0:00:00.137,0:00:03.002
Meie, inimesed, oleme teadnud tuhandeid aastaid,

0:00:03.002,0:00:05.867
vaadates lihtsalt keskkonda meie ümber,

0:00:05.867,0:00:07.207
et on olemas erinevaid aineid.

0:00:07.207,0:00:10.333
Need erinevad ained... kipuvad omama eri omadusi.

0:00:10.333,0:00:11.954
Neil ei ole vaid eri omadused;

0:00:11.954,0:00:14.745
näiteks üks võib peegeldada valgust mingil viisil või siis ei peegelda üldse valgust.

0:00:14.745,0:00:17.601
Või on teatud värvi või omab teatud temperatuuri;

0:00:17.601,0:00:20.457
on kas vedel, gaas või tahke.

0:00:20.457,0:00:22.108
Aga samas me oleme alustanud uurimist,

0:00:22.108,0:00:24.867
kuidas need omavahel reageerivad teatud tingimustel.

0:00:24.867,0:00:27.663
Siin on mõningate ainete pilte.

0:00:27.663,0:00:31.477
See siin on süsinik ja see on siin ... grafiidina

0:00:31.477,0:00:36.069
See siin on plii; see aga kuld

0:00:36.069,0:00:38.719
ja kõik need, millest olen näidanud pilte ,

0:00:38.719,0:00:41.369
mis ma sain sellelt veebileheküljelt sealtsamast.

0:00:41.369,0:00:45.453
Kõik need ained on tahkes olekus, kuid me teame, et me...

0:00:45.453,0:00:47.395
Paistab nagu siin sees on teatud tüüpi õhku,

0:00:47.395,0:00:49.338
teatud tüüpi õhu osakesed,

0:00:49.338,0:00:52.210
ja sõltuvalt, mis tüüpi õhu osakesi sa vaatada,

0:00:52.210,0:00:55.079
olgu see siis kas süsinik, hapnik või lämmastik,

0:00:55.079,0:00:57.948
millel tundub olevat erinevat tüüpi omadused.

0:00:57.948,0:00:59.425
Kui on mingid teised ained, mis võivad olla vedelad

0:00:59.425,0:01:02.082
või isegi, kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks neil ainetel.

0:01:02.082,0:01:05.018
Näiteks kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks kullal või pliil,

0:01:05.018,0:01:06.503
siis võime saada vedeliku.

0:01:06.503,0:01:09.841
Või kui sa põletad seda süsiniku,

0:01:09.841,0:01:12.076
siis võid saada selle gaasilisse olekusse,

0:01:12.076,0:01:13.351
võid selle vabaks lasta atmosfääri,

0:01:13.351,0:01:14.702
võid purustada selle struktuuri.

0:01:14.702,0:01:17.271
Need ongi asjad, mida meil igat sorti

0:01:17.271,0:01:20.585
inimkond on tuhandete aastate jooksul jälginud.

0:01:20.585,0:01:22.452
Aga see viib meid loomuliku küsimuseni,

0:01:22.452,0:01:24.226
mis varem oli filosoofiline küsimus,

0:01:24.226,0:01:26.405
aga nüüd me oskame sellele vastata natukene paremini,

0:01:26.405,0:01:30.898
ja see küsimus on: kui me aina lõhume ja lõhume seda süsiniku

0:01:30.898,0:01:33.518
väiksemateks ja väiksemateks osadeks,

0:01:33.518,0:01:35.554
kas on olemas mingi väikseim osake,

0:01:35.554,0:01:39.867
mingi väikseim ühik sellest materjalist, sellest ainest,

0:01:39.867,0:01:43.166
millel on veel süsiniku omadused?

0:01:43.166,0:01:45.256
Ning kui kuidagimoodi me suudaksime veelgi kaugemale seda lõhkuda,

0:01:45.256,0:01:48.390
kas siis süsiniku omadused kaoksid?

0:01:48.390,0:01:50.354
Ja vastus on: jah, on küll.

0:01:50.354,0:01:52.200
Et saada aru meie sõnavarast,

0:01:52.200,0:01:56.156
me kutsume neid eri aineid, neid puhtaid aineid,

0:01:56.156,0:01:59.025
millel on iseloomulikud omadused teatud temperatuuridel,

0:01:59.025,0:02:01.185
ja reageerivad teatud viisidel,

0:02:01.185,0:02:05.291
elementideks.

0:02:05.291,0:02:08.729
Süsinik on element. Plii on element. Kuld on element.

0:02:08.729,0:02:10.400
Sa võiksid öelda, et vesi on element.

0:02:10.400,0:02:14.221
Ja ajaloos inimesed on nimetanud vett elemendiks,

0:02:14.221,0:02:17.892
kuid nüüd me teame, et vesi koosneb eri algelisematest elementidest.

0:02:17.892,0:02:20.405
Vesi koosneb hapnikust ja vesinikust.

0:02:20.405,0:02:25.014
Ja kõik meie elemendid on lahterdatud

0:02:25.014,0:02:27.758
keemiliste elementide perioodilisustabelisse.

0:02:27.758,0:02:29.374
C tähendab süsiniku

0:02:29.374,0:02:30.400
-- ma lihtsalt räägin need läbi,

0:02:30.400,0:02:32.379
mis on inimkonnale tähtsad --

0:02:32.379,0:02:35.502
aga aja jooksul sa tutvud kõigi elementidega.

0:02:35.502,0:02:39.148
See on hapnik. See on lämmastik. See on räni.

0:02:39.148,0:02:42.867
See on -- Au on kuld. See on plii.

0:02:42.867,0:02:51.995
Ja nende elementide põhiosakeseks on aatom.

0:02:51.995,0:02:54.559
Nii, kui sa lõhuksid ja lõhuksid

0:02:54.559,0:02:57.079
ja võtaksid väiksemaid ja väiksemaid tükikesi sellest.

0:02:57.079,0:02:59.415
Lõpuks sa saaksid süsiniku aatomi.

0:02:59.415,0:03:00.755
Teed sama asja siin,

0:03:00.755,0:03:02.536
saad lõpuks kulla aatomi.

0:03:02.536,0:03:03.991
Teeksid sama asja siin,

0:03:03.991,0:03:05.856
saaksid lõpuks mõne pisikese

0:03:05.856,0:03:07.758
-- parema sõna puudumise tõttu -- osakese,

0:03:07.758,0:03:09.185
mida kutsutakse plii aatom.

0:03:09.185,0:03:11.239
Ja kui sa enam ei suuda seda lõhkuda

0:03:11.239,0:03:13.597
ja saad veel nimetada seda pliiks,

0:03:13.597,0:03:17.043
sest sellel on kõik plii omadused.

0:03:17.043,0:03:18.330
Ning lihtsalt, et sulle mõtlemisainet anda,

0:03:18.330,0:03:21.193
-- mul endal on seda väga raske ette kujutada --

0:03:21.193,0:03:24.040
aatomid on uskumatult väiksed.

0:03:24.040,0:03:25.901
Päriselt, uskumatult väike.

0:03:25.901,0:03:27.555
Näiteks, süsiniku aatom.

0:03:27.555,0:03:29.379
Minu juuksed koosnevad ka süsinikust.

0:03:29.379,0:03:31.882
Muidu, ma koosnengi põhiliselt süsinikust.

0:03:31.882,0:03:35.912
Tegelikult enamik kõikidest elusorganismidest koosneb põhiliselt süsinikust.

0:03:35.912,0:03:40.533
Ning kui sa võtaksid mu juuksekarva ja mu juuksed koosnevad süsinikust.

0:03:40.533,0:03:42.231
Mu juuksed koosnevad põhiliselt süsinikust.

0:03:42.231,0:03:43.989
Nii, kui sa võtaksid mu juuksekarva,

0:03:43.989,0:03:45.565
-- mu juuksed pole blondid,

0:03:45.565,0:03:46.766
aga see paistab ilusti välja mustal taustal.

0:03:46.766,0:03:47.950
Mu juuksed on mustad. Aga kui ma joonistaksin nõnda,

0:03:47.950,0:03:49.713
siis te ei näeks seda ekraanil.

0:03:49.713,0:03:51.970
Aga kui sa võtaksid mu juuksekarva, ma küsiksin,

0:03:51.970,0:03:55.200
mitu süsiniku aatomit mu juuksekarv lai on?

0:03:55.200,0:03:58.467
Nii, kui sa võtaksid ristlõike mu juuksekarvast, mitte pikkupidi,

0:03:58.467,0:04:00.361
laiupidi mu juuksekarvast ja ütleks:

0:04:00.361,0:04:03.255
mitu süsiniku aatomit lai on see?

0:04:03.255,0:04:07.049
Ja sa võiksid ju arvata, et oh, Sal juba ütles mulle, et see on väga väike

0:04:07.049,0:04:09.150
nii et võib-olla on selles laiuses tuhat süsiniku aatomit,

0:04:09.150,0:04:10.484
või kümme tuhat, või sada tuhat,

0:04:10.484,0:04:11.788
ja ma ütleksin: "Ei!"

0:04:11.788,0:04:14.249
Se's on üks miljon süsiniku aatomit.

0:04:14.249,0:04:17.439
Sa võiksid panna miljon süsiniku aatomit

0:04:17.439,0:04:20.933
ritta ühele tavalisele inimese juuksekarva laiusele.

0:04:20.933,0:04:22.585
Ja see on muidugi ligikaudne,

0:04:22.585,0:04:24.026
see pole täpselt üks miljon,

0:04:24.026,0:04:26.605
aga see annab sulle ettekujutuse aatomi suurusest.

0:04:26.605,0:04:28.441
Sa võid ju tõmmata ühe karvakese oma peast

0:04:28.441,0:04:30.991
ja lihtsalt kujutle miljoni asjakese panemist

0:04:30.991,0:04:33.991
külg-külje kõrval juuksekarva peale,

0:04:33.991,0:04:37.037
mitte juuksekarva pikkusele, vaid juuksekarva laiusele.

0:04:37.037,0:04:39.175
On ju isegi raske näha juuksekarva laiust.

0:04:39.175,0:04:40.718
Ja seal on miljon süsiniku aatomit

0:04:40.718,0:04:42.979
lihtsalt sealsamas.

0:04:42.979,0:04:48.092
See on päris lahe tegelikult

0:04:48.092,0:04:49.026
-- me teame, et

0:04:49.026,0:04:51.375
aatom on nii-öelda süsiniku põhiline ehituskivi,

0:04:51.375,0:04:53.933
aatom on iga elemendi põhiline ehituskivi.

0:04:53.933,0:04:55.952
Aga see on veel isegi vahvam, et

0:04:55.952,0:04:59.066
need nn "ehituskivid" on omavahel seotud.

0:04:59.066,0:05:02.556
Süsiniku aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

0:05:02.556,0:05:07.469
Kulla aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

0:05:07.469,0:05:10.445
Ja neid aatomeid määratleb

0:05:10.445,0:05:12.759
nende põhiliste osakeste paiknemine ja arv.

0:05:12.759,0:05:14.087
Näiteks kui sa muudaksid

0:05:14.087,0:05:15.901
nende põhiliste osakeste arvu elemendi aatomis,

0:05:15.901,0:05:17.844
sa saaksid muuta selle elemendi omadusi,

0:05:17.844,0:05:18.891
selle elemendi reageerimist

0:05:18.891,0:05:22.769
või seda elementi iseennast.

0:05:22.769,0:05:25.144
Ning et lihtsalt paremini aru saada,

0:05:25.144,0:05:28.010
räägime neist põhilistest osakestest.

0:05:28.010,0:05:31.825
Esiteks, on olemas prooton.

0:05:31.825,0:05:35.524
Prooton ongi see, mis määratleb...

0:05:35.524,0:05:38.003
-- prootonite arv aatomi tuumas

0:05:38.003,0:05:40.096
ja ma räägin aatomi tuumast kohe varsti --

0:05:40.096,0:05:42.969
määratleb elemendi.

0:05:42.969,0:05:45.492
Niisiis, see ongi, mis määratleb elemendi.

0:05:45.492,0:05:47.333
Kui sa vaatad perioodilisustabelit siin,

0:05:47.333,0:05:50.154
siis näed, et elemendid on kirjutatud aatominumbri järjekorras

0:05:50.154,0:05:51.575
ja aatominumber ongi

0:05:51.575,0:05:54.667
prootonite arv elemendi aatomis.

0:05:54.667,0:05:58.667
Määratluse järgi, vesinikul on 1 prooton,

0:05:58.667,0:06:02.800
heeliumil on 2 prootonit, süsinikul on 6 prootonit.

0:06:02.800,0:06:05.333
Sul ei saa olla süsiniku aatomit 7 prootoniga.

0:06:05.333,0:06:07.172
Kui sul oleks, siis see oleks juba lämmastiku aatom,

0:06:07.172,0:06:09.234
mitte süsiniku aatom.

0:06:09.234,0:06:10.589
Hapniku aatomil on 8 prootonit.

0:06:10.589,0:06:12.673
Kui kuidagi sa lisaksid sinna 1 prootoni,

0:06:12.673,0:06:14.050
siis see poleks enam hapniku aatom.

0:06:14.050,0:06:18.333
See oleks fluor. See määratleb elemendi.

0:06:18.333,0:06:20.067
Prootonite arv määratleb elemendi.

0:06:20.067,0:06:22.967
Ja aatominumber, prootonite arv,

0:06:22.967,0:06:25.447
prootonite arv -- ja jäta meelde,

0:06:25.447,0:06:27.674
see on see number, mis on kirjutatud siia üles

0:06:27.674,0:06:30.116
igale elemendile perioodilisustabelis

0:06:30.116,0:06:31.529
-- prootonite arv

0:06:31.529,0:06:34.133
on võrdne aatominumbriga.

0:06:34.133,0:06:36.852
Prootonite arv on võrdne aatominumbriga.

0:06:36.867,0:06:38.861
Ja nad on pannud selle numbri siia üles, kuna

0:06:38.861,0:06:42.221
see määrab elemendi omadused.

0:06:42.221,0:06:46.133
Teised kaks aatomi osa

0:06:46.133,0:06:47.702
-- Ma arvan, et me võime neid nii kutsuda --

0:06:47.702,0:06:55.123
on elektron ja neutron.

0:06:55.123,0:06:57.541
Ja see mudel, mille ehitamist võid oma peas alustada

0:06:57.541,0:07:00.420
-- ja see mudel, kui me keemiat õppime, me näeme, et

0:07:00.420,0:07:02.833
see muutub natuke abstraktsemaks

0:07:02.833,0:07:04.821
ja on raske kavandada --

0:07:04.821,0:07:06.548
aga üks viis, kuidas sellest mõelda, on

0:07:06.548,0:07:08.348
sul on prootonid ja neutronid,

0:07:08.348,0:07:09.825
mis asuvad aatomi keskel.

0:07:09.825,0:07:11.600
Need asuvad aatomituumas.

0:07:11.600,0:07:14.867
Näiteks, süsinikul, nagu me juba teame, on 6 prootonit.

0:07:14.867,0:07:19.067
Niisiis, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

0:07:19.067,0:07:22.385
Süsinik-12, mis on üks süsiniku isotoop ehk versioon,

0:07:22.385,0:07:24.200
omab ka 6 neutronit.

0:07:24.200,0:07:25.748
Sul võib olla versioone süsinikust,

0:07:25.748,0:07:28.021
milledel kõigil on eri arv neutrone.

0:07:28.021,0:07:30.113
Nii nagu neutronite arv võib muutuda, võib ka muutuda elektronide arv,

0:07:30.113,0:07:31.733
kuid sul on siiski sama element.

0:07:31.733,0:07:33.267
Prootonite arv muutuda ei saa.

0:07:33.267,0:07:35.905
Sa muudad prootonite arvu, saad teise elemendi.

0:07:35.905,0:07:39.200
Las ma joonistan süsinik-12-e aatomituuma.

0:07:39.200,0:07:43.200
Nii üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

0:07:43.200,0:07:46.487
Nii, see siin on süsinik-12 aatomituum.

0:07:46.487,0:07:48.333
Ja mõnikord on see kirjutatud niiviisi.

0:07:48.333,0:07:51.132
Mõnikord nad kirjutavad ka

0:07:51.132,0:07:53.831
prootonite arvu siia.

0:07:53.831,0:07:56.133
Ja põhjus, miks me kirjutame süsinik-12,

0:07:56.133,0:07:58.677
-- sa tead ju, ma lugesin kokku 6 neutronit --

0:07:58.677,0:08:00.379
on see, et see on arv,

0:08:00.379,0:08:03.675
sa võid vaatada seda arvu, kui

0:08:03.675,0:08:04.741
-- üks viis selle vaatamiseks,

0:08:04.741,0:08:06.405
ja me saame nüansse tulevikus juurde --

0:08:06.405,0:08:07.770
see arv on täielik arv,

0:08:07.770,0:08:11.844
mis ütleb meile, mitu neutronit ja prootonit on aatomi tuumas.

0:08:11.844,0:08:15.240
Ja süsinik määratluselt omab aatominumbrit 6,

0:08:15.240,0:08:16.628
kuid me võime selle uuesti kirjutada siia,

0:08:16.628,0:08:18.596
et lihtsalt meenutada endale.

0:08:18.596,0:08:21.342
Nii, süsiniku aatomi keskel on tuum

0:08:21.342,0:08:24.863
ja süsinik-12-l on 6 prootonit ja 6 neutronit.

0:08:24.863,0:08:27.495
Teine versioon (isotoop) süsinikust, süsinik-14, omab ikka

0:08:27.495,0:08:30.909
6 prootonit, kuid 8 neutronit.

0:08:30.909,0:08:32.467
Niisiis, neutronite arv võib muutuda,

0:08:32.467,0:08:34.610
aga see on süsinik-12 siin.

0:08:34.610,0:08:36.842
Ning kui süsinik-12 on neutraalne --

0:08:36.842,0:08:40.665
ja ma annan natuke nüansse sellele sõnale ka kohe --

0:08:40.665,0:08:43.200
kui see on neutraalne, siis tal on ka 6 elektroni.

0:08:43.200,0:08:45.400
Las ma joonistan need 6 elektroni.

0:08:45.400,0:08:49.467
Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

0:08:49.467,0:08:51.836
Ja üks viis -- ja see võib-olla on esimene viis,

0:08:51.836,0:08:54.634
kuidas mõelda elektronide ja

0:08:54.634,0:08:56.892
tuuma suhtele --

0:08:56.892,0:08:58.846
on kujutleda elektrone

0:08:58.846,0:09:00.835
liikumas ümber,

0:09:00.835,0:09:02.956
kihelemas ümber selle tuuma.

0:09:02.956,0:09:04.692
Üks mudel on, et sa võiksid

0:09:04.692,0:09:06.700
mõelda neist tiirlemas ümber tuuma,

0:09:06.700,0:09:08.000
kuid see pole päris õige.

0:09:08.000,0:09:10.499
Nad ei tiirle nagu planeedid

0:09:10.499,0:09:11.660
tiirlevad ümber Päikese.

0:09:11.660,0:09:13.749
Aga see on hea alguspunkt.

0:09:13.749,0:09:16.267
Teine viis on lihtsalt kujutleda elektrone hüplemas ümber tuuma

0:09:16.267,0:09:18.691
või nad kihelevad ümber tuuma.

0:09:18.691,0:09:19.956
Ja see on lihtsalt sellepärast, et

0:09:19.956,0:09:22.073
siin muutub asi väga imelikuks,

0:09:22.073,0:09:23.544
ja me peaksime tegelikult rääkima juba kvantfüüsikast,

0:09:23.544,0:09:26.408
et tõeliselt mõista, mida elektron teeb.

0:09:26.408,0:09:29.190
Aga esimene kujutletav mudel su peas on selline:

0:09:29.190,0:09:32.400
aatomi keskel, selle süsinik-12 aatomi keskel,

0:09:32.400,0:09:34.067
on see tuum.

0:09:34.067,0:09:36.644
Sul on see tuum siin

0:09:36.644,0:09:40.733
ja need elektronid hüplevad ümber selle tuuma.

0:09:40.733,0:09:43.009
Ja põhjus, miks need elektronid

0:09:43.009,0:09:45.135
lihtsalt ära ei lähe tuuma juurest,

0:09:45.135,0:09:47.200
miks nad niimoodi seotud on selle tuumaga

0:09:47.200,0:09:49.308
ja moodustavad selle aatomi,

0:09:49.308,0:09:54.579
on see, et prootonitel on positiivne laeng

0:09:54.579,0:09:57.918
ja elektronidel negatiivne laeng.

0:09:57.918,0:10:02.477
Ja see on üks neist põhiliste osakeste omadustest.

0:10:02.477,0:10:03.620
Kui sa mõtled sellest,

0:10:03.620,0:10:05.467
mis on laeng, mitte nimetuse mõttes,

0:10:05.467,0:10:06.867
see läheb väga keeruliseks.

0:10:06.867,0:10:08.400
Aga üks asi, mida me teame,

0:10:08.400,0:10:10.697
kui me räägime elektro-magneetilisest jõust,

0:10:10.697,0:10:13.146
on see, et eri laengud tõmbuvad.

0:10:13.146,0:10:14.959
Nii et parim viis sellest mõelda on:

0:10:14.959,0:10:16.546
prootonid ja elektronid,

0:10:16.546,0:10:18.133
sest neil on eri laengud,

0:10:18.133,0:10:20.129
tõmbuvad.

0:10:20.129,0:10:21.457
Neutronid, nagu nimigi ütleb, on neutraalsed,

0:10:21.457,0:10:25.088
seega nad lihtsalt "istuvad" tuumas,

0:10:25.088,0:10:28.579
ja mõjutavad mõningal määral

0:10:28.579,0:10:33.154
aatomite omadusi.

0:10:33.154,0:10:35.005
Kuid põhjus, miks elektronid lihtsalt

0:10:35.005,0:10:36.818
omapead minema ei lenda,

0:10:36.818,0:10:38.600
on see, et neid tõmbab.

0:10:38.600,0:10:42.333
Neid tõmbab tuuma poole.

0:10:42.333,0:10:45.067
Ning neil on ka uskumatult kõrge liikumiskiirus,

0:10:45.067,0:10:47.140
-- see on tegelikult raske --

0:10:47.140,0:10:48.446
me hakkame jälle puutuma kokku

0:10:48.446,0:10:51.546
ühe väga imeliku füüsikaharuga,

0:10:51.546,0:10:52.570
kui me hakkame rääkima,

0:10:52.570,0:10:54.164
mida elektron tegelikult teeb

0:10:54.164,0:10:55.946
-- kui sel on piisavalt --

0:10:55.946,0:10:56.842
Ma arvan, et võiks öelda, et

0:10:56.842,0:10:57.924
elektron hüpleb nii palju ringi,

0:10:57.924,0:11:00.733
sest ta ei taha kukkuda tuuma sisse.

0:11:00.733,0:11:02.867
Ma arvan, et see on üks viis, kuidas sellest mõelda.

0:11:02.867,0:11:08.123
Ja nagu ma mainisin, süsinik-12, siin

0:11:08.123,0:11:09.769
on määratletud prootonite arvu poolest.

0:11:09.769,0:11:12.403
Hapnik oleks määratletud selle poolest, et tal on 8 prootonit.

0:11:12.403,0:11:16.467
Kuid jälle, elektronid mõjutavad vastastikku teisi elektrone.

0:11:16.467,0:11:18.650
Elektrone võib teine aatom ühelt aatomilt ära võtta.

0:11:18.650,0:11:21.025
Ja see tegelikult kujundab

0:11:21.025,0:11:23.271
paljutki meie arusaamast keemiast.

0:11:23.271,0:11:25.995
See põhineb sellel, kui mitu elektroni aatomil on,

0:11:25.995,0:11:27.600
või kui mitu elektroni teatud elemendi on.

0:11:27.600,0:11:29.467
Ja kuidas need elektonid on seatud

0:11:29.467,0:11:33.867
ning kuidas need teiste elementide elektronid on seatud

0:11:33.867,0:11:36.018
või kuidas on seatud teised sama elemendi aatomid.

0:11:36.018,0:11:41.267
Me saame ennustada, kuidas ühe elemendi aatom

0:11:41.267,0:11:43.333
reageerib sama elemendi teise aatomiga

0:11:43.333,0:11:46.733
või kuidas ühe elemendi aatom -- reageeriks,

0:11:46.733,0:11:49.695
seonduks, ei seonduks, tõmbaks enda poole

0:11:49.695,0:11:52.200
või tõukaks teise elemendi aatomit.

0:11:52.200,0:11:53.420
Niisiis, näiteks,

0:11:53.420,0:11:56.300
ja me õppime veel palju sellest tulevikus,

0:11:56.300,0:12:00.144
kas on võimalik mingil teisel aatomil mingis kohas

0:12:00.144,0:12:02.723
varastada süsiniku aatomilt elektron

0:12:02.733,0:12:05.552
lihtsalt ükskõik, mille pärast --

0:12:05.552,0:12:10.338
ja me räägime teatud elementide teatud neutraalsetest aatomitest, millel

0:12:10.338,0:12:13.723
on suurem külgetõmbavus elektronidega kui teistel.

0:12:13.723,0:12:15.218
Näiteks, üks, võib-olla üks neist,

0:12:15.218,0:12:17.160
varastab ehk võtab ära elektroni süsinikult,

0:12:17.160,0:12:19.230
siis see süsinik muutub,

0:12:19.230,0:12:21.831
tal on vähem elektrone kui prootoneid,

0:12:21.831,0:12:25.138
seega tal on 5 elektroni ja 6 prootonit.

0:12:25.138,0:12:27.800
Süsinikul on nüüd positiivne laeng.

0:12:27.800,0:12:30.039
Nii, selles süsinik-12-es, esimesel versioonil, mis ma tegin,

0:12:30.039,0:12:34.267
oli 6 prootonit ja 6 elektroni, laengus nullisid üksteist ära.

0:12:34.267,0:12:36.553
Kui süsinik kaotab elektroni, siis on ainult 5 elektroni

0:12:36.553,0:12:38.933
ja süsinikul tekib positiivne laeng.

0:12:38.933,0:12:40.785
Ning me räägime natuke veel

0:12:40.785,0:12:42.867
kõigest sellest keemiavideode esitusloendis,

0:12:42.867,0:12:44.302
kuid loodetavasti, sa mõistad, et

0:12:44.302,0:12:46.133
juba siin lähevad asjad väga ägedaks.

0:12:46.133,0:12:51.800
Me juba saame aru sellest ehituskivist

0:12:51.800,0:12:53.118
nimega aatom.

0:12:53.118,0:12:54.920
Ja mis on isegi veel vingem, on see, et

0:12:54.920,0:12:56.759
see "ehituskivi" on "ehitatud"

0:12:56.759,0:12:58.667
veel väiksematest "ehituskividest".

0:12:58.667,0:13:00.867
Ja neid saab muuta ja tõsta ümber,

0:13:00.867,0:13:03.129
et muuta aatomi omadusi

0:13:03.129,0:13:06.044
või isegi muuta ühe elemendi aatom

0:13:06.044,0:13:09.036
teise elemendi aatomiks.