.

00:10:38.600 --> 00:10:42.333
Neid tõmbab tuuma poole.

00:10:42.333 --> 00:10:45.067
Ning neil on ka uskumatult kõrge liikumiskiirus,

00:10:45.067 --> 00:10:47.140
-- see on tegelikult raske --

00:10:47.140 --> 00:10:48.446
me hakkame jälle puutuma kokku

00:10:48.446 --> 00:10:51.546
ühe väga imeliku füüsikaharuga,

00:10:51.546 --> 00:10:52.570
kui me hakkame rääkima,

00:10:52.570 --> 00:10:54.164
mida elektron tegelikult teeb

00:10:54.164 --> 00:10:55.946
-- kui sel on piisavalt --

00:10:55.946 --> 00:10:56.842
Ma arvan, et võiks öelda, et

00:10:56.842 --> 00:10:57.924
elektron hüpleb nii palju ringi,

00:10:57.924 --> 00:11:00.733
sest ta ei taha kukkuda tuuma sisse.

00:11:00.733 --> 00:11:02.867
Ma arvan, et see on üks viis, kuidas sellest mõelda.

00:11:02.867 --> 00:11:08.123
Ja nagu ma mainisin, süsinik-12, siin

00:11:08.123 --> 00:11:09.769
on määratletud prootonite arvu poolest.

00:11:09.769 --> 00:11:12.403
Hapnik oleks määratletud selle poolest, et tal on 8 prootonit.

00:11:12.403 --> 00:11:16.467
Kuid jälle, elektronid mõjutavad vastastikku teisi elektrone.

00:11:16.467 --> 00:11:18.650
Elektrone võib teine aatom ühelt aatomilt ära võtta.

00:11:18.650 --> 00:11:21.025
Ja see tegelikult kujundab

00:11:21.025 --> 00:11:23.271
paljutki meie arusaamast keemiast.

00:11:23.271 --> 00:11:25.995
See põhineb sellel, kui mitu elektroni aatomil on,

00:11:25.995 --> 00:11:27.600
või kui mitu elektroni teatud elemendi on.

00:11:27.600 --> 00:11:29.467
Ja kuidas need elektonid on seatud

00:11:29.467 --> 00:11:33.867
ning kuidas need teiste elementide elektronid on seatud

00:11:33.867 --> 00:11:36.018
või kuidas on seatud teised sama elemendi aatomid.

00:11:36.018 --> 00:11:41.267
Me saame ennustada, kuidas ühe elemendi aatom

00:11:41.267 --> 00:11:43.333
reageerib sama elemendi teise aatomiga

00:11:43.333 --> 00:11:46.733
või kuidas ühe elemendi aatom -- reageeriks,

00:11:46.733 --> 00:11:49.695
seonduks, ei seonduks, tõmbaks enda poole

00:11:49.695 --> 00:11:52.200
või tõukaks teise elemendi aatomit.

00:11:52.200 --> 00:11:53.420
Niisiis, näiteks,

00:11:53.420 --> 00:11:56.300
ja me õppime veel palju sellest tulevikus,

00:11:56.300 --> 00:12:00.144
kas on võimalik mingil teisel aatomil mingis kohas

00:12:00.144 --> 00:12:02.723
varastada süsiniku aatomilt elektron

00:12:02.733 --> 00:12:05.552
lihtsalt ükskõik, mille pärast --

00:12:05.552 --> 00:12:10.338
ja me räägime teatud elementide teatud neutraalsetest aatomitest, millel

00:12:10.338 --> 00:12:13.723
on suurem külgetõmbavus elektronidega kui teistel.

00:12:13.723 --> 00:12:15.218
Näiteks, üks, võib-olla üks neist,

00:12:15.218 --> 00:12:17.160
varastab ehk võtab ära elektroni süsinikult,

00:12:17.160 --> 00:12:19.230
siis see süsinik muutub,

00:12:19.230 --> 00:12:21.831
tal on vähem elektrone kui prootoneid,

00:12:21.831 --> 00:12:25.138
seega tal on 5 elektroni ja 6 prootonit.

00:12:25.138 --> 00:12:27.800
Süsinikul on nüüd positiivne laeng.

00:12:27.800 --> 00:12:30.039
Nii, selles süsinik-12-es, esimesel versioonil, mis ma tegin,

00:12:30.039 --> 00:12:34.267
oli 6 prootonit ja 6 elektroni, laengus nullisid üksteist ära.

00:12:34.267 --> 00:12:36.553
Kui süsinik kaotab elektroni, siis on ainult 5 elektroni

00:12:36.553 --> 00:12:38.933
ja süsinikul tekib positiivne laeng.

00:12:38.933 --> 00:12:40.785
Ning me räägime natuke veel

00:12:40.785 --> 00:12:42.867
kõigest sellest keemiavideode esitusloendis,

00:12:42.867 --> 00:12:44.302
kuid loodetavasti, sa mõistad, et

00:12:44.302 --> 00:12:46.133
juba siin lähevad asjad väga ägedaks.

00:12:46.133 --> 00:12:51.800
Me juba saame aru sellest ehituskivist

00:12:51.800 --> 00:12:53.118
nimega aatom.

00:12:53.118 --> 00:12:54.920
Ja mis on isegi veel vingem, on see, et

00:12:54.920 --> 00:12:56.759
see "ehituskivi" on "ehitatud"

00:12:56.759 --> 00:12:58.667
veel väiksematest "ehituskividest".

00:12:58.667 --> 00:13:00.867
Ja neid saab muuta ja tõsta ümber,

00:13:00.867 --> 00:13:03.129
et muuta aatomi omadusi

00:13:03.129 --> 00:13:06.044
või isegi muuta ühe elemendi aatom

00:13:06.044 --> 00:13:09.036
teise elemendi aatomiks.