Return to Video

ZEITGEIST: MOVING FORWARD | OFFICIAL RELEASE | 2011

  • 0:04 - 0:08
    Allakäivas ühiskonnas peab ka kunst,
  • 0:08 - 0:14
    kui ta on tõetruu, peegeldama allakäiku.
  • 0:14 - 0:20
    Ja kui ta ei taha reeta oma sotsiaalset funktsiooni,
  • 0:20 - 0:25
    peab kunst kujutama maailma muutuvana.
  • 0:25 - 0:29
    Ning aitama seda muuta.
  • 0:29 - 0:32
    - Ernst Fischer
  • 0:32 - 0:34
    ...inimohvritega lõppenud rahutused
  • 0:34 - 0:37
    valitsuse plaani pärast vältida maksejõuetust...
  • 0:37 - 0:39
    tööpuudus ikka tõuseb
  • 0:39 - 0:41
    ja see peabki veel tõusma
  • 0:41 - 0:45
    just sellepärast, et meil on liiga palju kaupu...
  • 0:45 - 0:46
    see on kõik laenatud raha...
  • 0:46 - 0:50
    ja seda võlga omavad teiste maade pangad...
  • 0:51 - 0:55
    R-A-H-A, käepärase eralaenu kujul...
  • 0:55 - 0:57
    ...filtriga sigaret toob maitse...
  • 0:57 - 1:01
    45 Malt Liquor ... Kas sa oled kuum?...
  • 1:01 - 1:04
    ...USA plaanib pommitada Iraani...
  • 1:04 - 1:07
    ... Ameerika sponsoreerib terrorirünnakuid Iraanis...
  • 1:08 - 1:10
    Minu vanaema oli imeline inimene,
  • 1:10 - 1:14
    ta õpetas mulle, kuidas mängida Monopoli.
  • 1:14 - 1:18
    Ta mõistis, et mängu mõte on omandit koguda.
  • 1:18 - 1:19
    Ta kogus endale kõik, mis suutis,
  • 1:19 - 1:23
    ja lõpuks oli ta mängulaua peremees.
  • 1:23 - 1:25
    Ja ta ütles alati,
  • 1:25 - 1:27
    ta vaatas mulle otsa ja sõnas:
  • 1:27 - 1:31
    "Ühel päeval saad sinagi selle mängu selgeks."
  • 1:31 - 1:34
    Ühel suvel mängisin peaaegu iga päev ja kogu päeva Monopoli
  • 1:34 - 1:37
    ja tol suvel saingi ma selle mängu selgeks.
  • 1:37 - 1:40
    Ma mõistsin, et ainus võimalus võita,
  • 1:40 - 1:43
    on täielikult pühenduda omandi kogumisele.
  • 1:43 - 1:45
    Ma mõistsin, et raha ja omand...
  • 1:45 - 1:48
    nende eest saadaksegi punkte.
  • 1:48 - 1:49
    Ja tolle suve lõpuks
  • 1:49 - 1:52
    olin halastamatum kui mu vanaema.
  • 1:52 - 1:55
    Olin valmis vajaduse korral võitmiseks reegleid väänama...
  • 1:56 - 1:59
    ja sügisel istusin temaga mängulaua taha.
  • 1:59 - 2:02
    Ma võtsin talt kõik. Vaatasin
  • 2:02 - 2:04
    teda viimsest dollarist loobumas ja lõpetamas täieliku lüüasaamisega.
  • 2:06 - 2:11
    Ja siis õpetas ta mulle veel ühe asja.
  • 2:11 - 2:14
    Siis sõnas ta:
  • 2:14 - 2:17
    "Nüüd läheb kõik jälle karpi tagasi.
  • 2:20 - 2:23
    Kõik need majad ja hotellid.
  • 2:23 - 2:26
    Kõik raudteejaamad ja kommunaalettevõtted.
  • 2:26 - 2:29
    Kõik see kinnisvara ja kõik see suurepärane raha...
  • 2:30 - 2:33
    Nüüd läheb kõik jälle karpi tagasi.
  • 2:35 - 2:37
    Mitte miski polnud sellest tegelikult sinu oma.
  • 2:38 - 2:41
    Sa lihtsalt läksid sellest mõneks ajaks elevile.
  • 2:42 - 2:45
    See kõik oli aga olemas ammu enne, kui sa mängulaua taha istusid,
  • 2:46 - 2:50
    ning ei kao ka pärast sind, mängijad tulevad ja lähevad.
  • 2:52 - 2:54
    Majad ja autod...
  • 2:55 - 2:57
    Tiitlid ja riided...
  • 2:57 - 2:59
    Isegi su keha."
  • 3:00 - 3:04
    Tegelikkuses läheb kõik see, mida ma tarbin ja kokku kraban,
  • 3:04 - 3:07
    tagasi karpi ja ma kaotan kõik.
  • 3:08 - 3:10
    Seega pead endalt küsima,
  • 3:10 - 3:12
    kui sa viimaks saad ülima ametikõrgenduse,
  • 3:12 - 3:14
    kui sa oled teinud ülima ostu,
  • 3:14 - 3:15
    kui sa ostad ülima maja,
  • 3:15 - 3:17
    kui sa oled varunud väärtpabereid
  • 3:17 - 3:20
    ja roninud eduredelil
  • 3:20 - 3:23
    kõrgeimale võimalikule astmele...
  • 3:23 - 3:26
    Ning elevus hakkab kaduma
  • 3:26 - 3:28
    ja kaobki ära...
  • 3:29 - 3:32
    Mis siis edasi?
  • 3:32 - 3:34
    Kui kaua pead sa seda teed käima,
  • 3:35 - 3:38
    enne kui näed, kuhu see viib?
  • 3:40 - 3:42
    Kindlasti mõistad,
  • 3:42 - 3:44
    et sellest ei piisa kunagi.
  • 3:46 - 3:48
    Seega pead sa endalt küsima:
  • 3:49 - 3:52
    Mis on oluline?
  • 4:49 - 4:50
    Nad on kuumad!
  • 4:52 - 4:54
    Nad on rikkad!
  • 4:56 - 4:58
    Ja nad on rikutud!
  • 5:03 - 5:05
    Ameerika parim saade on tagasi!
  • 5:31 - 5:38
    Gentle Machine Productions esitleb
  • 5:43 - 5:51
    Peter Josephi film
  • 5:56 - 5:58
    Kui ma olin noor mees
  • 5:58 - 6:00
    ja elasin New Yorgis,
  • 6:00 - 6:03
    siis keeldusin vanduma truudust riigilipule.
  • 6:05 - 6:08
    Loomulikult saadeti mind direktori kabinetti
  • 6:08 - 6:11
    Ta küsis: "Miks sa ei taha anda truuduse vannet?
  • 6:11 - 6:13
    Kõik ju annavad!"
  • 6:13 - 6:16
    Ma ütlesin, et kunagi uskusid kõik, et maakera on lapik,
  • 6:16 - 6:18
    aga see ei muuda ju tegelikkust.
  • 6:18 - 6:22
    Ma seletasin, kuidas Ameerika võlgneb kõik, mis tal on,
  • 6:22 - 6:23
    teistele kultuuridele
  • 6:23 - 6:25
    ja rahvustele
  • 6:25 - 6:27
    ning et ma pigem annaksin
  • 6:27 - 6:28
    vande Maale
  • 6:28 - 6:30
    ja kõigile selle asukatele.
  • 6:31 - 6:33
    Ei möödunudki kaua,
  • 6:33 - 6:35
    kui lahkusin koolist täielikult ja
  • 6:36 - 6:38
    tegin oma magamistuppa laboratooriumi.
  • 6:39 - 6:41
    Seal hakkasin õppima teadust
  • 6:41 - 6:42
    ja loodust.
  • 6:43 - 6:44
    Siis mõistsin,
  • 6:44 - 6:46
    et universumis kehtivad kindlad seaduspärad
  • 6:46 - 6:48
    ja et inimene
  • 6:48 - 6:50
    koos ühiskonnaga
  • 6:50 - 6:53
    ei ole neile erandiks.
  • 6:54 - 6:57
    Siis algas 1929. aasta majanduslangus,
  • 6:57 - 6:59
    mida tänapäeval nimetame
  • 6:59 - 7:00
    Suureks depressiooniks.
  • 7:01 - 7:04
    Ma ei saanud aru, miks miljonid inimesed
  • 7:04 - 7:07
    olid töötud, kodutud ja nälgimas,
  • 7:07 - 7:10
    samas kui kõik tehased olid ju endiselt alles.
  • 7:10 - 7:13
    Ressursse oli ju piisavalt.
  • 7:13 - 7:15
    Just siis mõistsin,
  • 7:15 - 7:18
    et majandusmängu reeglid
  • 7:18 - 7:20
    olid oma olemuselt valed.
  • 7:21 - 7:24
    Üsna pea saabus Teine maailmasõda,
  • 7:24 - 7:27
    kus erinevad rahvused kordamööda
  • 7:27 - 7:30
    üksteist süstemaatiliselt hävitasid.
  • 7:30 - 7:33
    Hiljem arvutasin, et kõigest sellest hävingust
  • 7:33 - 7:35
    ja raisatud ressurssidest,
  • 7:35 - 7:36
    mis kulutati sõjale,
  • 7:36 - 7:38
    oleks vabalt jätkunud, et täita
  • 7:38 - 7:42
    kõikide inimeste vajadused siin planeedil.
  • 7:43 - 7:46
    Sellest ajast olen ma vaadanud, kuidas inimkond
  • 7:46 - 7:50
    on teinud ettevalmistusi enda väljasuremiseks.
  • 7:50 - 7:53
    Ma olen vaadanud, kuidas väärtuslikke piiratuid ressursse
  • 7:53 - 7:56
    lakkamatult raisatakse ja hävitatakse
  • 7:56 - 8:00
    kasumi ja vabaturumajanduse nimel.
  • 8:00 - 8:03
    Ma olen vaadanud, kuidas ühiskonna väärtused on
  • 8:03 - 8:07
    langenud materialismi põhimõttelise võltslikkuseni
  • 8:07 - 8:10
    ja arutu tarbimiseni.
  • 8:10 - 8:13
    Ja ma olen vaadanud, kuidas rahandusvõimud
  • 8:13 - 8:16
    juhivad poliitilisi struktuure
  • 8:16 - 8:18
    nii-öelda vabades ühiskondades.
  • 8:20 - 8:22
    Ma olen praegu 94-aastane.
  • 8:22 - 8:24
    Ja ma kardan, et mu seisukoht
  • 8:24 - 8:26
    on sama, nagu see oli
  • 8:26 - 8:29
    75 aastat tagasi.
  • 8:31 - 8:34
    See sitt peab minema.
  • 8:38 - 8:46
    [ ZEITGEIST ]
  • 8:46 - 8:53
    [ ZEITGEIST: EDASIMINEK ]
  • 9:00 - 9:03
    Ärge kunagi kahelge, et väike grupp
  • 9:03 - 9:06
    pühendunud kodanikke ei saa maailma muuta.
  • 9:06 - 9:08
    Tegelikult ongi ainult nemad maailma muutnud.
  • 9:08 - 9:09
    - Margaret Mead
  • 9:10 - 9:13
    [ I Osa: Inimloomus ]
  • 9:13 - 9:16
    Nii et sa oled teadlane
  • 9:16 - 9:19
    ning mingil hetkel on sulle pähe tambitud
  • 9:19 - 9:23
    see vältimatu "loodus vs kasvatus" mõte, mis on vähemalt
  • 9:23 - 9:25
    sama tähtis kui Coca-Cola vs Pepsi
  • 9:25 - 9:27
    või kreeklased vs troojalased.
  • 9:27 - 9:31
    See "loodus vs kasvatus" on nüüdseks
  • 9:31 - 9:34
    muutunud liialt lihtsustavaks vaateks selle kohta,
  • 9:34 - 9:36
    kust mõjutused tulevad.
  • 9:36 - 9:40
    Mõjutused alates sellest, kuidas rakk tuleb toime
  • 9:40 - 9:42
    energiapuudusega, kuni selleni,
  • 9:42 - 9:45
    mis teeb meist just need, kes me oleme, kõige
  • 9:45 - 9:48
    individualistlikumatel isiksuse tasanditel.
  • 9:48 - 9:51
    Tulemuseks on väär kahestumine,
  • 9:51 - 9:54
    mis on rajatud sellele, et loodus on määravaks
  • 9:54 - 9:57
    kogu põhjuslikkuse puhul.
  • 9:57 - 10:00
    Elu on DNA ja koodide kood
  • 10:00 - 10:04
    ja Püha Graal ning kõik juhindub sellest...
  • 10:04 - 10:06
    ja teises otsas on palju
  • 10:06 - 10:07
    sotsiaalteaduslikum seisukoht, mille järgi
  • 10:08 - 10:09
    oleme 'sotsiaalsed organismid',
  • 10:09 - 10:13
    ja bioloogia käib limaseente kohta.
  • 10:13 - 10:16
    Inimesed on bioloogiast sõltumatud
  • 10:16 - 10:19
    ning selgelt on mõlemad vaated absurdsed.
  • 10:19 - 10:21
    Selle asemel võib näha,
  • 10:21 - 10:23
    et on peaaegu võimatu mõista,
  • 10:23 - 10:25
    kuidas töötab bioloogia
  • 10:25 - 10:27
    väljaspool ümbritsevat keskkonda.
  • 10:28 - 10:30
    [ See on pärilik ]
  • 10:30 - 10:34
    Üks arulagedaim,
  • 10:34 - 10:36
    kuid laialdaselt levinud ning
  • 10:36 - 10:38
    potentsiaalselt ohtlik arusaam on:
  • 10:38 - 10:42
    "See käitumine on ju pärilik".
  • 10:42 - 10:43
    Mida see tähendab?
  • 10:43 - 10:46
    See võib tähendada erinevaid asju,
  • 10:46 - 10:49
    kui mõista tänapäeva bioloogiat,
  • 10:49 - 10:52
    kuid enamusele tähendab see ikkagi
  • 10:52 - 10:54
    deterministlikku maailmavaadet,
  • 10:54 - 10:57
    kus bioloogia ja geneetika on aluseks,
  • 10:57 - 11:00
    geenidest tingitud omadusi ei saa muuta,
  • 11:00 - 11:03
    nendest tingitud omadused on
  • 11:03 - 11:06
    vältimatud ja nende parandamisele
  • 11:06 - 11:08
    pole mõtet ressursse kulutada,
  • 11:08 - 11:11
    samamoodi pole mõtet raisata ühiskonna energiat
  • 11:11 - 11:15
    nende paremaks muutmiseks, sest see on võimatu...
  • 11:15 - 11:18
    Ja see on täielik jama.
  • 11:21 - 11:23
    [ Haigused ]
  • 11:24 - 11:27
    Laialt on levinud arusaamad, et haigused nagu
  • 11:27 - 11:29
    tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire
  • 11:29 - 11:32
    ning skisofreenia on geneetiliselt programmeeritud.
  • 11:32 - 11:33
    Tegelikult on vastupidi.
  • 11:33 - 11:35
    Miski ei ole geneetiliselt määratud.
  • 11:35 - 11:37
    On ainult mõned üksikud,
  • 11:37 - 11:39
    väga vähesed,
  • 11:39 - 11:43
    rahvastiku seas üliharuldased haigused,
  • 11:43 - 11:46
    mis on tõesti geenidest tingitud.
  • 11:46 - 11:48
    Isegi keeruliseimatel haigusjuhtudel
  • 11:48 - 11:52
    on geneetiliselt tingitud ainult eelsoodumus,
  • 11:52 - 11:56
    kuid see pole ju sama, mis ettemääratus.
  • 11:56 - 12:00
    Genoomist haiguste allikate otsimine
  • 12:00 - 12:04
    oli nurjumisele määratud juba enne, kui keegi sellele mõeldagi jõudis,
  • 12:04 - 12:08
    sest enamik haigusi pole geneetiliselt ette määratud.
  • 12:08 - 12:11
    Südamehaigused, vähid, insuldid,
  • 12:11 - 12:17
    reumaatilised haigused, autoimmuunsuse haigused üldiselt,
  • 12:17 - 12:19
    vaimsed haigused, sõltuvused...
  • 12:19 - 12:21
    Ükski neist pole geneetiliselt paika pandud.
  • 12:21 - 12:26
    Näiteks rinnavähk - sajast naisest, kellel on rinnavähk,
  • 12:26 - 12:28
    on ainult seitsmel rinnavähi geenid.
  • 12:28 - 12:30
    93 naisel ei ole
  • 12:30 - 12:33
    ja kõik nendest 100 naisest, kellel on vastavad geenid,
  • 12:33 - 12:36
    ei haigestugi vähki.
  • 12:37 - 12:39
    [ Käitumine ]
  • 12:39 - 12:43
    Geenid pole vaid asjad, mis panevad meid
  • 12:43 - 12:47
    keskkonnast sõltumatult kindlal viisil käituma.
  • 12:47 - 12:51
    Geenid annavad meile erinevaid viise oma keskkonnale reageerimiseks.
  • 12:51 - 12:55
    Tõepoolest näibki, et mõned varajased
  • 12:55 - 12:59
    lapsepõlve mõjutused ja kasvatusviisid
  • 12:59 - 13:02
    mõjutavad geenide avaldumist,
  • 13:02 - 13:04
    lülitades erinevaid geene sisse või välja,
  • 13:04 - 13:08
    et viia arenguteel sisse muutusi,
  • 13:08 - 13:12
    mis võiksid paremini sobituda selle ümbrusega, milles viibitakse.
  • 13:12 - 13:14
    Näiteks
  • 13:14 - 13:18
    Montrealis enesetapuohvrite hulgas läbi viidud uuringus,
  • 13:18 - 13:21
    milles vaadeldi nende inimeste lahatud ajusid,
  • 13:22 - 13:24
    selgus, et kui enesetapuohvrit,
  • 13:24 - 13:26
    kes on tavaliselt nooruk,
  • 13:26 - 13:30
    oli lapsepõlves väärkoheldud, siis põhjustas see
  • 13:30 - 13:33
    ajus geneetilise muudatuse,
  • 13:33 - 13:37
    mis puudus nendel inimestel, keda ei oldud väärkoheldud.
  • 13:37 - 13:39
    See on epigeneetiline efekt
  • 13:39 - 13:42
    "epi" tähendab 'peale', nii et
  • 13:42 - 13:45
    epigeneetiline mõjutus on see, mida põhjustab
  • 13:45 - 13:51
    keskkond, aktiveerides või deaktiveerides teatud geene.
  • 13:51 - 13:54
    Uus-Meremaal viidi läbi uuring
  • 13:54 - 13:56
    Dunedini linnas,
  • 13:56 - 14:01
    kus mõnda tuhandet inimest
  • 14:01 - 14:05
    uuriti alates sünnist kuni 20. eluaastateni.
  • 14:06 - 14:11
    Nad leidsid, et on võimalik kindlaks teha
  • 14:11 - 14:15
    geneetilise mutatsiooni, ebanormaalse geeni,
  • 14:15 - 14:18
    millel oli mõningane seos
  • 14:18 - 14:21
    kalduvusega sooritada vägivallaakti,
  • 14:21 - 14:25
    aga ainult siis, kui isikut
  • 14:25 - 14:29
    oli lapsena tõsiselt väärkoheldud.
  • 14:29 - 14:32
    Teisisõnu ei oleks sellel ebanormaalse geeniga lapsel
  • 14:32 - 14:34
    suurem tõenäosus olla vägivaldne kui kellelgi teisel
  • 14:34 - 14:37
    ning tegelikult oli nende vägivalla tase madalam
  • 14:37 - 14:39
    kui normaalsete geenidega inimestel,
  • 14:39 - 14:42
    seni kuni neid ei väärkoheldud lapsena.
  • 14:43 - 14:45
    Hea lisanäide olukordadest,
  • 14:45 - 14:47
    kus geenid ei ole kõikemääravad.
  • 14:47 - 14:50
    Üks peen tehnika, millega saab
  • 14:50 - 14:52
    kindla geeni hiirelt välja võtta,
  • 14:52 - 14:55
    ning sellel hiirel ja ta järglastel pole seda geeni.
  • 14:55 - 14:56
    See geen on rivist välja löödud.
  • 14:56 - 14:58
    Nii et on üks geen, mis kodeerib
  • 14:58 - 15:00
    valku, mis on seotud
  • 15:00 - 15:04
    õppimise ja mäluga ning selle imetoreda tõestusega -
  • 15:04 - 15:06
    lööme geeni rivist välja
  • 15:06 - 15:08
    ja meil on hiir, kes ei õpi enam nii hästi.
  • 15:08 - 15:10
    "Oh! Geneetiline alus intelligentsusele!".
  • 15:10 - 15:14
    Palju vähem hinnati selles põhjapanevas uurimuses,
  • 15:14 - 15:16
    mida meedia kajastas siin ja seal,
  • 15:16 - 15:20
    seda, et kui võeti need geneetiliselt kahjustatud hiired
  • 15:20 - 15:22
    ja kasvatati neid palju rikkalikumas,
  • 15:22 - 15:25
    stimuleerivamas keskkonnas kui tavalisi laborihiiri,
  • 15:25 - 15:28
    siis nad said sellest puudusest täielikult üle.
  • 15:28 - 15:32
    Seega kui keegi ütleb tänapäevases tähenduses, et
  • 15:32 - 15:35
    "Oh, see käitumine on pärilik",
  • 15:35 - 15:39
    isegi kui see väide on iseenesest õige,
  • 15:39 - 15:41
    siis tegelikult öeldakse:
  • 15:41 - 15:44
    "Geenid panustavad sellesse,
  • 15:44 - 15:46
    kuidas see organism reageerib keskkonnale.
  • 15:46 - 15:49
    Geenid võivad mõjutada
  • 15:49 - 15:51
    organismi valmisolekut
  • 15:51 - 15:53
    toime tulla teatud keskkonnaväljakutsetega."
  • 15:53 - 15:57
    Muide, enamik inimesi ei tõlgenda seda nii.
  • 15:57 - 16:00
    ning et mitte kõlavalt oma arvamust välja öelda,
  • 16:00 - 16:02
    lähevad nad kaasa selle vana
  • 16:02 - 16:04
    tõlgendusega "see on pärilik"
  • 16:04 - 16:07
    ja see pole väga kaugel eugeenika ajaloost
  • 16:07 - 16:09
    ja säärastest asjadest.
  • 16:09 - 16:11
    See on laialt levinud väärarusaam
  • 16:11 - 16:14
    ja see võib küllaltki ohtlik olla.
  • 16:14 - 16:17
    Üks põhjus,
  • 16:17 - 16:21
    miks bioloogiline seletus vägivalla kohta...
  • 16:21 - 16:23
    Üks põhjus, miks see hüpotees
  • 16:23 - 16:26
    võib ohtlik olla, ja mitte ainult eksitav,
  • 16:26 - 16:28
    vaid võib ka päriselt kahju tekitada,
  • 16:28 - 16:31
    on, et kui sa seda tõesti usud,
  • 16:31 - 16:33
    siis saaksid väga lihtsalt öelda:
  • 16:33 - 16:35
    "Noh, me ei saa ju midagi teha",
  • 16:35 - 16:37
    et muuta seda kalduvust,
  • 16:37 - 16:40
    mis inimestel on vägivaldseks muutumise suhtes,
  • 16:40 - 16:44
    me saame neid ainult karistada - vangi panna
  • 16:44 - 16:46
    või hukata,
  • 16:46 - 16:49
    aga me ei pea muretsema
  • 16:49 - 16:53
    sotsiaalse keskkonna või sotsiaalsete tingimuste muutmise pärast,
  • 16:53 - 16:56
    mis võivad inimesi vägivaldseks muutumiseni viia, sest
  • 16:56 - 16:58
    "see pole oluline".
  • 16:58 - 17:03
    Geneetiline väide kingib meile võimaluse ignoreerida
  • 17:03 - 17:06
    mineviku ja oleviku ajaloolisi ja ühiskondlikke tegureid
  • 17:06 - 17:08
    ning nagu on öelnud Louis Menand,
  • 17:08 - 17:10
    kes kirjutas ajakirjas New Yorker
  • 17:10 - 17:12
    väga nutikalt:
  • 17:12 - 17:16
    "Kõik on geenides... seletus asjade olukorrast,
  • 17:16 - 17:18
    ilma nende praegust olukorda ohustamata.
  • 17:18 - 17:20
    Miks peaks keegi tundma kurbust
  • 17:21 - 17:23
    või käituma ühiskonnavastaselt,
  • 17:23 - 17:25
    kui ta elab maailma kõige
  • 17:25 - 17:29
    vabamas ning jõukamas riigis?
  • 17:29 - 17:31
    Viga ei saa olla süsteemis.
  • 17:31 - 17:33
    Kuskil geenides peab midagi viltu olema."
  • 17:34 - 17:36
    Mis on hea viis selle sõnastamiseks.
  • 17:36 - 17:39
    Seega on geneetiline argument lihtsalt ettekääne,
  • 17:39 - 17:41
    mis laseb meil ignoreerida
  • 17:41 - 17:45
    ühiskondlikke, majanduslikke ja poliitilisi tegureid,
  • 17:45 - 17:48
    mis on tegelikult paljude
  • 17:48 - 17:51
    murettekitavate käitumiste alusteks.
  • 17:53 - 17:55
    [ Juhtumi uuring: sõltuvus ]
  • 17:56 - 17:58
    Sõltuvusi peetakse tavaliselt
  • 17:58 - 18:00
    uimastitega seotud probleemideks,
  • 18:00 - 18:02
    aga kui seda laiemalt vaadelda,
  • 18:02 - 18:04
    defineerin ma sõltuvust kui ükskõik millist käitumist,
  • 18:04 - 18:07
    mis on millegi ihaldamisega seotud
  • 18:07 - 18:09
    ja millel on ajutine leevendus
  • 18:09 - 18:12
    ning pikaajalised negatiivsed tagajärjed,
  • 18:12 - 18:15
    koos selle üle puuduliku kontrolliga, nii et
  • 18:15 - 18:18
    inimene tahab seda maha jätta või lubab nii teha,
  • 18:18 - 18:21
    aga ei saa sellega hakkama
  • 18:21 - 18:23
    ja kui seda mõista, siis võib näha, et on veel palju
  • 18:23 - 18:24
    teisi sõltuvusi
  • 18:24 - 18:26
    lisaks uimastisõltuvustele.
  • 18:26 - 18:29
    Olemas on töönarkomaania, sõltuvus šoppamisest,
  • 18:29 - 18:31
    internetist, arvutimängudest...
  • 18:31 - 18:33
    Sõltuvus on ka võimust. Inimesed, kellel on võimu, tahavad seda
  • 18:33 - 18:36
    üha rohkem ja rohkem, miski pole kunagi piisav.
  • 18:36 - 18:40
    Omandamine - suurettevõtted, kes peavad rohkem ja rohkem omama.
  • 18:40 - 18:42
    Sõltuvus naftast
  • 18:42 - 18:45
    või vähemalt rikkusest ja toodetest,
  • 18:45 - 18:47
    mis on meile tänu naftale kättesaadavaks muutunud.
  • 18:47 - 18:50
    Vaadake negatiivseid tagajärgi keskkonnale.
  • 18:50 - 18:53
    Me hävitame oma sõltuvuse nimel Maad,
  • 18:53 - 18:55
    kus me ise elame.
  • 18:55 - 18:57
    Need sõltuvused on palju
  • 18:57 - 18:59
    laastavamad ühiskondlike tagajärgede poolest,
  • 18:59 - 19:04
    kui on mu Eastside'i patsientide kokaiini- või heroiinisõltuvused.
  • 19:04 - 19:08
    Ent samas neid sõltuvusi premeeritakse ja peetakse auväärseteks.
  • 19:08 - 19:11
    See tubakafirma juht, kellel on ette näidata kõrgemat kasumit,
  • 19:11 - 19:14
    saab palju suurema preemia.
  • 19:15 - 19:19
    Tal pole vaja tegeleda negatiivsete tagajärgedega ei juriidiliselt ega muul viisil.
  • 19:19 - 19:22
    Ta on tegelikult mitmete teiste
  • 19:22 - 19:24
    ettevõttete juhatuses austatud liige.
  • 19:24 - 19:27
    Samas tapavad tubakasuitsuga
  • 19:27 - 19:31
    seotud haigused aastas 5,5 miljonit inimest üle maailma.
  • 19:31 - 19:35
    USAs tapavad sellised haigused 400 000 inimest aastas.
  • 19:36 - 19:38
    Ja need inimesed on sõltuvuses millest? Kasumist.
  • 19:38 - 19:40
    Nad on sõltuvuses nii suurel määral,
  • 19:40 - 19:42
    et nad isegi ei tunnista
  • 19:42 - 19:44
    enda tegevuste mõju,
  • 19:44 - 19:48
    ja selline probleemi mahasalgamine on sõltlaste puhul tavaline.
  • 19:48 - 19:50
    Ning see on auväärne. Auväärne on
  • 19:50 - 19:53
    olla iga hinna ees kasumist sõltuvuses.
  • 19:53 - 19:56
    Niisiis, mis on vastuvõetav ja mis on auväärne,
  • 19:56 - 19:59
    on meie ühiskonnas üsna juhuslik nähtus
  • 19:59 - 20:01
    ja mida suurem
  • 20:01 - 20:03
    on kahju, seda auväärsem on sõltuvus.
  • 20:06 - 20:08
    [ Müüt ]
  • 20:08 - 20:11
    Levinud on müüt, et narkootikumid on iseenesest sõltuvust tekitavad.
  • 20:11 - 20:14
    Tegelikult põhineb võitlus narkootikumide vastu ideel,
  • 20:14 - 20:16
    et kui peatada narkootikumide
  • 20:16 - 20:18
    allikas, siis saab tegeleda ka sõltuvusega.
  • 20:18 - 20:22
    Kui nüüd mõista sõltuvuse laiemat tähendust,
  • 20:22 - 20:24
    siis näeme, et miski pole iseenesest sõltuvust tekitav.
  • 20:24 - 20:27
    Ükski aine ega narkootikum ei tekita iseenesest sõltuvust ja ükski
  • 20:27 - 20:29
    käitumine pole iseenesest sõltuvust tekitav.
  • 20:29 - 20:32
    Paljud inimesed käivad poes ilma šopahoolikuks muutumata.
  • 20:32 - 20:34
    Mitte igaüks ei muutu toidusõltlaseks.
  • 20:34 - 20:37
    Mitte igaüks, kes joob klaasi veini, ei muutu alkohoolikuks.
  • 20:37 - 20:40
    Tegelik küsimus on: mis muudab inimesi vastuvõtlikeks?
  • 20:40 - 20:44
    Sest see on kombinatsioon vastuvõtlikust inimesest
  • 20:44 - 20:47
    ja potentsiaalselt sõltuvust tekitavast ainest või käitumisest,
  • 20:47 - 20:52
    mis tekitavad tõelise sõltuvuse.
  • 20:52 - 20:55
    Lühidalt öeldes pole sõltuvust tekitav mitte narkootikum,
  • 20:55 - 20:57
    vaid see, kui aldis on isik
  • 20:57 - 21:01
    sattuma sõltuvusse mingist kindlast ainest või käitumisest.
  • 21:01 - 21:02
    [ Keskkond ]
  • 21:03 - 21:04
    Kui soovime mõista, mis
  • 21:04 - 21:06
    muudab mõned inimesed vastuvõtlikumaks,
  • 21:06 - 21:09
    peame vaatama elukogemust.
  • 21:09 - 21:14
    See vana idee, mis on küll vana, kuid ikkagi
  • 21:14 - 21:17
    laialt levinud, et sõltuvusi tekitab mingi geneetiline põhjus,
  • 21:17 - 21:20
    on teaduslikult lihtsalt alusetu.
  • 21:21 - 21:24
    Tegelikult muudavad teatud elukogemused
  • 21:24 - 21:26
    inimese lihtsalt altimaks.
  • 21:26 - 21:30
    Elukogemused, mis ainult ei kujunda inimese
  • 21:30 - 21:33
    isiksust ja psühholoogilisi vajadusi,
  • 21:33 - 21:36
    vaid teatud viisil ka nende ajusid.
  • 21:36 - 21:39
    See protsess hakkab peale emakas.
  • 21:41 - 21:43
    [ Sünnieelne ]
  • 21:43 - 21:45
    Näiteks on leitud,
  • 21:45 - 21:48
    et kui panna ema raseduse ajal stressiolukorda,
  • 21:49 - 21:50
    siis on tõenäolisem,
  • 21:50 - 21:53
    et lapsel tekivad kalduvused, mis soodustavad sõltuvuse teket,
  • 21:53 - 21:55
    ja seda seetõttu, et arengut kujundavad
  • 21:55 - 21:57
    psühholoogiline ja sotsiaalne keskkond.
  • 21:57 - 22:02
    Seega mõjutavad ja kujundavad inimese bioloogiat
  • 22:02 - 22:07
    väga suurel määral elukogemused, mis algavad juba emaüsas.
  • 22:07 - 22:09
    Keskkonnamõju ei alga sünnihetkel.
  • 22:09 - 22:11
    Keskkonnamõju algab niipea, kui sul on keskkond.
  • 22:11 - 22:15
    Alates hetkest, mil sa oled loode, mõjutab sind mis tahes
  • 22:15 - 22:18
    informatsioon, mis saabub ema vereringe kaudu.
  • 22:18 - 22:19
    Hormoonid, toitainete tasemed...
  • 22:19 - 22:22
    Üks põhjapanev näide selle kohta:
  • 22:22 - 22:24
    Hollandi näljatalv.
  • 22:24 - 22:28
    1944. aastal okupeerisid natsid Hollandi
  • 22:28 - 22:30
    ja mitmetel põhjustel otsustasid nad
  • 22:30 - 22:32
    võtta kogu toidu ja suunata selle Saksamaale.
  • 22:32 - 22:35
    Kolm kuud nälgisid Hollandis kõik,
  • 22:35 - 22:37
    kümned tuhanded inimesed surid nälga.
  • 22:37 - 22:39
    Hollandi näljatalve tulemus:
  • 22:39 - 22:44
    kui sa olid nälja ajal teise või kolmanda trimestri loode,
  • 22:44 - 22:48
    siis sinu keha "õppis" sel ajal midagi väga ainulaadset.
  • 22:48 - 22:51
    Tuleb välja, et teine ja kolmas trimester on aeg, mil su keha
  • 22:51 - 22:54
    tegeleb keskkonna tundmaõppimisega:
  • 22:54 - 22:57
    Kui ähvardav paik see maailm on?
  • 22:57 - 23:00
    Kui külluslik? Kui palju toitaineid ma
  • 23:00 - 23:02
    ema vereringe kaudu saan?
  • 23:02 - 23:07
    Kui sa olid loode, kes tol ajal nälgis, siis on su keha
  • 23:07 - 23:09
    alatiseks programmeritud olema
  • 23:09 - 23:14
    väga-väga kokkuhoidlik suhkru ja rasvaga, mis tähendab, et
  • 23:14 - 23:16
    sa talletad iga väiksemagi koguse sellest oma kehasse.
  • 23:16 - 23:20
    Kui sa oled Hollandi näljatalve loode, siis pool sajandit hiljem,
  • 23:20 - 23:22
    kui kõik muu on võrdne,
  • 23:22 - 23:25
    on sinul suurem soodumus kõrgele vererõhule,
  • 23:25 - 23:27
    ülekaalulisusele või ainevahetussündroomile.
  • 23:27 - 23:31
    Siin tuleb mängu keskkond väga ootamatus kohas.
  • 23:31 - 23:34
    Kui laboris panna loomad raseduse ajal stressiolukorda,
  • 23:34 - 23:36
    tekib nende järglastel täiskasvanuna
  • 23:36 - 23:38
    suurema tõenäosusega kokaiini- ja alkoholisõltuvus.
  • 23:38 - 23:42
    Emasid on võimalik stressi alla panna, näiteks ühe Briti uuringu järgi
  • 23:42 - 23:45
    avastati, et naistel, keda väärkoheldi raseduse ajal,
  • 23:45 - 23:47
    oli sünnituse ajal platsentas
  • 23:47 - 23:50
    kõrgem stressihormooni kortisooli tase
  • 23:50 - 23:52
    ja nende lastel on tõenäolisemalt tunnuseid,
  • 23:52 - 23:56
    mis soodustavad sõltuvuse teket 7- või 8-aastaselt.
  • 23:56 - 23:59
    Seega valmistab stress juba emaüsas ette
  • 23:59 - 24:01
    igasuguseid vaimseid haiguseid.
  • 24:01 - 24:04
    Iisraelis tehti uurimus laste kohta,
  • 24:04 - 24:07
    kelle emad olid rasedad,
  • 24:07 - 24:12
    vahetult enne 1967. a. sõja puhkemist...
  • 24:12 - 24:14
    Need emad olid loomulikult suures stressis
  • 24:14 - 24:17
    ning nende järglastel oli rohkem skisofreenia juhtumeid
  • 24:17 - 24:19
    kui tavalistel järglastel.
  • 24:19 - 24:22
    Seega on piisavalt tõendeid nüüd selle kohta, et sünnieelsed
  • 24:22 - 24:26
    mõjutused avaldavad inimese arengule tugevat mõju.
  • 24:28 - 24:30
    [ Imikuiga ]
  • 24:30 - 24:32
    Inimese arengu ja just
  • 24:32 - 24:33
    inimese aju arengu
  • 24:33 - 24:35
    puhul on tähtis, et see toimub põhiliselt
  • 24:35 - 24:37
    keskkonna mõjul ja peamiselt peale sündi.
  • 24:37 - 24:40
    Kui võrrelda inimest hobusega,
  • 24:40 - 24:42
    kes on võimeline jooksma kohe peale sündi,
  • 24:42 - 24:46
    siis näeme, et me oleme väga välja arenemata.
  • 24:46 - 24:50
    Me ei suuda koondada nii palju neuroloogilist koordinatsiooni, tasakaalu,
  • 24:50 - 24:52
    lihasejõudu, nägemisteravust, kuni pooleteist- või
  • 24:52 - 24:54
    kaheaastaseks saamiseni.
  • 24:54 - 24:57
    See on sellepärast, et hobusel toimub aju areng
  • 24:57 - 24:59
    kaitsvas emaüsas
  • 24:59 - 25:02
    ning inimesel toimub see peale sündi ja see on seotud
  • 25:02 - 25:04
    lihtsa evolutsioonilise loogikaga:
  • 25:04 - 25:09
    kui pea suureneb, mis teeb meist inimesed,
  • 25:09 - 25:11
    siis on keskaju areng see,
  • 25:11 - 25:14
    mis teeb meist tegelikult inimese kui liigi.
  • 25:14 - 25:17
    Samal ajal kõnnime kahel jalal, seega vaagnaluu kitseneb,
  • 25:17 - 25:18
    et seda võimaldada.
  • 25:18 - 25:21
    Nüüd on meil kitsam vaagnaluu ja suurem pea,
  • 25:21 - 25:23
    bingo: me peamegi sündima enneaegselt.
  • 25:23 - 25:25
    See tähendab, et aju areng, mis teistel loomadel
  • 25:25 - 25:26
    toimub emaüsas,
  • 25:26 - 25:29
    toimub meil peale sündi
  • 25:29 - 25:31
    ning suur osa arengust toimub keskkonna mõjutuste all.
  • 25:31 - 25:35
    Darvinistlik lähenemine närvivõrkudele tähendab seda,
  • 25:35 - 25:38
    et närvirakud, mis saavad sobiliku signaali keskkonnast,
  • 25:38 - 25:41
    arenevad optimaalselt ja teised närvirakud, mis seda ei saa,
  • 25:41 - 25:44
    ei arene täielikult või ei arene üldsegi mitte.
  • 25:44 - 25:47
    Pannes imiku, kellel on sünnist alates väga hea silmanägemine,
  • 25:47 - 25:49
    viieks aastaks pimedasse ruumi,
  • 25:49 - 25:52
    ei näe ta seejärel enam mitte kunagi,
  • 25:52 - 25:55
    sest silma võrkkest vajab arenemiseks valguslaineid
  • 25:55 - 25:58
    ja ilma selleta närbuvad ja surevad ka kõige algelisemad
  • 25:58 - 26:00
    sünnist alates olemasolevad
  • 26:00 - 26:04
    ja aktiivsed rakud ning uusi enam ei arene.
  • 26:06 - 26:08
    [ Mälu ]
  • 26:08 - 26:11
    On olemas oluline seos,
  • 26:11 - 26:15
    kuidas täiskasvanu käitumist kujundavad
  • 26:16 - 26:18
    kõige varajasemad kogemused,
  • 26:18 - 26:22
    mis on saadud lapsepõlves ja millest ei ole mälestusi.
  • 26:22 - 26:24
    On olemas kahte sorti mälu:
  • 26:24 - 26:27
    esimene neist on eksplitsiitne mälu ehk meenutamise mälu:
  • 26:27 - 26:30
    see on siis, kui on võimalik meenutada fakte,
  • 26:30 - 26:32
    detaile, episoode ja asjaolusid.
  • 26:33 - 26:35
    Ajukoore osa, hipokampus,
  • 26:35 - 26:37
    mis kodeerib seda meenutamise mälu,
  • 26:37 - 26:40
    hakkab arenema alles siis, kui inimene on poolteist aastat vana,
  • 26:40 - 26:42
    ning täielikult areneb see veelgi pikema aja jooksul.
  • 26:42 - 26:45
    Sellepärast ei eksisteerigi inimestel
  • 26:45 - 26:47
    peaaegu üldse mälestusi enne 18. elukuud.
  • 26:47 - 26:48
    Teine mäluliik on
  • 26:48 - 26:50
    implitsiitne mälu,
  • 26:50 - 26:53
    mis on tegelikult emotsionaalne mälu,
  • 26:53 - 26:57
    milles emotsionaalsete kogemuste mõju ja lapse tõlgendused
  • 26:57 - 27:00
    nendest kogemustest talletuvad ajus närvirakkude võrgustikena,
  • 27:00 - 27:02
    mis on valmis vallanduma
  • 27:02 - 27:03
    ilma meenutamiseta.
  • 27:03 - 27:05
    Et anda üks selge näide sellest,
  • 27:05 - 27:07
    inimesed, kes on lapsendatud,
  • 27:07 - 27:10
    tunnevad end sageli terve elu eemaletõugatuna.
  • 27:10 - 27:11
    Nad ei mäleta lapsendamist.
  • 27:11 - 27:13
    Nad ei mäleta oma pärisemast lahkumist, sest
  • 27:13 - 27:15
    puudub konkreetne side meenutatava vahel.
  • 27:15 - 27:19
    Kuid emotsionaalne mälestus üksildusest ja hülgamisest
  • 27:19 - 27:21
    on tugevasti nende mällu sööbinud.
  • 27:21 - 27:22
    Seega on neil teistest
  • 27:22 - 27:24
    palju suurem tõenäosus
  • 27:24 - 27:27
    kogeda tõrjutust
  • 27:27 - 27:29
    ja tõsiseid emotsionaalseid probleeme, kui nad tunnevad end
  • 27:29 - 27:30
    mahajäetuna.
  • 27:30 - 27:32
    See ei ole eriomane inimestele, kes on adopteeritud,
  • 27:32 - 27:34
    kuid neil esineb see
  • 27:34 - 27:36
    eriti tugevalt just implitsiitse mälu toimimise tõttu.
  • 27:36 - 27:39
    Inimesed, kellel on sõltuvus, siis
  • 27:39 - 27:43
    teaduskirjanduse ja omaenda kogemuse põhjal,
  • 27:43 - 27:47
    on praktiliselt kõik rasked sõltlased
  • 27:47 - 27:49
    kogenud lapsepõlves tõsist väärkohtlemist
  • 27:49 - 27:52
    või elanud üle raske emotsionaalse kaotuse.
  • 27:52 - 27:54
    Nende emotsionaalsed ehk implitsiitsed mälestused
  • 27:54 - 27:56
    on maailmast, mis ei ole turvaline ega abivalmis,
  • 27:56 - 28:00
    hooldajatest, keda ei saanud usaldada,
  • 28:01 - 28:03
    ja suhetest, mis pole piisavalt turvalised,
  • 28:03 - 28:06
    et nad julgeksid ennast avada,
  • 28:06 - 28:08
    ning seetõttu kipuvad nad
  • 28:08 - 28:10
    hoiduma tõeliselt
  • 28:10 - 28:12
    lähedastest suhetest:
  • 28:12 - 28:14
    mitte usaldama hooldajaid,
  • 28:14 - 28:17
    arste ja teisi inimesi, kes neid püüavad aidata,
  • 28:17 - 28:20
    ning nägema maailma üldiselt ebaturvalise paigana...
  • 28:20 - 28:25
    Ning see on rangelt implitsiitse mälu toime,
  • 28:25 - 28:29
    mis on mõnikord seotud sündmustega, mida nad isegi meenutada ei suuda.
  • 28:32 - 28:34
    [ Puudutus ]
  • 28:34 - 28:37
    Imikuid, kes sünnivad enneaegselt, hoitakse pikka aega inkubaatoris
  • 28:37 - 28:39
    ja igasuguste aparaatide all
  • 28:39 - 28:42
    nädalaid ja võib-olla isegi kuid.
  • 28:42 - 28:44
    Nüüd teatakse,
  • 28:44 - 28:46
    et kui neid lapsi puudutatakse ja seljale paitatakse,
  • 28:46 - 28:50
    kas või 10 minutit päevas, soodustab see neil aju arengut.
  • 28:50 - 28:52
    Niisiis on inimese puudutus arenguks hädavajalik
  • 28:52 - 28:56
    ja imikud, keda üldse sülle ei võeta, võivad koguni surra.
  • 28:56 - 28:59
    Sedavõrd on vajadus puudutuse järele
  • 28:59 - 29:01
    inimese jaoks põhivajadus.
  • 29:01 - 29:04
    Meie ühiskonnas on õnnetu kalduvus
  • 29:04 - 29:07
    öelda vanematele, et nad ei võtaks lapsi sülle ega hoiaks neid
  • 29:07 - 29:13
    ega ei võtaks sülle beebisid, kes nutavad, kartuses neid ära hellitada
  • 29:13 - 29:15
    või et julgustada neid terve öö magama,
  • 29:15 - 29:16
    neid sülle mitte võtma,
  • 29:16 - 29:19
    mis on just vastand sellele, mida laps vajab,
  • 29:19 - 29:22
    ja need lapsed võivadki uuesti magama jääda, sest nad annavad alla
  • 29:22 - 29:24
    ja nende ajud lülituvad lihtsalt välja
  • 29:24 - 29:27
    kaitsmaks neid ohu eest,
  • 29:27 - 29:30
    et vanemad võivad nad tegelikult hüljata
  • 29:30 - 29:32
    ning neile jäävad varjatud mälestused
  • 29:32 - 29:34
    maailmast, mis ei hooli põrmugi.
  • 29:36 - 29:37
    [ Lapsepõlv ]
  • 29:38 - 29:43
    Paljud nendest erinevustest on rajatud väga varases elujärgus.
  • 29:43 - 29:48
    Teatud viisil antakse vanemlik ebaõnne kogemus sellest,
  • 29:48 - 29:51
    kui raske või lihtne elu on,
  • 29:51 - 29:53
    üle lastele
  • 29:53 - 29:55
    kas emapoolse depressiooni kaudu
  • 29:55 - 29:57
    või lapsega pahandavate vanemate näol,
  • 29:57 - 29:59
    kui neil on
  • 29:59 - 30:03
    raske päev olnud või kui ollakse päeva lõpuks lihtsalt liiga väsinud...
  • 30:03 - 30:06
    Nendel on väga suured mõjud lapse
  • 30:06 - 30:10
    arengu kujundamisel, millest me teame praegu palju.
  • 30:10 - 30:15
    See varajane tundlikkus pole evolutsiooniline viga.
  • 30:15 - 30:17
    See on paljudes eri liikides olemas.
  • 30:17 - 30:21
    Isegi seemikutel toimub varajane kohanemisprotsess
  • 30:21 - 30:23
    selle keskkonna järgi, kus nad kasvavad,
  • 30:23 - 30:28
    aga inimestel toimub kohanemine sotsiaalsete suhete kvaliteedi järgi.
  • 30:28 - 30:31
    Seega on varajases elus see,
  • 30:31 - 30:35
    kui palju hellitust, kui palju konflikte, kui palju tähelepanu sa saad,
  • 30:35 - 30:40
    näidis sellest, millises maailmas sa võid üles kasvada.
  • 30:40 - 30:42
    Kas sa kasvad üles maailmas,
  • 30:42 - 30:43
    kus pead võitlema, et midagi saada,
  • 30:43 - 30:47
    oma seljatagust jälgima, ise hakkama saama, õppima teisi mitte usaldama...
  • 30:47 - 30:50
    või kasvad sa üles ühiskonnas, kus sõltud
  • 30:50 - 30:55
    vastastikustest, mõlemapoolsetest suhetest, koostööst, kus empaatia on tähtis,
  • 30:55 - 30:59
    kus sinu turvalisus sõltub headest suhetest teiste inimestega...
  • 30:59 - 31:01
    ja see nõuab väga erinevat
  • 31:01 - 31:03
    emotsionaalset ja tunnetuslikku arengut.
  • 31:03 - 31:07
    Selles seisnebki varajane tundlikkus
  • 31:07 - 31:11
    ja lastekasvatus on üsna alateadlikult
  • 31:11 - 31:14
    selle kogemuse edasiandmine lastele
  • 31:14 - 31:17
    maailmast, kus nad on.
  • 31:17 - 31:20
    Tuntud Briti lastepsühhiaater, DW Winnicott ütles,
  • 31:20 - 31:23
    et lapsepõlves saavad põhimõtteliselt kaks asja valesti minna.
  • 31:23 - 31:26
    Üks on see, kui juhtub midagi, mis ei peaks juhtuma,
  • 31:26 - 31:30
    ja teine see, kui midagi peaks juhtuma, aga ei juhtu.
  • 31:30 - 31:34
    Esimeses kategoorias on need kohutavad väärkohtlemise
  • 31:34 - 31:36
    ja hülgamise kogemused, mis on mu
  • 31:36 - 31:39
    Eastside'i patsientidel ja paljudel sõltlastel.
  • 31:40 - 31:42
    See on see, mis poleks pidanud juhtuma, aga juhtus.
  • 31:42 - 31:46
    Samas on veel ka stressivaba,
  • 31:46 - 31:49
    häirimatu tähelepanu
  • 31:49 - 31:51
    vanemate poolt, mida vajavad kõik lapsed,
  • 31:51 - 31:53
    kuid mida nad tihti ei saa.
  • 31:53 - 31:55
    Neid ei kohelda halvasti.
  • 31:55 - 31:58
    Neid ei jäeta hooletusse ja neid ei traumeerita,
  • 31:58 - 32:00
    aga mis peaks juhtuma,
  • 32:00 - 32:03
    on emotsionaalselt vaba, hellitava vanema kohalolek, mis
  • 32:03 - 32:05
    pole neile meie ühiskonnas ja kasvatuskeskkonnas
  • 32:05 - 32:08
    oleva stressi tõttu kättesaadav.
  • 32:08 - 32:14
    Psühholoog Allan Schore nimetab seda "ligiduses hülgamiseks":
  • 32:14 - 32:17
    kui vanem on kohal füüsiliselt,
  • 32:17 - 32:19
    kuid mitte emotsionaalselt.
  • 32:20 - 32:23
    Ma olen veetnud
  • 32:23 - 32:27
    laias laastus 40 aastat oma elust,
  • 32:27 - 32:32
    töötades kõige vägivaldsemate inimestega, keda meie ühiskond toodab:
  • 32:32 - 32:34
    mõrvarid, vägistajad ja nii edasi.
  • 32:34 - 32:38
    Püüdes mõista, mis põhjustab seda vägivalda,
  • 32:38 - 32:42
    avastasin, et kõige vägivaldsemad kurjategijad meie vanglates
  • 32:42 - 32:45
    olid ka ise lastena olnud
  • 32:45 - 32:48
    väärkohtlemise ohvriteks ja sellisel määral,
  • 32:48 - 32:51
    mida ma poleks kunagi mõelnudki laste väärkohtlemiseks nimetada.
  • 32:51 - 32:55
    Mul polnud aimugi,
  • 32:55 - 32:59
    kui suure kõlvatusega lapsi meie ühiskonnas
  • 32:59 - 33:01
    pahatihti koheldakse.
  • 33:01 - 33:04
    Kõige vägivaldsemad inimesed, keda ma nägin, olid tihti ise
  • 33:04 - 33:08
    mõrvakatsete ellujääjateks, mille olid sooritanud nende endi vanemad
  • 33:08 - 33:11
    või teised inimesed nende sotsiaalses keskkonnas,
  • 33:11 - 33:15
    või nad olid ellujääjad tapetud pereliikmete kõrval,
  • 33:15 - 33:18
    oma lähedaste kõrval, kes olid tapetud teiste poolt.
  • 33:19 - 33:24
    Buddha väitis, et kõik sõltub kõigest muust.
  • 33:24 - 33:27
    Ta ütles: "Üks sisaldab paljut ja paljud sisaldavad ühte".
  • 33:27 - 33:30
    Midagi ei saa mõista eraldatuna selle keskkonnast.
  • 33:30 - 33:38
    Leht sisaldab enesestmõistetavalt päikest, taevast ja maad.
  • 33:39 - 33:41
    Nüüd on seda tõestatud kõikjal,
  • 33:41 - 33:44
    eriti inimarengu koha pealt.
  • 33:44 - 33:47
    Tänapäeva teaduslik termin on selle jaoks
  • 33:47 - 33:50
    inimarengu biopsühhosotsiaalne iseloom,
  • 33:50 - 33:52
    mis väidab, et inimeste bioloogia
  • 33:52 - 33:54
    sõltub väga palju nende suhetest
  • 33:54 - 33:57
    sotsiaalse ja psühholoogilise keskkonnaga.
  • 33:57 - 34:02
    Nimelt on psühhiaater ja teadlane,
  • 34:02 - 34:07
    Daniel Siegel Los Angelesi California Ülikoolist - UCLAst,
  • 34:07 - 34:10
    loonud sõnapaari "interpersonaalne neurobioloogia",
  • 34:10 - 34:12
    mis väidab,
  • 34:12 - 34:15
    et meie närvisüsteemi talitlus
  • 34:15 - 34:17
    sõltub väga palju meie isiklikest suhetest.
  • 34:17 - 34:20
    See on seotud esiteks vanemlike hooldajatega,
  • 34:20 - 34:23
    teiseks teiste tähtsate kinnistunud figuuridega
  • 34:23 - 34:26
    ja kolmandaks kogu meie kultuuriga.
  • 34:26 - 34:28
    Seega ei saa eraldada
  • 34:28 - 34:31
    inimese neuroloogilist talitlust
  • 34:31 - 34:35
    tema keskkonnast, milles ta üles kasvas,
  • 34:35 - 34:38
    ja milles ta jätkab elamist
  • 34:38 - 34:40
    ning see kehtib kogu elutsükli jooksul.
  • 34:40 - 34:42
    Eriti kehtib see siis, kui sa
  • 34:42 - 34:45
    oled sõltuv ja abitu aju arengu ajal,
  • 34:45 - 34:49
    kuid see kehtib ka täiskasvanute puhul ja isegi elu lõpul.
  • 34:52 - 34:53
    [ Kultuur ]
  • 34:53 - 34:57
    Inimesed on elanud peaaegu igat tüüpi ühiskonnas.
  • 34:57 - 35:02
    Alates sotsiaalselt kõige võrdsematest... küttide ja korilaste ühiskonnad
  • 35:02 - 35:04
    tundusid olevat väga võrdsed,
  • 35:04 - 35:06
    põhinedes näiteks toidu jagamisel ja kingituste vahetamisel...
  • 35:07 - 35:10
    Väiksed inimrühmad, kes elasid valdavalt
  • 35:10 - 35:13
    korilusest ja natuke küttimisest
  • 35:13 - 35:15
    peamiselt inimeste seas, keda oli
  • 35:15 - 35:17
    tuntud mitte vähem kui terve elu,
  • 35:17 - 35:20
    kui ei oldud just ümbritsetud kaugetest sugulastest,
  • 35:20 - 35:22
    maailmas, kus oli
  • 35:22 - 35:24
    palju liikuvust erinevate gruppide vahel,
  • 35:24 - 35:26
    maailmas, kus ei olnud
  • 35:26 - 35:28
    väga palju materialismi...
  • 35:28 - 35:31
    Nii on inimesed veetnud enamiku oma inimajaloost.
  • 35:31 - 35:35
    Pole üllatav, et tänu sellele on kogu maailm teistsugune.
  • 35:35 - 35:39
    Üks selle tulemus on palju vähem vägivalda.
  • 35:39 - 35:41
    Organiseeritud grupi vägivalda
  • 35:41 - 35:43
    sel perioodil inimajaloos ei olnud
  • 35:43 - 35:47
    ja see on üsna mõistetav.
  • 35:47 - 35:50
    Mis me siis valesti oleme teinud?
  • 35:50 - 35:54
    Vägivald ei ole universaalne.
  • 35:54 - 35:58
    See ei ole sümmeetriliselt levinud kogu inimrassi hulgas.
  • 35:58 - 36:03
    Erinevates ühiskondades on väga erinev hulk vägivalda.
  • 36:03 - 36:07
    On mõned ühiskonnad, kus vägivald praktiliselt puudub.
  • 36:07 - 36:11
    On ka selliseid, mis ennast ise hävitavad.
  • 36:11 - 36:14
    Mõned anabaptistide religioossed grupid
  • 36:14 - 36:18
    on täielikult ranged patsifistid,
  • 36:18 - 36:21
    nagu näiteks amišid, mennoniidid, hutteriidid...
  • 36:21 - 36:24
    Nende gruppide seast pole hutteriididel
  • 36:24 - 36:28
    ühtegi registreeritud mõrvajuhtumit.
  • 36:29 - 36:33
    Suurte sõdade ajal, nagu Teine maailmasõda,
  • 36:33 - 36:35
    mil inimesi värvati armeesse,
  • 36:35 - 36:37
    keeldusid nemad sõjateenistusest.
  • 36:37 - 36:40
    Nad läksid pigem vangi, kui teenisid sõjaväes.
  • 36:40 - 36:42
    Iisraeli ühisfarmides on nii madal
  • 36:42 - 36:46
    vägivalla tase, et kriminaalkohtud
  • 36:46 - 36:49
    saadavad tihti vägivaldseid kurjategijaid,
  • 36:49 - 36:51
    inimesi, kes on toime pannud kuritegusid,
  • 36:51 - 36:54
    elama nendesse ühisfarmidesse,
  • 36:54 - 36:56
    et nad õpiksid elama vägivallavaba elu...
  • 36:56 - 36:59
    Sest just nii need inimesed seal elavadki.
  • 36:59 - 37:02
    Seega, ühiskond mõjutab meid küllaldaselt.
  • 37:02 - 37:08
    Meie ühiskonnad laiemas mõistes, koos meie teoloogiliste,
  • 37:08 - 37:11
    metafüüsiliste, keeleliste jm mõjutustega.
  • 37:11 - 37:15
    Meie ühiskonnad kujundavad meid mõtlema,
  • 37:15 - 37:18
    kas elu on põhimõtteliselt patt või ilu,
  • 37:18 - 37:21
    kas surmajärgne elu sõltub sellest, kuidas me
  • 37:21 - 37:23
    oma elu elame, või pole see oluline.
  • 37:24 - 37:27
    Laias laastus võib erinevaid suuri ühiskondi
  • 37:27 - 37:29
    liigitada kas individualistlikeks või
  • 37:29 - 37:32
    kollektivistlikeks ja tulemuseks on väga erinevad inimesed
  • 37:32 - 37:34
    ja mõttemallid ning mul on kahtlus,
  • 37:34 - 37:36
    et ka erinevused ajus.
  • 37:36 - 37:40
    Meie siin Ameerikas elame ühes kõige individualistlikumas ühiskonnas,
  • 37:40 - 37:44
    kus kapitalism on süsteem, mis lubab ronida
  • 37:44 - 37:48
    aina kõrgemale ja kõrgemale eduredelil,
  • 37:48 - 37:51
    kuid sellega kaasneb üha vähem turvalisust,
  • 37:51 - 37:54
    sest reeglina, mida kihistunum on ühiskond,
  • 37:54 - 37:58
    seda vähem on inimesi, kes on sinuga võrdsed ja
  • 37:58 - 38:01
    kellega saab sul olla sümmeetrilisi, vastastikuseid suhteid,
  • 38:01 - 38:06
    ning selle asemel on vaid teisitimõistmine ja lõputu hierarhia.
  • 38:06 - 38:09
    Maailmas, kus inimeste vahel on vähe vastastikuseid suhteid,
  • 38:09 - 38:11
    on ka tunduvalt vähem altruismi.
  • 38:14 - 38:17
    [ Inimloomus ]
  • 38:18 - 38:22
    Seega jõuame täiesti võimatusse pöördepunkti,
  • 38:22 - 38:26
    kus eesmärgiks on teaduslikult selgitada, mis on
  • 38:26 - 38:28
    inimloomuses looduse poolt määratud.
  • 38:28 - 38:31
    Teatud mõttes
  • 38:31 - 38:33
    meie loomuses ei ole olla
  • 38:33 - 38:36
    ülemäära piiratud meie loomusest.
  • 38:36 - 38:38
    Inimeste sotsiaalne varieeruvus
  • 38:38 - 38:40
    on suurem kui ühelgi teisel liigil.
  • 38:40 - 38:45
    Rohkem uskumuste süsteeme, peremudeleid,
  • 38:45 - 38:48
    lastekasvatusviise.
  • 38:48 - 38:51
    Meie võimekus luua mitmekesisust on erakordne.
  • 38:52 - 38:55
    Ühiskonnaga, mis põhineb konkurentsil,
  • 38:56 - 39:01
    kaasneb tihti teiste inimeste julm ärakasutamine
  • 39:01 - 39:03
    enda hüvanguks.
  • 39:03 - 39:06
    Kasumi teenimine teiste inimeste probleemidelt
  • 39:06 - 39:09
    ning väga tihti ka kunstlikult probleemide tekitamine
  • 39:09 - 39:12
    eesmärgiga teenida kasumit on viinud meid olukorrani,
  • 39:12 - 39:15
    kus juhtiv ideoloogia õigustab sellist käitumist
  • 39:15 - 39:19
    väitega, et see on põhimõtteliselt muutmatu inimloomus.
  • 39:19 - 39:21
    Seega juhtiv müüt meie ühiskonnas
  • 39:21 - 39:23
    on see, et inimesed on oma loomult
  • 39:23 - 39:27
    konkureerivad, individualistlikud ja isekad.
  • 39:27 - 39:30
    Tegelikkus on hoopis vastupidine.
  • 39:30 - 39:32
    Meil on teatud inimvajadused.
  • 39:32 - 39:34
    Ainus viis rääkida inimloomusest konkreetselt, on mõista,
  • 39:35 - 39:37
    et on olemas teatud inimvajadused.
  • 39:37 - 39:40
    Meil on inimlik vajadus kaaslaste ning lähikontakti järele, vajadus
  • 39:40 - 39:43
    olla armastatud, olla kiindumuse objektiks, olla omaks võetud,
  • 39:43 - 39:47
    olla aktsepteeritud just sellistena, nagu me oleme.
  • 39:48 - 39:50
    Kui need vajadused on täidetud,
  • 39:50 - 39:52
    siis kujuneme inimesteks, kes on kaastundlikud
  • 39:52 - 39:58
    ja koostöövalmis ning teiste suhtes empaatilised.
  • 39:58 - 40:01
    Seetõttu...
  • 40:01 - 40:03
    Vastupidine olukord, mida näeme tihti
  • 40:03 - 40:06
    oma ühiskonnas, on tegelikult inimloomuse moonutus
  • 40:06 - 40:09
    just sellepärast, et ainult vähestel on oma vajadused täidetud.
  • 40:09 - 40:12
    Nii et, jah, võib küll rääkida inimloomusest,
  • 40:12 - 40:14
    aga ainult peamiste inimvajaduste mõttes,
  • 40:14 - 40:16
    mis on vaistlikult esile kutsutud.
  • 40:16 - 40:19
    Või õigemini öeldes, teatud inimvajadused
  • 40:19 - 40:22
    viivad teatud kalduvusteni, kui need on rahuldatud,
  • 40:22 - 40:24
    ja teiste kalduvusteni, kui need on rahuldamata.
  • 40:27 - 40:29
    Seega...
  • 40:29 - 40:32
    Kui me teadvustame asjaolu, et inimorganism,
  • 40:32 - 40:34
    mis on vägagi paindlik ja kohanemisvõimeline,
  • 40:34 - 40:38
    ning suudab tänu sellele jääda ellu paljude erinevate tingimuste korral,
  • 40:38 - 40:42
    on samas ka jäigalt programmeeritud kindlate keskkonnanõudmiste
  • 40:42 - 40:44
    ja inimvajaduste suhtes,
  • 40:45 - 40:48
    kerkib esile ühiskondlik kohustus.
  • 40:48 - 40:51
    Just nii, nagu meie keha vajab füüsilisi toitaineid,
  • 40:51 - 40:55
    nõuab inimaju keskkonnast positiivseid stiimuleid
  • 40:55 - 40:57
    kõikides arenguetappides,
  • 40:58 - 41:00
    vajades samal ajal kaitset
  • 41:00 - 41:03
    teiste negatiivsete stiimulite eest.
  • 41:03 - 41:05
    Ja kui asjad, mis peaksid juhtuma, ei juhtu.
  • 41:06 - 41:08
    Või asjad, mis ei peaks juhtuma, juhtuvad.
  • 41:08 - 41:11
    Nüüd on selge, et see võib avada ukse
  • 41:11 - 41:15
    mitte ainult reale vaimsetele ja füüsilistele haigustele,
  • 41:15 - 41:18
    vaid ka paljudele kahjulikele käitumistele.
  • 41:18 - 41:21
    Niisiis, kui me nüüd pöörame pilgu väljapoole
  • 41:21 - 41:24
    ja võtame arvesse praegust hetkeolukorda,
  • 41:24 - 41:26
    siis peame küsima:
  • 41:26 - 41:29
    Kas see seisund, mille me oleme kaasaegses maailmas loonud,
  • 41:29 - 41:32
    tõesti toetab meie tervist?
  • 41:32 - 41:34
    Kas meie sotsiaalmajandusliku süsteemi
  • 41:34 - 41:36
    põhimõtted toimivad positiivse jõuna
  • 41:36 - 41:40
    inimeste ja ühiskonna arengul ja edasiminekul?
  • 41:40 - 41:44
    Või, kas ei lähe meie ühiskond põhimõtteliselt
  • 41:44 - 41:49
    vastuollu evolutsiooniliste põhinõuetega,
  • 41:49 - 41:51
    mida on vaja, et luua ja säilitada
  • 41:51 - 41:54
    meie isiklikku ja sotsiaalset heaolu?
  • 42:12 - 42:17
    [ II Osa: Sotsiaalne patoloogia ]
  • 42:18 - 42:21
    Võib tekkida küsimus, kust see kõik alguse sai?
  • 42:21 - 42:25
    See, mis meil on täna, on tegelikult maailm, mis on
  • 42:25 - 42:27
    kumulatiivses kokkuvarisemises.
  • 42:28 - 42:31
    [ Turg ]
  • 42:31 - 42:33
    See algab John Locke'iga.
  • 42:33 - 42:36
    John Locke esitleb omandit.
  • 42:36 - 42:41
    Tal on eraõiguse ja omandi jaoks ainult kolm tingimust.
  • 42:41 - 42:43
    Need on:
  • 42:43 - 42:45
    Teistele peab piisavalt alles jääma,
  • 42:45 - 42:47
    sellel ei tohi lasta rikneda,
  • 42:47 - 42:51
    ja et sellesse peab üle kõige panustama oma tööd.
  • 42:51 - 42:54
    See tundub õigustatud - sa annad oma tööga panuse maailmale
  • 42:54 - 42:56
    ning sul on õigus midagi vastu saada
  • 42:56 - 42:59
    ja senikaua, kuni jääb piisavalt alles ka teistele,
  • 42:59 - 43:02
    ja senikaua, kuni see ei rikne,
  • 43:02 - 43:04
    ja sa ei lase millelgi raisku minna, on kõik korras.
  • 43:04 - 43:07
    Ta kulutab palju aega oma kuulsale traktaadile valitsemisest,
  • 43:07 - 43:10
    mis on sellest ajast saati normatiivne tekst
  • 43:10 - 43:14
    majanduslikele, poliitilistele ja juriidilistele käsitlustele
  • 43:14 - 43:17
    ja ka klassikalise õppekava osa.
  • 43:17 - 43:20
    Peale seda, kui ta esitab need tingimused,
  • 43:20 - 43:22
    ja sa peaaegu mõtled, kas oled
  • 43:22 - 43:24
    eraomandi poolt või ei,
  • 43:24 - 43:28
    on ta esitanud väga usutava ja võimsa kaitse
  • 43:28 - 43:30
    eraomandi kasuks,
  • 43:30 - 43:31
    ta loobub neist!
  • 43:31 - 43:34
    Ta lihtsalt loobub neist ühe lausega.
  • 43:34 - 43:36
    Ta ütleb: "Kui raha võeti käibele
  • 43:36 - 43:39
    inimeste vaikiva nõusolekuga,
  • 43:39 - 43:40
    siis sellest sai..."
  • 43:40 - 43:44
    ja ta ei ütle, et kõik tingimused on tühistatud või kustutatud,
  • 43:44 - 43:46
    kuid et ometi see juhtub.
  • 43:46 - 43:48
    Nüüd ei teeni enam
  • 43:48 - 43:51
    tooteid ja omandit sinu oma tööjõud
  • 43:51 - 43:54
    - oh ei - raha ostab nüüd tööjõudu.
  • 43:54 - 43:55
    Enam ei arvestata,
  • 43:55 - 43:58
    kas teistele jääb piisavalt alles,
  • 43:58 - 44:00
    enam ei arvestata, kas see rikneb,
  • 44:00 - 44:02
    sest ta ütleb, raha on ju nagu
  • 44:02 - 44:04
    kuld ja hõbe
  • 44:04 - 44:07
    ning kuld ei rikne, seega ei saa raha olla jäätmete põhjustaja...
  • 44:07 - 44:10
    See on ju tobe. Me ei räägi ju rahast
  • 44:10 - 44:12
    ja hõbedast, vaid nende mõjudest.
  • 44:12 - 44:14
    See on ebaloogiliste järelduste jada.
  • 44:14 - 44:18
    Kõige hämmastavam on lihtsalt see
  • 44:18 - 44:21
    loogika trikk, millega ta hakkama saab,
  • 44:21 - 44:25
    aga see sobib kapitali omanike huvidega.
  • 44:26 - 44:29
    Seejärel tuleb Adam Smith ja lisab sellele
  • 44:29 - 44:31
    religiooni.
  • 44:31 - 44:33
    Locke alustas jumalaga, kes lõi kõik selliseks,
  • 44:33 - 44:35
    jumalal on see õigus
  • 44:35 - 44:37
    ja nüüd on meil Smith, kes ütleb,
  • 44:37 - 44:39
    et "tegu pole ainult jumalaga..."
  • 44:39 - 44:41
    tegelikult ta ei ütle seda, aga
  • 44:41 - 44:43
    filosoofiliselt käib see põhimõtteliselt nii,
  • 44:43 - 44:47
    ta ütleb, et see ei ole ainult eraomandi küsimus...
  • 44:47 - 44:49
    Kõik see on kindel - see on ettenähtud.
  • 44:49 - 44:52
    Ja see, et investorid ostavad tööjõudu - ettenähtud.
  • 44:52 - 44:55
    Pole enam piire, kui palju saab osta teiste inimeste tööjõudu,
  • 44:55 - 44:57
    kui palju vara koguda, kui palju ebavõrdsust -
  • 44:57 - 44:59
    kõik see on nüüd ettenähtud.
  • 44:59 - 45:03
    Nii tuleb ta välja oma suure ideega
  • 45:03 - 45:07
    ning seda tutvustatakse lihtsalt möödaminnes...
  • 45:08 - 45:11
    Kui inimesed panevad kaubad müüki - pakkumine -
  • 45:11 - 45:16
    ja teised inimesed ostavad neid - nõudlus,
  • 45:16 - 45:20
    siis kuidas tasakaalustab meil pakkumine nõudlust
  • 45:20 - 45:21
    või nõudlus pakkumist?
  • 45:21 - 45:23
    Kuidas nad jõuavad tasakaalu?
  • 45:23 - 45:26
    Nende tasakaalu jõudmine on
  • 45:26 - 45:28
    majandusteaduse üks põhiarusaamu...
  • 45:28 - 45:32
    Ta ütleb: "Turu nähtamatu käsi
  • 45:32 - 45:34
    viib need tasakaalu."
  • 45:34 - 45:37
    Nüüd on "jumal" siin.
  • 45:37 - 45:41
    Ta ei andnud lihtsalt omandiõigusi
  • 45:41 - 45:46
    ja kõiki selle vajadusi ja "loomulikke õigusi"
  • 45:46 - 45:47
    Locke'i kohaselt...
  • 45:47 - 45:51
    Nüüd on süsteem ise "jumal".
  • 45:52 - 45:55
    Tegelikult ütleb Smith
  • 45:55 - 45:58
    ja selle tsitaadi leidmiseks, tuleb
  • 45:58 - 46:00
    läbi lugeda terve "Rahvaste rikkus":
  • 46:00 - 46:03
    "Väikesed toimetulekutoetused
  • 46:03 - 46:07
    piiravad vaeste paljunemist
  • 46:07 - 46:11
    ning loodus ei saaks sellega muul moel hakkama, kui
  • 46:11 - 46:14
    nende lapsi kõrvaldades."
  • 46:14 - 46:19
    Ta nägi evolutsiooniteooriat ette halvimas vormis...
  • 46:19 - 46:21
    Ja see oli ammu enne Darwinit.
  • 46:21 - 46:24
    Ja ta kutsus neid "töölisrassiks".
  • 46:24 - 46:27
    Näete, rassism oli sellesse juba algselt sisse ehitatud,
  • 46:27 - 46:32
    selles oli sisemine eluvastasus, et tappa
  • 46:32 - 46:35
    lugematul hulgal lapsi,
  • 46:35 - 46:38
    ja ta mõtles, et see on "nähtamatu käsi", mis paneb pakkumise
  • 46:38 - 46:40
    vastama nõudmisele ja nõudmise vastama pakkumisele.
  • 46:40 - 46:43
    Seega, näete kui tark "jumal" on?
  • 46:43 - 46:46
    Niisiis on näha, et paljud tõsiselt vaenulikud,
  • 46:46 - 46:51
    elu hävitavad, loodust reostavad teod,
  • 46:51 - 46:55
    mis praegu toimuvad,
  • 46:55 - 46:59
    ulatuvad tagasi Smithini.
  • 47:00 - 47:03
    Kui mõelda nn vabaturumajanduse - kapitalistliku süsteemi
  • 47:03 - 47:05
    algsetele ideedede,
  • 47:05 - 47:08
    nagu varajased majandusfilosoofid, näiteks
  • 47:08 - 47:10
    Adam Smith
  • 47:10 - 47:13
    need lõid, siis me näeme, et algne "turu" eesmärk
  • 47:13 - 47:17
    põhines reaalsete, käegakatsutavate, elu toetavate kaupade vahetusel.
  • 47:17 - 47:20
    Adam Smith ei kujutanud kunagi ette,
  • 47:20 - 47:22
    et kõige kasumlikumaks sektoriks meie planeedil
  • 47:22 - 47:25
    saab lõpuks finantskauplemine
  • 47:25 - 47:27
    või nn investeerimine,
  • 47:27 - 47:29
    kus raha teenitakse
  • 47:29 - 47:31
    lihtsalt muu raha liigutamise pealt
  • 47:31 - 47:33
    omavolilises mängus, mis ei anna
  • 47:33 - 47:35
    ühiskonnale juurde reaalseid väärtusi.
  • 47:36 - 47:38
    Vaatamata Smithi kavatsusele,
  • 47:38 - 47:41
    jäeti uks neile näiliselt anomaalsetele
  • 47:41 - 47:46
    omadustele lahti ühe põhjapaneva tõekspidamise poolt selles teoorias:
  • 47:46 - 47:50
    rahasse endasse suhtutakse loomupoolest kui tarbekaupa.
  • 47:50 - 47:52
    Tänapäeval aetakse igas maailma majanduses
  • 47:52 - 47:55
    vaatmata sotsiaalsele süsteemile, milles
  • 47:55 - 47:59
    väidetakse end olevat, raha taga vaid raha enda ning mitte millegi muu nimel.
  • 47:59 - 48:02
    Põhjapanev idee, mille Adam Smith müstilisel kombel
  • 48:02 - 48:06
    lisas oma religioossesse deklaratsiooni
  • 48:06 - 48:08
    "nähtamatust käest"
  • 48:08 - 48:10
    oli see, et kitsarinnaline, omakasupüüdlik soov
  • 48:10 - 48:12
    seda väljamõeldud tarbekaupa saada,
  • 48:12 - 48:15
    parandab maagilisel kombel
  • 48:15 - 48:18
    inimeste ning ühiskonna heaolu ja tagab arengu.
  • 48:19 - 48:22
    Tegelikkuses on rahal põhinev motivatsioon,
  • 48:22 - 48:26
    mida on nimetatud ka "raharingluse väärtustamiseks",
  • 48:26 - 48:29
    täielikult eraldunud põhimõttelisest
  • 48:29 - 48:32
    elu väärtustamisest - mida võiks nimetada
  • 48:32 - 48:34
    "eluringluse väärtustamiseks".
  • 48:35 - 48:38
    Juhtunud on see, et praegu valitseb täielik segadus
  • 48:38 - 48:40
    majanduslikes doktriinides
  • 48:40 - 48:42
    nende kahe väärtuse vahel.
  • 48:42 - 48:45
    Arvatakse, et raharingluse väärtustamine
  • 48:45 - 48:47
    tagab ka eluringluse väärtustamise,
  • 48:47 - 48:50
    ja seetõttu väidetakse, et kui müüakse rohkem kaupu,
  • 48:50 - 48:52
    kui SKT tõuseb ja nii edasi,
  • 48:52 - 48:55
    siis oleks elatustase kõrgem
  • 48:55 - 48:58
    ja et me võiksime ühiskonna tervise põhiliseks indikaatoriks
  • 48:58 - 49:00
    pidada SKTd.
  • 49:00 - 49:01
    Selles seisnebki segadus.
  • 49:01 - 49:03
    Räägitakse raharingluse väärtustamisest,
  • 49:03 - 49:05
    mis tähendab kõiki sissetulekuid ja kogu tulu,
  • 49:05 - 49:08
    mis kaupade müügist saadakse,
  • 49:08 - 49:12
    ja aetakse see segi elu arenguga.
  • 49:12 - 49:16
    Seega on sellesse algusest peale sisse ehitatud
  • 49:16 - 49:18
    täielik vastuolu raharingluse ning
  • 49:19 - 49:21
    eluringluse väärtustamise vahel.
  • 49:21 - 49:24
    Niisiis on meil tegemist struktuurse soovmõtlemisega,
  • 49:24 - 49:26
    mis muutub aina hukutavamaks,
  • 49:27 - 49:29
    kui raharinglus ei tooda enam
  • 49:29 - 49:31
    mitte midagi.
  • 49:31 - 49:33
    Niisiis on see süsteemi häire
  • 49:33 - 49:37
    ja see häire paistab olevat saatuslik.
  • 49:38 - 49:41
    [ Tere tulemast Masinasse ]
  • 49:41 - 49:45
    Tänapäeval on harva kuulda, et keegi räägiks
  • 49:45 - 49:47
    riigi või ühiskonna arengust,
  • 49:47 - 49:51
    mainides füüsilist heaolu, õnneseisundit,
  • 49:51 - 49:54
    usaldust või sotsiaalset stabiilsust.
  • 49:54 - 49:56
    Selle asemel esitatakse meile
  • 49:56 - 49:58
    abstraktseid majanduslikke näitajaid.
  • 49:58 - 50:01
    Meil on sisemajanduse kogutoodang, tarbijahinnaindeks,
  • 50:01 - 50:04
    börsiindeks, inflatsioonimäärad
  • 50:04 - 50:06
    ja nii edasi.
  • 50:06 - 50:08
    Kuid kas see annab reaalset tagasisidet
  • 50:08 - 50:11
    inimeste elukvaliteedi kohta?
  • 50:11 - 50:13
    Ei. Kõik need näitajad kirjeldavad
  • 50:13 - 50:17
    raha ringlust ja ei midagi rohkemat.
  • 50:17 - 50:20
    Näiteks riigi sisemajanduse kogutoodang näitab, kui suures
  • 50:20 - 50:23
    väärtuses kaupu ja teenuseid müüakse.
  • 50:24 - 50:26
    Öeldakse, et see näitaja kajastab
  • 50:26 - 50:29
    riigi elanike elukvaliteeti.
  • 50:29 - 50:32
    USAs kulutati 2009. aastal tervishoiule
  • 50:32 - 50:35
    17% SKTst, kogusummas
  • 50:35 - 50:38
    üle 2,5 triljoni dollari, tekitades
  • 50:38 - 50:42
    seega vaadeldava näitaja positiivse kasvu.
  • 50:42 - 50:43
    Sellele loogikale toetudes
  • 50:43 - 50:46
    oleks USA majandusele isegi parem,
  • 50:46 - 50:48
    kui tervishoiule kuluv summa kasvaks
  • 50:48 - 50:51
    võib-olla 3 triljonile või 5 triljonile,
  • 50:51 - 50:53
    sest see looks suurema kasvu, rohkem töökohti,
  • 50:53 - 50:56
    ja nagu majandusteadlased praalivad,
  • 50:56 - 50:59
    tõstaks riigi kodanike elukvaliteeti.
  • 50:59 - 51:01
    Aga oodake korra.
  • 51:01 - 51:04
    Mida tervishoiu teenused tegelikut esindavad?
  • 51:04 - 51:07
    Noh... Haigeid ja surevaid inimesi.
  • 51:07 - 51:11
    Just nimelt - mida rohkem haigeid inimesi Ameerikas on,
  • 51:11 - 51:13
    seda paremini läheb majandusel.
  • 51:13 - 51:17
    See ei ole liialdus ega küüniline lähenemine.
  • 51:17 - 51:19
    Kui me võtame sammu tagasi, on näha,
  • 51:19 - 51:21
    et SKT ei kajasta
  • 51:21 - 51:24
    mitte mingil määral füüsilist
  • 51:24 - 51:26
    ega sotsiaalset tervist,
  • 51:26 - 51:28
    vaid on põhiliselt
  • 51:28 - 51:30
    tööstusliku efektiivsuse
  • 51:30 - 51:32
    ja sotsiaalse mandumise näitaja.
  • 51:32 - 51:36
    Mida rohkem see näitaja kasvab, seda
  • 51:36 - 51:38
    rohkem kannatab üksikisiku heaolu ning ühiskonna
  • 51:38 - 51:41
    ja looduse terviklikkus.
  • 51:41 - 51:44
    Kasumi loomiseks on vaja tekitada probleeme.
  • 51:45 - 51:48
    Praeguse mõtteraamistiku järgi pole mingit kasumit
  • 51:48 - 51:51
    elude päästmises, tasakaalu saavutamises siin planeedil,
  • 51:51 - 51:53
    õigluses ja rahus või ükskõik milles muus.
  • 51:53 - 51:56
    Selles lihtsalt pole mingit kasumit.
  • 51:56 - 51:58
    On vana ütlus:
  • 51:58 - 52:00
    "Kehtesta seadus ja loo äri."
  • 52:00 - 52:03
    Ükskõik, kas luua äri advokaadi või kellegi muu jaoks.
  • 52:03 - 52:05
    Seega, kuritegevus loobki äri,
  • 52:05 - 52:07
    täpselt nii, nagu häving loob äri
  • 52:07 - 52:09
    Haitis.
  • 52:09 - 52:12
    Praegu on USAs umbes 2 miljonit inimest
  • 52:12 - 52:13
    vangis
  • 52:14 - 52:16
    ja paljud neist on vanglates,
  • 52:16 - 52:17
    mida juhivad eraettevõtted:
  • 52:17 - 52:19
    Corrections Corporation of America, Wackenhut, kes
  • 52:19 - 52:21
    kauplevad oma aktsiatega
  • 52:21 - 52:24
    Wall Streetil selle põhjal, kui palju on neil inimesi vangis.
  • 52:24 - 52:26
    Vaat see on haige.
  • 52:26 - 52:28
    Aga see peegeldab seda,
  • 52:28 - 52:32
    mida sellised majanduslikud põhimõtted nõuavad.
  • 52:32 - 52:36
    Mida need põhimõtted siis täpselt nõuavad?
  • 52:36 - 52:39
    Mis aitab meie majandussüsteemi üleval hoida?
  • 52:39 - 52:41
    Tarbimine.
  • 52:41 - 52:44
    Või veelgi täpsemalt, tsükliline tarbimine.
  • 52:44 - 52:46
    Kui lahti seletada
  • 52:46 - 52:48
    klassikalise turumajanduse alused,
  • 52:48 - 52:50
    siis jääb meile rahavahetuse muster,
  • 52:50 - 52:53
    mida lihtsalt ei tohi peatada
  • 52:53 - 52:55
    ega oluliselt aeglustada,
  • 52:55 - 52:56
    kui tahame, et meie ühiskond
  • 52:56 - 52:58
    edasi toimiks.
  • 52:58 - 53:01
    Majanduslikul laval on kolm peanäitlejat:
  • 53:01 - 53:03
    töötaja, tööandja
  • 53:03 - 53:05
    ja tarbija.
  • 53:05 - 53:08
    Töötaja müüb tööandjale tööd sissetuleku saamiseks.
  • 53:08 - 53:11
    Tööandja müüb oma toodetud teenuseid ja seega kaupu
  • 53:11 - 53:13
    tarbijale tulu saamiseks
  • 53:13 - 53:16
    ja tarbija on loomulikult veel üks
  • 53:16 - 53:18
    tööandja ja töötaja rollidest,
  • 53:18 - 53:20
    kes paneb raha süsteemi tagasi,
  • 53:20 - 53:23
    et tsükliline tarbimine saaks jätkuda.
  • 53:23 - 53:25
    Teisisõnu on globaalne turumajandussüsteem rajatud
  • 53:25 - 53:28
    eeldusele, et ühiskonnas on alati
  • 53:28 - 53:30
    toodetele piisavalt nõudlust,
  • 53:30 - 53:32
    et liigutada ringi piisavalt palju raha,
  • 53:32 - 53:35
    nii et tarbimisprotsess jätkuks.
  • 53:35 - 53:37
    Ning mida kiirem on tarbimismäär,
  • 53:37 - 53:39
    seda rohkem eeldatakse nn majanduskasvu
  • 53:39 - 53:42
    ja nii see masinavärk töötab...
  • 53:42 - 53:44
    Aga oodake...
  • 53:44 - 53:47
    Ma arvasin, et majanduse eesmärk oli, noh, ma ei tea...
  • 53:47 - 53:48
    "säästlikult majandada"?
  • 53:49 - 53:51
    Kas see mõiste ise ei viita kokkuhoiule
  • 53:51 - 53:55
    ja tõhususele ning väiksemale raiskamisele?
  • 53:55 - 53:58
    Kuidas siis säilitab meie süsteem tõhusust, mis nõuab
  • 53:58 - 54:01
    tarbimist ja seda võimalikult palju, või kuidas
  • 54:01 - 54:03
    see üldse "säästlikult majandab"?
  • 54:03 - 54:05
    Tegelikult... ta ei teegi seda.
  • 54:05 - 54:09
    Turumajandussüsteemi eesmärk on hoopis täielik vastand sellele,
  • 54:09 - 54:11
    mida tõeline majandus peaks tegema:
  • 54:11 - 54:14
    tõhusalt ja tagasihoidlikult suunama
  • 54:14 - 54:16
    tootmismaterjale ning
  • 54:16 - 54:18
    eluks vajalike kaupade jaotumist.
  • 54:18 - 54:21
    Me elame piiritletud planeedil piiratud ressurssidega,
  • 54:21 - 54:23
    kus näiteks nafta, mida kasutame,
  • 54:23 - 54:25
    kujunes miljonite aastate jooksul
  • 54:25 - 54:29
    ja kus mineraalid, mida kasutame, tekkisid miljardite aastatega.
  • 54:30 - 54:33
    Niisiis, rakendada süsteemi, mis teadlikult toetab
  • 54:33 - 54:35
    tarbimise kiirendamist
  • 54:35 - 54:38
    nn "majanduskasvu" nimel,
  • 54:38 - 54:42
    on täielik ökotsiidne hullumeelsus.
  • 54:42 - 54:45
    Hoopis raiskamise puudumine on tõhusus.
  • 54:45 - 54:47
    Raiskamise puudumine?
  • 54:47 - 54:50
    See süsteem on palju raiskavam kui kõik teised
  • 54:50 - 54:53
    süsteemid, mis meie planeedi ajaloos on olnud.
  • 54:53 - 54:56
    Iga elukorralduse tasand ja elusüsteem
  • 54:56 - 54:58
    on kriisis ja väljakutse ees
  • 54:58 - 55:00
    ning lagunemas või kokku varisemas.
  • 55:00 - 55:03
    Ükski tunnustatud ajakiri viimase 30 aasta jooksul
  • 55:03 - 55:06
    ei väida midagi teistsugust:
  • 55:06 - 55:09
    kõik elusüsteemid on tagasi tõmbumas,
  • 55:09 - 55:11
    nii sotsiaalsed programmid kui ka
  • 55:11 - 55:13
    vee kättesaadavus.
  • 55:14 - 55:16
    Proovige nimetada mõni eluviis,
  • 55:16 - 55:17
    mis ei oleks ohtu seatud.
  • 55:17 - 55:18
    Te ei suuda seda.
  • 55:19 - 55:22
    Sest sellist eluviisi polegi ja see on väga, väga masendav.
  • 55:22 - 55:25
    Samas pole me veel välja selgitanud seda põhjustavat mehhanismi.
  • 55:25 - 55:27
    Me ei taha sellega tegemist teha.
  • 55:27 - 55:30
    Me tahame lihtsalt jätkata. See ongi hullumeelsus,
  • 55:30 - 55:32
    kui korrata samade asjade tegemist,
  • 55:32 - 55:35
    isegi kui on selge, et need ei toimi.
  • 55:35 - 55:37
    Niisiis pole tegemist
  • 55:38 - 55:40
    mitte majandussüsteemiga,
  • 55:40 - 55:44
    vaid ma ütleks isegi, et "anti-majanduse süsteemiga".
  • 55:45 - 55:47
    [ Anti-majandus ]
  • 55:47 - 55:49
    On üks vana ütlus, mille kohaselt üritab
  • 55:49 - 55:51
    konkureeriv turumajanduse mudel
  • 55:51 - 55:55
    "luua parimaid võimalikke tooteid madalaima hinnaga".
  • 55:56 - 55:59
    See seisukoht on põhimõtteliselt idee motivaatorist,
  • 55:59 - 56:01
    mis õigustab turu konkurentsi,
  • 56:01 - 56:03
    tuginedes eeldusele,
  • 56:03 - 56:06
    et tulemuseks on kõrgema kvaliteediga kaupade tootmine.
  • 56:06 - 56:09
    Kui ma valmistaksin endale laua täiesti nullist,
  • 56:09 - 56:11
    siis ma loomulikult valmistaksin selle parimatest,
  • 56:11 - 56:13
    kõige vastupidavamatest materjalidest, eks?
  • 56:13 - 56:16
    Eesmärgiga, et see kestaks nii kaua kui võimalik.
  • 56:17 - 56:19
    Miks peaksin ma tahtma teha
  • 56:19 - 56:21
    midagi kehva, teades, et pean selle kunagi uuesti
  • 56:21 - 56:24
    tegema ja sellele rohkem materjale ja energiat kulutama?
  • 56:25 - 56:28
    Ükskõik, kui loogiline see reaalses maailmas ei tunduks,
  • 56:28 - 56:30
    turumajanduse maailmas
  • 56:30 - 56:32
    poleks see mitte ainult arutu, vaid see
  • 56:32 - 56:34
    ei tuleks kõne allagi.
  • 56:34 - 56:36
    Tehniliselt on võimatu
  • 56:36 - 56:38
    valmistada parimat,
  • 56:38 - 56:40
    kui ettevõte tahab konkurentsis püsida ja seega
  • 56:41 - 56:43
    tarbijale taskukohaseks jääda.
  • 56:43 - 56:46
    Absoluutselt kõik, mis on ülemaailmses majanduses
  • 56:46 - 56:49
    toodetud ja müügile pandud, on alates tootmishetkest
  • 56:49 - 56:51
    kohe kehva kvaliteediga,
  • 56:51 - 56:53
    sest matemaatiliselt on võimatu
  • 56:53 - 56:56
    luua kõige teaduslikult arenenumat, tõhusaimat
  • 56:56 - 56:59
    ning strateegiliselt kestvamat toodet.
  • 56:59 - 57:01
    Seda sellepärast, et turumajandussüsteem
  • 57:01 - 57:04
    vajab "kuluefektiivsust" ehk siis
  • 57:04 - 57:06
    vajadust vähendada kulusid,
  • 57:06 - 57:08
    mis tekivad igas tootmisetapis.
  • 57:08 - 57:10
    Alates kulutustest tööle kuni kulutusteni
  • 57:10 - 57:13
    materjalidele, pakkimisele jne.
  • 57:13 - 57:15
    Selle konkureeriva strateegia eesmärk
  • 57:15 - 57:18
    on muidugi see, et inimesed ostaksid just nende kaupu,
  • 57:18 - 57:21
    mitte konkureeriva tootja omi,
  • 57:21 - 57:23
    kes teeb täpsemalt sedasama,
  • 57:23 - 57:26
    et ka tema tooted oleksid nii konkurentsivõimelised kui ka taskukohased.
  • 57:27 - 57:30
    Selle süsteemi muutmatult raiskavat tagajärge
  • 57:30 - 57:34
    võib defineerida kui "loomuomast iganemist".
  • 57:34 - 57:37
    Kuid see on vaid üks osa suuremast probleemist,
  • 57:38 - 57:41
    milleks on turumajanduse juhtiv alusprintsiip,
  • 57:41 - 57:44
    mida, muide, ei leia ühestki õpikust,
  • 57:44 - 57:45
    ja see on järgmine:
  • 57:45 - 57:48
    "Mitte ükski toode ei või püsida töökorras kauem,
  • 57:48 - 57:50
    kui on vajalik
  • 57:50 - 57:54
    tsüklilise tarbimise jätkumiseks."
  • 57:54 - 57:57
    Teisisõnu, on oluline, et asjad läheksid rikki,
  • 57:57 - 58:00
    ütleksid üles ja aeguksid teatud aja jooksul.
  • 58:01 - 58:04
    Seda nimetatakse "ettekavatsetud iganemiseks".
  • 58:04 - 58:08
    Ettekavatsetud iganemine on iga eksisteeriva kaupu tootva
  • 58:08 - 58:11
    ettevõtte turustrateegia alustalaks.
  • 58:11 - 58:13
    Kui muidugi väga üksikud
  • 58:13 - 58:15
    tunnistavad avameelset selle strateegia rakendamist,
  • 58:15 - 58:17
    maskeeritakse seda äsja arutatud
  • 58:17 - 58:20
    loomuomase iganemise nähtusega,
  • 58:20 - 58:23
    samal ajal sageli eirates või isegi alla surudes
  • 58:23 - 58:25
    uusi tehnoloogia saavutusi,
  • 58:25 - 58:28
    mis aitaksid luua palju jätkusuutlikuma ja vastupidavama toote.
  • 58:29 - 58:31
    Nagu poleks see piisavalt raiskav,
  • 58:31 - 58:33
    et süsteem ei saa loomupäraselt lubada
  • 58:33 - 58:36
    kauakestvate ja tõhusate kaupade tootmist,
  • 58:36 - 58:38
    tunnustab ettekavatsetud iganemine
  • 58:38 - 58:41
    tahtlikult asjaolu, et mida kauem on toode kasutuses,
  • 58:41 - 58:45
    seda halvem on see tsüklilise tarbimise ja seega
  • 58:45 - 58:47
    turumajandussüsteemi enda püsimisele.
  • 58:48 - 58:50
    Teisisõnu, toote jätkusuutlikkus
  • 58:50 - 58:54
    on tegelikult pöördvõrdeline majanduskasvuga,
  • 58:54 - 58:57
    mistõttu on otseseks, tugevdatud ajendiks
  • 58:57 - 58:59
    kindlustada, et iga toodetud kauba
  • 58:59 - 59:01
    eluiga oleks lühike.
  • 59:02 - 59:06
    Ning tõepoolest, see süsteem ei saa muul viisil toimida.
  • 59:06 - 59:09
    Üks pilguheit prügilate meredele, mis levivad üle
  • 59:09 - 59:12
    kogu maailma, näitab meile selle iganemise tegelikkust.
  • 59:13 - 59:15
    Praegu on miljardeid odavalt valmistatud
  • 59:15 - 59:17
    mobiile, arvuteid ja muud tehnikat,
  • 59:17 - 59:20
    millest igaüks on täis väärtuslikke, raskesti kaevandatavaid mineraale
  • 59:20 - 59:22
    nagu näiteks kulda, koltani, vaske...
  • 59:22 - 59:25
    mis nüüd üüratute kuhjadena mädanevad,
  • 59:25 - 59:27
    tavaliselt mõne pisirikke
  • 59:27 - 59:31
    või väikse detaili iganemise pärast, mida kokkuhoidlikumas ühiskonnas
  • 59:31 - 59:33
    saaks tõenäoliselt parandada või uuendada
  • 59:33 - 59:36
    seeläbi toote eluiga pikendades.
  • 59:36 - 59:38
    Kahjuks, ükskõik kui tõhus see ka ei tunduks,
  • 59:38 - 59:41
    meie tegelikus reaalsuses, elades
  • 59:41 - 59:43
    piiratud ressurssidega planeedil,
  • 59:43 - 59:48
    on see turu suhtes konkreetselt ebaefektiivne.
  • 59:48 - 59:49
    Võib öelda:
  • 59:49 - 59:52
    "Tõhusus, jätkusuutlikus ja säilitamine
  • 59:52 - 59:56
    on meie majandussüsteemi vaenlased."
  • 59:56 - 59:59
    Nii, nagu on vaja lakkamatult toota
  • 59:59 - 60:01
    ja taastoota füüsilisi tooteid,
  • 60:01 - 60:03
    olenemata nende mõjust keskkonnale,
  • 60:04 - 60:07
    toimib sama loogika järgi ka teenindav sektor.
  • 60:08 - 60:10
    Fakt on see, et ühegi probleemi lahendamises,
  • 60:10 - 60:13
    mida hetkel alal hoitakse,
  • 60:13 - 60:15
    pole mingit rahalist kasumit.
  • 60:15 - 60:16
    Lõppude lõpuks,
  • 60:16 - 60:19
    viimane asi, mida meditsiinisüsteem tegelikult tahaks,
  • 60:19 - 60:22
    on selliste haiguste nagu vähi ravimine,
  • 60:22 - 60:27
    mis kõrvaldaks lugematuid töökohti ja triljoneid aastatuludes.
  • 60:27 - 60:28
    Kuna oleme juba
  • 60:29 - 60:32
    sellel teemal, siis kuritegevus ja terrorism on selles süsteemis head!
  • 60:32 - 60:34
    Vähemasti majanduslikus mõttes...
  • 60:34 - 60:36
    See hoiab politseid töös,
  • 60:36 - 60:39
    loob kalleid turvalisust tagavaid kaupu,
  • 60:39 - 60:41
    rääkimata vanglate väärtuslikkusest,
  • 60:41 - 60:44
    mis on eraomandis kasumi nimel.
  • 60:44 - 60:45
    Ja sõda?
  • 60:46 - 60:49
    Ameerika sõjatööstus on tohutu SKP suurendaja,
  • 60:49 - 60:52
    üks kõige kasumlikum tööstusharu,
  • 60:52 - 60:55
    mis toodab relvi tapmiseks ja hävitamiseks.
  • 60:55 - 60:58
    Selle tööstuse lemmikmäng on asjade õhkulaskmine
  • 60:58 - 61:01
    ja seejärel nende uuesti ülesehitamine kasumi eesmärgil.
  • 61:01 - 61:04
    Seda nägime süllekukkunud miljardi dollariliste
  • 61:04 - 61:06
    lepingute näol, mis saadi Iraagi sõjast.
  • 61:07 - 61:09
    Asja iva on selles, et ühiskonna
  • 61:09 - 61:11
    sotsiaalselt negatiivsed omadused
  • 61:11 - 61:14
    on ettevõtete jaoks muutunud hästi tasustatavateks ettevõtmisteks
  • 61:14 - 61:17
    ning igasugune huvi probleemi lahendamise või
  • 61:17 - 61:20
    keskkonna jätkusuutlikkuse ja säilitamise vastu
  • 61:20 - 61:25
    on loomult majandusliku jätkusuutlikkusega vastuolus.
  • 61:26 - 61:27
    Seepärast
  • 61:27 - 61:31
    iga kord, kui näeme mõne riigi SKP tõusvat,
  • 61:31 - 61:33
    siis suureneb vajadus,
  • 61:33 - 61:35
    kas reaalne või kunstlik,
  • 61:35 - 61:39
    ning reeglina on vajadus juurdunud ebaefektiivsuses.
  • 61:39 - 61:44
    Seega tähendab suurenenud vajadus ka suurenevat ebaefektiivsust.
  • 61:45 - 61:47
    [ Väärtussüsteemi häire ]
  • 61:48 - 61:49
    Ameerika unelm põhineb
  • 61:49 - 61:51
    metsikul tarbimisel.
  • 61:51 - 61:53
    See põhineb asjaolul,
  • 61:53 - 61:55
    et massimeedia
  • 61:55 - 61:57
    ja eriti reklaamid
  • 61:57 - 62:00
    - kõik need suurettevõtted, kes vajavad seda lõpmatut kasvu -
  • 62:00 - 62:03
    on mõjutanud meid või
  • 62:03 - 62:06
    teinud ajuloputuse enamikele inimestele Ameerikas ja maailmas,
  • 62:06 - 62:09
    et meil peab olema X arv materiaalseid asju
  • 62:09 - 62:11
    ja et olla õnnelikud, peaksime
  • 62:11 - 62:14
    lõpmatuseni hankima veel rohkem materiaalseid asju.
  • 62:14 - 62:16
    See ei ole tõsi.
  • 62:16 - 62:20
    Miks siis inimesed jätkavad sel viisil ostmist,
  • 62:20 - 62:22
    mis on lõppude lõpuks öko-genotsiidne
  • 62:22 - 62:25
    oma süstemaatiliste mõjude kogunemise tõttu?
  • 62:25 - 62:28
    Tegemist ongi vaid klassikalise mõjutamisega manipuleerija poolt.
  • 62:28 - 62:32
    Lihtsalt sisendatakse organismi mõjutusi
  • 62:32 - 62:36
    ning väljundiks on soovitud käitumised
  • 62:36 - 62:38
    või eesmärgid või sihid.
  • 62:38 - 62:41
    Selleks on olemas kõik ressursid ja tehnoloogia
  • 62:41 - 62:43
    ning nad kiitlevad,
  • 62:43 - 62:44
    kuidas nad saavad imikuid mõjutada,
  • 62:44 - 62:47
    sest see, mida nad kuulevad, juba mõjutabki neid
  • 62:47 - 62:49
    teatud tootemargi suhtes.
  • 62:49 - 62:52
    Seejärel võime näha, kuidas inimesed
  • 62:52 - 62:53
    on olnud nii rumalad.
  • 62:53 - 62:55
    Neid on õpetatud olema rumalad.
  • 62:55 - 62:59
    Tegemist on väärtussüsteemi häirega.
  • 62:59 - 63:02
    Kui on üldse mõnda tõestust sellest, kui vormitav
  • 63:02 - 63:03
    on inimmõistus,
  • 63:03 - 63:06
    kui on tõestust sellest, kui mõjutatav
  • 63:06 - 63:08
    on inimeste mõtlemine ja kui kergesti
  • 63:08 - 63:10
    mõjutatavateks ja suunatavateks inimesed muutuvad
  • 63:10 - 63:13
    keskkonna stiimuli olemuse põhjal
  • 63:13 - 63:15
    ja selle põhjal, mida see stiimul rõhutab,
  • 63:15 - 63:18
    siis reklaamimaailm on selle tõestuseks.
  • 63:18 - 63:21
    See on aukartustäratav,
  • 63:21 - 63:23
    kui mahukat ajupesu
  • 63:24 - 63:27
    on tehtud nendele programmeeritud robotitele ehk "tarbijatele",
  • 63:28 - 63:29
    kes uitavad ringi,
  • 63:29 - 63:33
    ning astuvad poodi ainult selleks, et kulutada näiteks
  • 63:33 - 63:36
    4000$ käekotile,
  • 63:36 - 63:38
    mille tootmine maksis tõenäoliselt 10$
  • 63:38 - 63:40
    kuskil välismaises orjatöövabrikus.
  • 63:40 - 63:43
    Ainult selle nimel, mida see tootemargi staatus väidetavalt
  • 63:43 - 63:46
    ühiskonnas esindab.
  • 63:46 - 63:48
    Äkki on tegemist iidsete ühistraditsioonidega,
  • 63:48 - 63:52
    mis suurendavad usaldust ja sidusust ühiskonnas,
  • 63:52 - 63:55
    mille on nüüdseks üle võtnud ahned
  • 63:55 - 63:57
    materialistlikud väärtused, mille järgi me
  • 63:57 - 64:01
    nüüd vahetame omavahel kasutut pahna paar korda aastas.
  • 64:01 - 64:04
    Ja me võime mõtiskleda, miks küll on
  • 64:04 - 64:06
    tänapäeval nii paljudel kalduvus šoppamisele ja ahnusele,
  • 64:06 - 64:09
    kui on selge, et neid on lapsepõlvest alates mõjutatud
  • 64:09 - 64:11
    ootama materiaalseid kaupu
  • 64:11 - 64:15
    kui märke staatusest sõprade ja pere keskel.
  • 64:15 - 64:18
    Tegelikkuses on iga ühiskonna alustalaks väärtused,
  • 64:18 - 64:20
    mis toetavad selle toimimist.
  • 64:20 - 64:23
    Meie ühiskond saab praegusena
  • 64:23 - 64:25
    toimida ainult siis, kui meie väärtused toetavad
  • 64:25 - 64:28
    seda märgatavat tarbimist, mida on vaja
  • 64:28 - 64:31
    turumajanduse käigus hoidmiseks.
  • 64:31 - 64:34
    75 aastat tagasi oli Ameerika tarbimine
  • 64:34 - 64:37
    ja enamiku esimese maailma tarbimine
  • 64:37 - 64:38
    inimese kohta pool praegusest.
  • 64:39 - 64:41
    Tänapäeva uus tarbimiskultuur
  • 64:41 - 64:43
    on tekitatud ja peale surutud,
  • 64:43 - 64:46
    sest on reaalne vajadus
  • 64:46 - 64:48
    aina suurema tarbimise järele.
  • 64:48 - 64:51
    Sellepärast kulutab enamik suurettevõtteid rohkem raha
  • 64:52 - 64:55
    reklaamide peale kui tegeliku
  • 64:55 - 64:57
    tooteloomise protsessile.
  • 64:57 - 65:01
    Nad loovad hoolikalt petlikku vajadust, mida sa peaksid rahuldama.
  • 65:02 - 65:05
    See tundub toimivat.
  • 65:05 - 65:07
    [ "Majandusteadlased" ]
  • 65:08 - 65:12
    Teate, et majandusteadlased polegi tegelikult mingid majandusteadlased.
  • 65:12 - 65:14
    Nad on raha väärtuse propageerijad
  • 65:14 - 65:16
    ning on näha, et kõik nende
  • 65:16 - 65:18
    mudelid seisnevad sümboolse raha
  • 65:18 - 65:21
    vahetamises, mis on lojaalne kasumile
  • 65:22 - 65:24
    ühest küljest või teisest küljest või mida iganes,
  • 65:24 - 65:26
    aga nad ei ole üldse seotud tegelikkuses oleva
  • 65:26 - 65:28
    tootmismaailmaga.
  • 65:28 - 65:32
    Ohios ei suutnud üks vana mees maksta oma elektriarveid,
  • 65:32 - 65:35
    võib-olla teate seda olukorda,
  • 65:35 - 65:38
    ja elektrifirma lülitas elektri välja ning mees suri ära.
  • 65:38 - 65:40
    Väljalülitamise põhjus
  • 65:40 - 65:41
    seisnes selles, et elektri sees hoidmine
  • 65:41 - 65:44
    poleks nende jaoks kasumlik olnud, kuna ta ei maksnud arveid.
  • 65:45 - 65:46
    Kas te usute, et see oli õige?
  • 65:46 - 65:48
    Tegelikult ei lasu vastutus
  • 65:48 - 65:50
    elektri väljalülitamise eest mitte elektrifirmal,
  • 65:51 - 65:54
    vaid selle mehe naabritel, sõpradel,
  • 65:54 - 65:55
    ja tuttavatel, kes polnud
  • 65:55 - 65:57
    piisavalt helded,
  • 65:57 - 65:59
    et aidata tal
  • 65:59 - 66:01
    oma elektriarveid tasuda.
  • 66:01 - 66:03
    Hmmmmmm...
  • 66:03 - 66:04
    Kuulsin ma õigesti?
  • 66:04 - 66:06
    Kas ta ütles, et rahapuudusest
  • 66:06 - 66:08
    põhjustatud surma
  • 66:08 - 66:09
    eest on vastutavad...
  • 66:09 - 66:11
    teised inimesed...
  • 66:11 - 66:13
    ehk, seega, heategevus?
  • 66:14 - 66:15
    Nojah, eks meil on siis vaja
  • 66:15 - 66:18
    hulka reklaamuudiseid, väikesi näruseid
  • 66:18 - 66:22
    annetuskarpi poetatud annetusi ja hunnikut
  • 66:22 - 66:24
    peenrahaga täidetud purke
  • 66:24 - 66:26
    selle miljardi inimese jaoks, kes praegu siin planeedil
  • 66:26 - 66:28
    nälga on suremas...
  • 66:28 - 66:32
    Seda kõike Milton Friedmani propageeritud süsteemi pärast.
  • 66:33 - 66:35
    Olgu meil tegu Miltoni Friedmani, F. A. Hyacki,
  • 66:35 - 66:37
    John Maynard Keynesi, Ludwing von Mises'i
  • 66:37 - 66:39
    või ükskõik millise tähtsa majandusteadlase
  • 66:39 - 66:42
    turumajandusliku filosoofiaga,
  • 66:42 - 66:43
    peaaegu alati põhinevad need
  • 66:43 - 66:46
    raharinglusel.
  • 66:46 - 66:48
    See on nagu religioon.
  • 66:48 - 66:50
    Tarbimise analüüs, stabiliseerimispoliitika,
  • 66:50 - 66:53
    eelarve puudujääk, kogunõudlus...
  • 66:53 - 66:56
    See on nagu üks lõputu enese-sisene,
  • 66:56 - 66:59
    isennast õigustav ringiratast kulgev diskursus,
  • 66:59 - 67:03
    milles üldised inimvajadused, loodusvarad
  • 67:03 - 67:07
    ja mistahes füüsiliselt eksisteerivad elu aluseks olevad ressursid
  • 67:07 - 67:09
    on vaikimisi välja jäetud
  • 67:09 - 67:12
    ja asendatud üsna omapärase arusaamaga, et
  • 67:12 - 67:14
    raha pärast omavahel võistlevad inimesed,
  • 67:14 - 67:17
    keda motiveerib vaid nende isiklik kitsas omahuvi,
  • 67:18 - 67:22
    loovad võluväel jätkusuutliku, tervisliku, tasakaalustatud ühiskonna.
  • 67:22 - 67:25
    Kogu see teooria, kogu see doktriin
  • 67:25 - 67:27
    ei võta arvesse elu.
  • 67:27 - 67:28
    Mida nad siis teevad?
  • 67:28 - 67:32
    Nad jälgivad raharinglust.
  • 67:32 - 67:35
    See polegi muud, kui raharingluse jälgimine,
  • 67:35 - 67:39
    eeldades, et see on ainuke asi, mis on oluline.
  • 67:39 - 67:41
    Esiteks: see ei võta arvesse elu.
  • 67:41 - 67:43
    Oh sa... ei võta arvesse elu!
  • 67:43 - 67:46
    Teiseks: kõik need tegelased
  • 67:46 - 67:49
    üritavad maksimeerida enda eelistusi.
  • 67:49 - 67:51
    Nad ei mõtle kellestki muust kui endast ja sellest,
  • 67:51 - 67:53
    mida nad saaksid kõige rohkem endale.
  • 67:53 - 67:57
    See on ratsionaalsuse juhtivaim mõiste:
  • 67:57 - 67:59
    maksimeerimise valik
  • 68:00 - 68:03
    ja ainuke asi, mille maksimeerimisest nad on huvitatud,
  • 68:03 - 68:05
    on raha või kaubad.
  • 68:05 - 68:08
    Kus tulevad sotsiaalsed suhted mängu?
  • 68:08 - 68:11
    Ei tulegi, välja arvatud siis, kui nad aitavad kaasa enese upitamisele.
  • 68:11 - 68:14
    Kus tulevad mängu meie loodusressursid?
  • 68:14 - 68:17
    Nad ei tulegi, välja arvatud ekspluateerimiseks.
  • 68:17 - 68:22
    Kus tuleb perekond mängu, mis puudutab selle ellujäämist?
  • 68:22 - 68:24
    Ei tulegi. Neil peab olema raha,
  • 68:24 - 68:27
    et osta mistahes kaupu.
  • 68:27 - 68:28
    Kas majandus ei peaks
  • 68:28 - 68:30
    tegelema inimeste vajadustega?
  • 68:30 - 68:35
    Kas see pole põhiline küsimus?
  • 68:35 - 68:38
    Oh, "vajadus" pole isegi teie sõnavaras.
  • 68:38 - 68:41
    See lahutatakse tükikesteks nimega "tahan"...
  • 68:41 - 68:43
    Ja mis on tahtmine?
  • 68:43 - 68:46
    See tähendab rahanõudlust, mis tahab osta.
  • 68:46 - 68:48
    Kui see on rahanõudlus, mis tahab osta, siis see
  • 68:48 - 68:50
    pole üldse seotud vajadusega,
  • 68:50 - 68:52
    sest inimesel ei ole võib-olla rahanõudlust
  • 68:52 - 68:55
    ja ta vajab hädasti näiteks vett.
  • 68:55 - 68:59
    Või äkki tahab rahanõudlus kullast prill-lauda.
  • 68:59 - 69:00
    Kuhu see kõik läheb?
  • 69:01 - 69:02
    Kullast prill-laua jaoks.
  • 69:02 - 69:04
    See on siis majandusteadus?
  • 69:04 - 69:07
    Tõesti, kui mõelda selle üle,
  • 69:07 - 69:10
    siis see peab olema kõige veidram
  • 69:10 - 69:13
    väärarusaam, mis on eales inimestele pähe tulnud.
  • 69:14 - 69:16
    [ Rahandussüsteem ]
  • 69:16 - 69:20
    Siiani oleme keskendunud turumajandusele.
  • 69:20 - 69:22
    Tegelikult on see süsteem ainult pool ülemaailmsest
  • 69:22 - 69:25
    majanduslikust mõtteraamistikust.
  • 69:25 - 69:28
    Teine pool on "rahandussüsteem".
  • 69:28 - 69:31
    Samas kui turumajandus tegeleb inimestega,
  • 69:31 - 69:34
    mängides kasumi nimel läbi töö,
  • 69:34 - 69:36
    tootmise ja jaotamise skaala,
  • 69:36 - 69:40
    siis rahandussüsteem on finantsasutuste poolt
  • 69:40 - 69:42
    loodud aluspõhimõtete kogum,
  • 69:42 - 69:44
    mis loob muu seas tingimusi
  • 69:44 - 69:46
    ka turumajanduse jaoks.
  • 69:46 - 69:49
    Sinna alla kuuluvad mõisted, mida me tihti kuuleme,
  • 69:49 - 69:52
    nagu näiteks intressimäär, laen, võlg, rahavaru,
  • 69:52 - 69:55
    inflatsioon jne.
  • 69:55 - 69:57
    Rahandusteadlaste loba kuulates
  • 69:57 - 70:00
    tekib tahtmine juukseid peast kitkuda:
  • 70:00 - 70:04
    "Tagasihoidlik tõkestav tegevus võib ennetada
  • 70:04 - 70:08
    vajadust drastilisemate meetmete järele hilisemal ajal."
  • 70:08 - 70:10
    Selle süsteemi olemus ja mõju
  • 70:10 - 70:12
    on tegelikult päris lihtsad:
  • 70:13 - 70:14
    meie majandusel
  • 70:14 - 70:16
    või ülemaailmsel majandusel on kolm põhiasja,
  • 70:16 - 70:18
    mis seda juhivad.
  • 70:18 - 70:19
    Üks on kohustusliku reservmääraga pangandus:
  • 70:19 - 70:22
    pangad teevad raha mitte millestki.
  • 70:22 - 70:24
    See põhineb ka liitintressil.
  • 70:24 - 70:27
    Kui raha laenata, tuleb tagasi maksta rohkem,
  • 70:27 - 70:30
    kui laenati, mis tähendab,
  • 70:30 - 70:33
    et see raha tuleb samuti mitte millestki luua,
  • 70:33 - 70:37
    ja selle jaoks tuleb omakorda veel rohkem raha luua.
  • 70:37 - 70:39
    Me elame lõpmatu kasvu põhimõtete järgi.
  • 70:39 - 70:43
    Meie majanduslik mõtteraamistik, milles me nüüd elame, on püramiidskeem.
  • 70:43 - 70:45
    Miski ei kasva lõpmatuseni.
  • 70:46 - 70:47
    See on võimatu.
  • 70:47 - 70:49
    Nii nagu suur psühholoog James Hillman kirjutas:
  • 70:49 - 70:51
    "Ainus asi, mis inimkehas kasvab
  • 70:51 - 70:53
    pärast teatud eluiga, on vähk."
  • 70:54 - 70:56
    Rahasummad pole ainsad, mis peavad suurenema,
  • 70:56 - 70:57
    ka tarbijate arv peab suurenema.
  • 70:57 - 71:00
    Tarbijad, kes võtaksid intressiga laenu,
  • 71:00 - 71:03
    et tekitada rohkem raha, ning loomulikult pole see
  • 71:03 - 71:05
    piiratud planeedil võimalik.
  • 71:05 - 71:08
    Inimesed on põhimõtteliselt lihtsalt vahendid raha loomiseks, kes peavad
  • 71:08 - 71:10
    rohkem raha tootma,
  • 71:10 - 71:12
    et hoida kogu kupatust
  • 71:12 - 71:15
    kokku varisemast, mis just praegu toimub.
  • 71:15 - 71:18
    On ainult kaks asja, mida igaühel on vaja teada
  • 71:18 - 71:20
    rahandussüsteemist:
  • 71:20 - 71:23
    Esiteks: kõik raha on loodud võlast.
  • 71:23 - 71:26
    Raha on käibelolev võlg,
  • 71:26 - 71:28
    ükskõik, kas see on riigivõlakirjade,
  • 71:28 - 71:31
    kodulaenu lepingute või krediitkaartide kujul.
  • 71:31 - 71:33
    Teisisõnu, kui praegu tagasi maksta
  • 71:33 - 71:35
    kõik tasumata võlad,
  • 71:35 - 71:39
    ei jääks ringlusesse sentigi alles.
  • 71:39 - 71:44
    Teiseks: intressi võetakse praktiliselt kõikidelt laenudelt ning seda raha,
  • 71:44 - 71:46
    mida on vaja intresside tagasimaksmiseks,
  • 71:46 - 71:49
    ei eksisteerigi üleüldse rahavarus.
  • 71:49 - 71:52
    Laenudega luuakse ainult laenu põhiosa
  • 71:52 - 71:55
    ja see põhiosa ongi rahavaru.
  • 71:55 - 71:58
    Seega, kui kogu see võlg maksta praegu tagasi,
  • 71:58 - 72:01
    siis mitte ainult ei oleks ringluses enam sentigi,
  • 72:01 - 72:04
    vaid alles jääks ka hiiglaslik kogus võlgu,
  • 72:05 - 72:10
    mida on sõna otseses mõttes võimatu tagasi maksta, sest raha selleks pole olemaski.
  • 72:11 - 72:15
    Selle kõige tagajärjena on kaks asja vältimatud:
  • 72:15 - 72:16
    inflatsioon
  • 72:16 - 72:18
    ning pankrot.
  • 72:18 - 72:22
    Mis puudutab inflatsiooni, siis võib seda jälgida kui ajaloolist trendi
  • 72:22 - 72:23
    praktiliselt igas riigis tänapäeval,
  • 72:23 - 72:25
    ja seda võib kergesti siduda ka selle
  • 72:25 - 72:28
    põhjusega, milleks on rahavaru lõpmatu suurenemine,
  • 72:29 - 72:30
    mida on vaja
  • 72:30 - 72:34
    intressimaksete katmiseks ja süsteemi töös hoidmiseks.
  • 72:34 - 72:36
    Mis puudutab pankrotti,
  • 72:36 - 72:39
    siis ilmneb see võla kokkuvarisemise näol.
  • 72:39 - 72:42
    See kokkuvarisemine juhtub vältimatult inimese,
  • 72:42 - 72:44
    ettevõtte või riigiga
  • 72:44 - 72:47
    ning see leiab aset, kui intressimakset
  • 72:47 - 72:49
    pole enam võimalik tasuda.
  • 72:50 - 72:52
    Aga sellel kõigel on ka helgem külg,
  • 72:52 - 72:56
    vähemasti turumajanduse seisukohalt,
  • 72:56 - 72:59
    sest võlg avaldab survet.
  • 72:59 - 73:01
    Võlg tekitab tööorje.
  • 73:01 - 73:04
    Võlgades inimene lepib suurema tõenäosusega madala palgaga,
  • 73:04 - 73:06
    kui inimene, kellel pole võlgu.
  • 73:06 - 73:08
    Seega saab temast odav kaup,
  • 73:08 - 73:11
    mistõttu on ettevõtete jaoks suurepärane, kui neil on
  • 73:11 - 73:14
    võtta inimesi, kellel puudub majanduslik mobiilsus.
  • 73:14 - 73:18
    Kuid sama asi käib ka tervete riikide kohta.
  • 73:18 - 73:21
    Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond,
  • 73:21 - 73:23
    mis toimivad peamiselt vahendajatena
  • 73:23 - 73:26
    rahvusvaheliste ettevõtete huvidele, annavad
  • 73:26 - 73:28
    hiiglaslikke laene hädasolevatele riikidele
  • 73:28 - 73:30
    väga kõrgete intressimääradega
  • 73:30 - 73:32
    ja siis, kui need riigid on
  • 73:32 - 73:34
    kaelani võlgades ja ei suuda enam maksta,
  • 73:34 - 73:36
    rakendatakse karmimaid meetmeid:
  • 73:36 - 73:37
    ettevõtted sööstavad ligi,
  • 73:38 - 73:41
    seavad üles orjatöövabrikke ja võtavad nende loodusressursid.
  • 73:41 - 73:45
    See ongi turu efektiivsus.
  • 73:45 - 73:47
    Aga oodake - see pole kõik:
  • 73:47 - 73:48
    on olemas ka ainulaadne
  • 73:48 - 73:51
    rahandussüsteemi ja turu hübriid,
  • 73:51 - 73:53
    mida nimetatakse väärtpaberituruks,
  • 73:53 - 73:56
    mis selle asemel, et midagi tõeliselt toota,
  • 73:56 - 73:59
    lihtsalt kaupleb raha endaga.
  • 74:00 - 74:02
    Kui asi puudutab võlga, teate, mis nad teevad?
  • 74:02 - 74:05
    Just nimelt - nad kauplevad sellega.
  • 74:05 - 74:09
    Nad tegelikult müüvad ja ostavad võlga kasumi saamiseks.
  • 74:09 - 74:11
    Alates maksevõimetuse kindlustusinstrumentidest
  • 74:11 - 74:14
    ja hajutatud tagatisega võlakohustustest tarbimisvõla jaoks
  • 74:14 - 74:16
    kuni keeruliste tuletisinstrumentide
  • 74:16 - 74:19
    skeemideni välja, et varjata tervete riikide võlgu,
  • 74:19 - 74:20
    nagu näiteks oli
  • 74:20 - 74:23
    Goldman Sachsi investeerimispanga ja Kreeka kokkuvarisemine,
  • 74:23 - 74:26
    mis peaaegu kukutas terve Euroopa majanduse.
  • 74:26 - 74:29
    Seega, mis puudutab börsi ja Wall Streeti,
  • 74:29 - 74:32
    siis on meil siin tegemist täiesti uue hullumeelsuse tasandiga,
  • 74:32 - 74:35
    mis on sündinud raharingluse väärtustamisest.
  • 74:36 - 74:37
    Kõik, mida on vaja teada turgudest,
  • 74:37 - 74:40
    oli kirjutatud "Wall Street Journali" juhtkirja
  • 74:41 - 74:42
    paar aastat tagasi.
  • 74:42 - 74:45
    Selle pealkiri oli "Ajukahjustusega investori õppetunnid".
  • 74:45 - 74:48
    Ja selles juhtkirjas selgitasid nad, miks
  • 74:48 - 74:50
    kerge ajukahjustusega inimesed
  • 74:50 - 74:52
    on investoritena edukamad
  • 74:52 - 74:55
    kui inimesed, kelle aju funktsioneerib normaalselt.
  • 74:55 - 74:57
    Miks? Sest kerge ajukahjustusega
  • 74:57 - 74:59
    inimesel pole empaatiavõimet.
  • 74:59 - 75:02
    Ja see ongi võti. Kui sul pole empaatiavõimet,
  • 75:02 - 75:04
    oled sa investorina edukas,
  • 75:04 - 75:09
    seega loob Wall Street empaatiavõimeta inimesi.
  • 75:09 - 75:11
    Sinna minnes ja otsuseid vastu võttes
  • 75:11 - 75:14
    ning äri tehes pole neil mingeid süümepiinu
  • 75:14 - 75:17
    selle pärast, kuidas see, mida nad teevad,
  • 75:17 - 75:19
    võib mõjutada nende kaasinimesi.
  • 75:19 - 75:21
    Nii et nad loovad neid roboteid.
  • 75:21 - 75:24
    Neid inimesi, kellel pole hinge.
  • 75:24 - 75:27
    Ja kuna nad ei taha sellistele inimestele enam isegi maksta,
  • 75:27 - 75:29
    loovad nad nüüd roboteid – tõelisi roboteid –
  • 75:29 - 75:31
    tõelisi matemaatilisi kaupmehi.
  • 75:31 - 75:34
    Goldman Sachs programmkauplemise skandaalis:
  • 75:34 - 75:37
    New Yorgi väärtpaberibörsi kõrvale pandi arvuti.
  • 75:38 - 75:40
    See "kollokeeritud" arvuti, nagu teda kutsutakse:
  • 75:41 - 75:43
    see edestab kõiki teisi börsitehinguid
  • 75:43 - 75:46
    ning ründab börsi sellise tehingute mahuga,
  • 75:46 - 75:47
    et ta "skalpeerib"
  • 75:47 - 75:50
    börsi pennide ja viiesendiste haaval.
  • 75:50 - 75:52
    Nad justkui toimetavad päev läbi aegamisi raha kõrvale.
  • 75:52 - 75:55
    Eelmisel aastal oli neil ühes kvartalis järjest
  • 75:55 - 75:58
    30 või 60 päeva ainsagi negatiivse päevata
  • 75:58 - 76:00
    ja nad teenisid iga päev miljoneid dollareid?
  • 76:00 - 76:04
    See on statistiliselt võimatu!
  • 76:04 - 76:06
    Wall Streetil töötades nägin,
  • 76:06 - 76:08
    et asi käib nii, et kõik annavad
  • 76:08 - 76:12
    tehingute võitmiseks altkäemakse. Maaklerid annavad altkäemaksu kontorijuhatajale,
  • 76:12 - 76:15
    kontorijuhataja kohalikele müügijuhtidele.
  • 76:15 - 76:17
    Kohalik müügijuht
  • 76:17 - 76:19
    maksab riiklikule müügijuhile.
  • 76:19 - 76:20
    See on üldiselt teada kokkulepe.
  • 76:20 - 76:24
    Kes saab tavalises börsimaakleri töös jõulude ajal kõige
  • 76:24 - 76:26
    suuremat preemiat? Vastavuskontrolli spetsialist.
  • 76:26 - 76:29
    Vastavuskontrolli spetsialist isub seal päev läbi,
  • 76:29 - 76:30
    ta ülesandeks on kontrollida,
  • 76:30 - 76:32
    et sa ei murraks vaheltkasu reegleid
  • 76:32 - 76:34
    ja et sa "järgiksid" seadust.
  • 76:34 - 76:36
    Jah, kuni sinnamaani, et sa võid maksta
  • 76:36 - 76:38
    vastavuskontrolli spetsialistile altkäemaksu,
  • 76:38 - 76:41
    ja sa järgid ikkagi seadust!
  • 76:41 - 76:43
    Kuidas siis on saanud pettusest süsteem?
  • 76:43 - 76:45
    See pole enam kõrvalnähtus.
  • 76:45 - 76:46
    See on süsteem.
  • 76:46 - 76:49
    See on nagu see vana Woody Alleni nali. Ta ütleb:
  • 76:49 - 76:52
    "Doktor, mu vend usub, et ta on kana."
  • 76:52 - 76:54
    Ja arst ütleb: "Võtke rohtu, see peaks
  • 76:54 - 76:56
    teid terveks tegema."
  • 76:56 - 76:57
    Ja tema ütleb: "Ei, doktor, te ei mõista,
  • 76:57 - 76:59
    meil on mune vaja."
  • 76:59 - 77:00
    Okei?
  • 77:01 - 77:03
    Nii on petunõuete edasi-tagasi vahetamisest
  • 77:03 - 77:05
    pankade vahel eesmärgiga
  • 77:05 - 77:06
    luua tasusid,
  • 77:06 - 77:07
    et luua preemiaid,
  • 77:07 - 77:11
    saanud USA majanduse SKT-d tootev
  • 77:11 - 77:14
    kasvumootor,
  • 77:14 - 77:17
    olgugi et nad kauplevad põhimõtteliselt petunõuetega,
  • 77:17 - 77:20
    mida pole lootustki kunagi tagasi maksta.
  • 77:20 - 77:23
    Nad ei töötle, tooda ega kindlusta midagi.
  • 77:23 - 77:26
    Kui ma kirjutan salvrätile "20 miljardit dollarit"
  • 77:26 - 77:28
    ja müün selle J. P. Morganile ja ka
  • 77:29 - 77:32
    J. P. Morgan kirjutab salvrätile "20 miljardit dollarit",
  • 77:32 - 77:34
    ja kui me baarileti ääres neid salvrätte vahetame,
  • 77:34 - 77:38
    ja kui me kumbki maksame endile tasuna veerandi 1%-st,
  • 77:38 - 77:40
    tekitame endale jõulupreemiaks kenakese summa.
  • 77:40 - 77:43
    Meie kummagi arvel on 20-miljardiline salvrätik,
  • 77:43 - 77:47
    millel pole mingit reaalset väärtust selle hetkeni, kui
  • 77:47 - 77:50
    süsteem pole enam võimeline võltsitud salvrätte
  • 77:50 - 77:53
    endasse haarama, misjuhul pöördume valitsuse poole,
  • 77:53 - 77:55
    et see meid välja ostaks.
  • 77:55 - 77:58
    Wall Streeti ning ülemaailmse väärtpaberituru tõttu
  • 77:58 - 78:01
    on praegu vähemalt 700 triljoni dollari väärtuses
  • 78:01 - 78:04
    maksmata petunõudeid, mida kutsutakse
  • 78:04 - 78:06
    tuletisinstrumentideks
  • 78:06 - 78:08
    ja mis ühel hetkel paratamatult kokku kukuvad.
  • 78:08 - 78:10
    See on 10 korda suurem kui
  • 78:10 - 78:12
    kogu maailma
  • 78:12 - 78:14
    sisemajanduse kogutoodang.
  • 78:14 - 78:16
    Ning samas kui me oleme näinud
  • 78:16 - 78:18
    ettevõtete ja pankade väljaostmist valitsuste poolt,
  • 78:19 - 78:21
    mis loomulikult laenavad
  • 78:21 - 78:22
    oma raha koomilisel kombel samuti pankadelt.
  • 78:23 - 78:26
    Praegu näeme, kuidas teiste riikide konglomeraadid üritavad
  • 78:26 - 78:28
    välja osta terveid riike
  • 78:28 - 78:30
    rahvusvaheliste pankade kaudu.
  • 78:31 - 78:34
    Aga kuidas osta välja planeeti?
  • 78:34 - 78:38
    Pole ühtegi riiki, mis poleks praegu küllastunud võlgadest.
  • 78:39 - 78:42
    Iseseisvate võlgade tagasi maksmata jätmiste laviin, mida
  • 78:42 - 78:46
    oleme näinud, saab olla vaid algus, kui võtta arvesse matemaatikat.
  • 78:46 - 78:49
    Hinnanguliselt peaks ainuüksi USAs
  • 78:49 - 78:53
    tõstma tulumaksu 65% peale inimese kohta,
  • 78:53 - 78:57
    ainult selleks, et tasuda lähiaastate intresse.
  • 78:57 - 79:00
    Majandusteadlased ennustavad nüüd,
  • 79:01 - 79:05
    et paari aastakümnega on 60% maailma riikidest pankrotis.
  • 79:06 - 79:09
    Aga oodake - kas ma sain õigesti aru,
  • 79:09 - 79:12
    et kogu maailm on pankrotti minemas,
  • 79:12 - 79:14
    mida põrgut see ka
  • 79:14 - 79:16
    ei tähendaks, selle "võla" idee pärast,
  • 79:16 - 79:19
    mis isegi ei eksisteeri tegelikult füüsilises reaalsuses?
  • 79:20 - 79:22
    See on kõigest osa mängust, mille me leiutanud oleme,
  • 79:22 - 79:26
    kuid nüüd on miljardite inimeste
  • 79:26 - 79:28
    heaolu ohtu seatud.
  • 79:28 - 79:32
    Äärmuslikud koondamised, telklinnad, kiirenev vaesus,
  • 79:32 - 79:36
    karmide meetmete rakendamine, koolide sulgemine,
  • 79:36 - 79:40
    nälgivad lapsed... ja teised perekondlikud puudused,
  • 79:40 - 79:44
    kõik selle keerulise väljamõeldise pärast...
  • 79:44 - 79:47
    Kas me oleme kuradi idioodid?!
  • 79:49 - 79:51
    Hei! Hei! Marss, mu semu.
  • 79:51 - 79:53
    Aita vend hädast välja, ah?
  • 79:55 - 79:57
    Kasva suureks, tatt.
  • 80:04 - 80:06
    Saturn! Mis teoksil, vennas?
  • 80:07 - 80:09
    Mäletad seda vinget udukogu, kellega ma sind paari panin
  • 80:09 - 80:10
    mõni aeg tagasi?
  • 80:12 - 80:13
    Kuule, Maa.
  • 80:13 - 80:15
    Meil viskab sinust juba kopa ette.
  • 80:16 - 80:18
    Sulle on kõike antud ja sa ikka raiskad kõik ära.
  • 80:19 - 80:21
    Sul on piisavalt ressursse ja sa tead seda.
  • 80:21 - 80:23
    Kasva parem suureks ning
  • 80:23 - 80:25
    õpi veidi vastutama, põrgu päralt.
  • 80:25 - 80:27
    Sa teed oma ema kurvaks.
  • 80:33 - 80:34
    Sa oled üksi, semu.
  • 80:35 - 80:37
    Jah, misiganes.
  • 80:43 - 80:45
    [ Rahvatervis ]
  • 80:46 - 80:48
    Nüüd kõike seda arvesse võttes...
  • 80:48 - 80:51
    Alates raiskamismasinast nimega turumajandus -
  • 80:51 - 80:54
    kuni võlamasinani nimega rahandussüsteem -
  • 80:54 - 80:57
    mis seega loovad rahandus-turu mõtteraamistiku,
  • 80:57 - 81:00
    mis määratleb ülemaailmse majanduse tänapäeval...
  • 81:00 - 81:03
    On üks tagajärg, mis on läbiv
  • 81:03 - 81:05
    kogu masinavärgis:
  • 81:06 - 81:07
    ebavõrdsus.
  • 81:08 - 81:11
    Vahet pole, kas see on turumajandus,
  • 81:11 - 81:15
    mis loob loomuliku kalduvuse monopolide tekkeks ja võimu koondumiseks,
  • 81:15 - 81:18
    luues samaaegselt üksikuid väikseid jõukaid tööstusi,
  • 81:18 - 81:20
    mis kõrguvad teiste kohal,
  • 81:20 - 81:22
    olenemata nende kasulikkusest.
  • 81:22 - 81:24
    Nii viivad Wall Streeti
  • 81:24 - 81:25
    riskifondi tippjuhatajad
  • 81:25 - 81:29
    koju üle 300 miljoni dollari aastas praktiliselt
  • 81:29 - 81:32
    mitte millegi kasuliku tegemise eest,
  • 81:32 - 81:35
    samas kui teadlane, kes üritab leida ravi
  • 81:35 - 81:37
    haigusele, aidates nii inimkonda,
  • 81:37 - 81:41
    võib heal juhul teenida 60 tuhat dollarit aastas.
  • 81:41 - 81:44
    Või ükskõik, kas on tegu rahandussüsteemiga,
  • 81:44 - 81:47
    kuhu on juba sisse ehitatud klassijaotus.
  • 81:47 - 81:48
    Näiteks:
  • 81:49 - 81:52
    Kui mul oleks miljon dollarit üle ja ma investeeriksin selle CD-sse
  • 81:52 - 81:54
    4% interessimääraga,
  • 81:54 - 81:56
    siis teeniksin ma aastas 40 000 dollarit.
  • 81:56 - 81:59
    Ei mingit ühiskonda panustamist - mitte midagi.
  • 81:59 - 82:02
    Aga kui ma oleksin madalama klassi inimene ja peaksin võtma laenu,
  • 82:02 - 82:04
    et osta endale auto või maja,
  • 82:04 - 82:06
    siis, üldistavalt öeldes, maksaksin ma
  • 82:06 - 82:07
    intresse,
  • 82:08 - 82:12
    mis lähevad sellele miljonärile 4% CD-ga.
  • 82:12 - 82:15
    Varastamine vaestelt ja andmine rikastele on
  • 82:15 - 82:19
    põhimõtteline, rahandussüsteemi sisse ehitatud aspekt.
  • 82:19 - 82:23
    Ning seda võiks nimetada "struktuurseks klassidiskrimineerimiseks".
  • 82:23 - 82:26
    Loomulikult on ajalooliselt sotsiaalset kihistumist
  • 82:26 - 82:28
    alati ebaausaks peetud,
  • 82:28 - 82:30
    kuid üldiselt siiski aktsepteeritud,
  • 82:30 - 82:35
    sest praegu on 40% kogu maailma rikkusest 1% elanikkonna omanduses.
  • 82:36 - 82:38
    Kuid jättes kõrvale materiaalse ebavõrdsuse,
  • 82:38 - 82:40
    on ebavõrdsuse
  • 82:40 - 82:42
    pealispinna all veel muudki,
  • 82:42 - 82:47
    mis rahvatervist tervikuna uskumatult laastab.
  • 82:47 - 82:50
    Mulle tundub, et inimesi tihti hämmastab kontrast
  • 82:50 - 82:53
    meie ühiskondade materiaalse edu
  • 82:53 - 82:55
    - enneolematud jõukuse tasemed -
  • 82:56 - 82:59
    ja rohkete ühiskonna probleemide vahel.
  • 82:59 - 83:02
    Kui te vaatate narkootikumide kuritarvitamise, vägivalla
  • 83:02 - 83:05
    või enesekahjustamise näitajaid
  • 83:05 - 83:08
    laste hulgas või vaimuhaigust,
  • 83:08 - 83:11
    on selge, et meie ühiskondades on midagi
  • 83:11 - 83:13
    väga valesti.
  • 83:13 - 83:16
    Andmed, mida ma siin kirjeldanud olen,
  • 83:16 - 83:20
    näitavad lihtsalt seda intuitsiooni, mis inimestel on
  • 83:20 - 83:23
    sadu aastaid olnud - et ebavõrdsus on inimesi lahutav
  • 83:23 - 83:25
    ja ühiskonda lagundav.
  • 83:25 - 83:29
    See intuitsioon on aga õigem, kui me kunagi oleks osanud arvata.
  • 83:29 - 83:32
    Ebavõrdsusel on väga tugevad psühholoogilised ja
  • 83:32 - 83:35
    sotsiaalsed tagajärjed, mis, ma arvan, on rohkem
  • 83:35 - 83:38
    seotud üleoleku ja alaväärsuse tunnetega.
  • 83:38 - 83:40
    Sedasorti lõhe - mis on ehk
  • 83:40 - 83:44
    seotud lugupidamise või lugupidamatusega - inimesed
  • 83:44 - 83:46
    ühiskonna põhjas tunnevad, et neile vaadatakse ülevalt alla.
  • 83:46 - 83:48
    Mis, muide, on põhjuseks, miks
  • 83:48 - 83:51
    vägivald on levinum ebavõrdsetes ühiskondades.
  • 83:51 - 83:54
    Tihti vallandab vägivalla teiste üleolek
  • 83:54 - 83:56
    ja lugupidamatus.
  • 83:56 - 84:00
    Kui rõhutada ühte põhimõtet,
  • 84:00 - 84:04
    tähendab, vägivalla ennetamise jaoks
  • 84:04 - 84:07
    olulist põhimõtet, siis oleks
  • 84:07 - 84:10
    selleks "võrdsus".
  • 84:10 - 84:12
    Kõige olulisem
  • 84:12 - 84:14
    vägivallamäära mõjutav tegur
  • 84:14 - 84:17
    on võrdsuse ja ebavõrdsuse määra suhe
  • 84:18 - 84:20
    antud ühiskonnas.
  • 84:21 - 84:23
    Seega, mida me näeme, on üldine
  • 84:23 - 84:25
    ühiskondlik väärtalitlus.
  • 84:25 - 84:28
    Ebavõrdsuse suurenedes ei lähe viltu mitte
  • 84:28 - 84:30
    üks või kaks asja, vaid paistab,
  • 84:30 - 84:32
    et kõik. Olenemata sellest, kas räägime
  • 84:32 - 84:35
    kuritegevusest, tervisest, vaimsetest haigustest või millest iganes.
  • 84:35 - 84:38
    Üks kõige häirivamaid leide rahvatervise kohta, on see,
  • 84:38 - 84:43
    et ära kunagi tee seda viga, et sa oled vaene
  • 84:43 - 84:45
    või sünnid vaesusesse.
  • 84:45 - 84:48
    Su tervis maksab selle eest lõpmatutel viisidel:
  • 84:48 - 84:52
    on olemas üks näitaja, mida nimetatakse "tervise sotsiaalmajanduslikuks gradiendiks".
  • 84:52 - 84:54
    Liikudes sotsiaalmajandusliku staatuse poolest
  • 84:54 - 84:57
    kõige kõrgemast ühiskonna kihist allapoole,
  • 84:57 - 84:59
    muutub igal astmel tervis halvemaks
  • 84:59 - 85:01
    lugematute haiguste tõttu.
  • 85:01 - 85:03
    Keskmine eluiga halveneb,
  • 85:03 - 85:05
    samuti lastesuremus -
  • 85:05 - 85:06
    ehk kõik, mida vaadeldakse.
  • 85:06 - 85:09
    Nii on suureks probleemiks olnud,
  • 85:09 - 85:12
    miks üldse selline gradient olemas on?
  • 85:12 - 85:14
    Lihtsaks loogiliseks vastuseks on,
  • 85:14 - 85:16
    et kui oled krooniliselt haige, siis
  • 85:16 - 85:19
    ei ole sa väga töökas ja tootlik,
  • 85:19 - 85:22
    seega tervis põhjustab sotsiaalmajanduslikke erinevusi.
  • 85:22 - 85:23
    Üldsegi mitte.
  • 85:23 - 85:25
    Väga lihtsalt
  • 85:25 - 85:26
    võib vaadata 10-aastase lapse
  • 85:26 - 85:28
    sotsiaalmajanduslikku staatust
  • 85:28 - 85:31
    ning see ennustabki tema tervist
  • 85:31 - 85:32
    aastakümneid hiljem.
  • 85:32 - 85:34
    Hoopis see on põhjuseks.
  • 85:34 - 85:37
    Järgmine - "Oh, see on ju täiesti ilmselge" -
  • 85:37 - 85:39
    vaestel pole raha arstile minekuks...
  • 85:39 - 85:41
    ehk arstiabi kättesaadavus?
  • 85:41 - 85:42
    Need pole üldse seotud,
  • 85:42 - 85:44
    sest neid samu gradiente võib näha
  • 85:44 - 85:46
    riikides, kus on üleüldine arstiabi ja
  • 85:46 - 85:48
    tervishoiusüsteem.
  • 85:48 - 85:50
    Olgu – järgmine "lihtne seletus":
  • 85:50 - 85:52
    Oh, mida vaesem sa keskmiselt oled,
  • 85:52 - 85:54
    seda suurem on sul tõenäosus
  • 85:54 - 85:58
    suitsetada ja juua ja elada muude riskiteguritega elu.
  • 85:58 - 86:02
    Jah, ka need panustavad sellesse, aga hoolikad uurimused on näidanud,
  • 86:02 - 86:04
    et see seletab võib-olla ainult kolmandikku muutlikkusest.
  • 86:04 - 86:06
    Mis veel järgi jääb?
  • 86:06 - 86:09
    Järgi jääb veel see, mis on seotud
  • 86:09 - 86:11
    vaesusest tuleneva stressiga.
  • 86:11 - 86:15
    Mida vaesem sa oled - alates inimesest, kes on
  • 86:15 - 86:18
    sissetuleku poolest Bill Gatesist ühe dollari võrra vaesem -
  • 86:18 - 86:20
    seda vaesem oled sa
  • 86:20 - 86:22
    oma riigis keskmiselt ja seda kehvem
  • 86:22 - 86:24
    on su tervis. See õpetab meile midagi väga olulist:
  • 86:24 - 86:26
    tervise seos vaesusega
  • 86:26 - 86:30
    ei ole seotud vaesena olemisega, see on seotud end vaesena tundmisega.
  • 86:30 - 86:36
    Üha enam tunnistame, et kroonilisel stressil
  • 86:36 - 86:38
    on oluline mõju tervisele,
  • 86:38 - 86:41
    aga kõige suuremaks stressiallikaks
  • 86:41 - 86:43
    on sotsiaalsete suhete kvaliteet
  • 86:44 - 86:45
    ja kui on midagi, mis vähendab
  • 86:45 - 86:47
    sotsiaalsete suhete kvaliteeti,
  • 86:48 - 86:51
    siis on selleks ühiskonna kihistumine.
  • 86:51 - 86:53
    Teadus on näidanud,
  • 86:53 - 86:55
    et olenemata materiaalsest rikkusest,
  • 86:55 - 86:59
    viib pelgalt kihistunud ühiskonnas elamine
  • 86:59 - 87:03
    laialdaselt probleemideni rahvatervises ning
  • 87:03 - 87:07
    mida suurem on ebavõrdsus, seda hullemaks nad lähevad.
  • 87:07 - 87:11
    Keskmine eeldatav eluiga: pikem võrdsemates riikides.
  • 87:12 - 87:15
    Uimastite kuritarvitamine: väiksem võrdsemates riikides.
  • 87:16 - 87:20
    Vaimsed haigused: vähem võrdsemates riikides.
  • 87:20 - 87:22
    Sotsiaalne kapital ehk
  • 87:22 - 87:25
    inimeste võime usaldada üksteist:
  • 87:25 - 87:28
    loomulikult on see suurem võrdsemates riikides.
  • 87:28 - 87:32
    Õppetulemused: kõrgemad võrdsemates riikides.
  • 87:32 - 87:37
    Tapmiste määr: väiksem võrdsemates riikides.
  • 87:37 - 87:39
    Kuritegevus ja vangistusmäärad:
  • 87:39 - 87:42
    väiksem võrdsemates riikides.
  • 87:42 - 87:44
    See jätkub lõputult:
  • 87:44 - 87:48
    imikusuremus - ülekaalulisus - teismeliste rasedus:
  • 87:48 - 87:50
    mida võrdsem riik, seda vähem.
  • 87:50 - 87:52
    Mis on võib-olla veelgi huvitavam:
  • 87:52 - 87:56
    innovatsioon: rohkem võrdsemates riikides,
  • 87:56 - 88:00
    mis vaidlustab igivana uskumust, nagu oleks võistluslik,
  • 88:00 - 88:04
    kihistunud ühiskond kuidagi loovam ja uuenduslikum.
  • 88:05 - 88:07
    Veelgi enam, Suurbritannias tehtud uuring,
  • 88:07 - 88:08
    tuntud kui Whitehalli uuring,
  • 88:08 - 88:11
    kinnitas, et liikudes sotsiaalmajandusliku redeli tipust
  • 88:11 - 88:14
    allapoole, ilmneb haiguste sotsiaalne
  • 88:14 - 88:15
    jaotumine.
  • 88:15 - 88:18
    Näiteks leiti, et madalamatel astmetel
  • 88:18 - 88:20
    oli suremus südamehaigustesse
  • 88:20 - 88:23
    neli korda suurem
  • 88:23 - 88:25
    kui kõrgematel astmetel.
  • 88:25 - 88:29
    Ja see seaduspärasus kehtib, olenemata arstiabi kättesaadavusest.
  • 88:29 - 88:33
    Seega, mida kehvem on inimese suhteline rahaline staatus,
  • 88:33 - 88:36
    seda kehvemaks tema tervis keskmiselt kujuneb.
  • 88:36 - 88:39
    Selle nähtuse juured on
  • 88:39 - 88:41
    n-ö "psühhosotsiaalses stressis"
  • 88:41 - 88:44
    ja see on meie ühiskonda tänapäeval vaevavate
  • 88:44 - 88:47
    sotsiaalsete anomaaliate allikaks.
  • 88:47 - 88:48
    Selle põhjus?
  • 88:48 - 88:51
    Rahandus-turumajandussüsteem.
  • 88:52 - 88:54
    Pole mingit kahtlust:
  • 88:54 - 88:56
    suurim keskkonna hävitaja,
  • 88:56 - 89:00
    suurim jäätmete ja reostuse tekitaja, suurim loodusvarade raiskaja,
  • 89:00 - 89:02
    suurim vägivalla, sõja, kuritegevuse,
  • 89:03 - 89:07
    vaesuse, loomade väärkohtlemise ja ebainimlikkuse vahendaja,
  • 89:07 - 89:11
    suurim sotsiaalse ja isikliku neuroosi,
  • 89:11 - 89:14
    psüühikahäirete, depressiooni, ärevuse tekitaja.
  • 89:14 - 89:18
    Samuti, suurim sotsiaalse halvatuse allikas,
  • 89:18 - 89:21
    mis takistab meid liikumast uute metodoloogiateni,
  • 89:21 - 89:24
    et saavutada isiklikku tervist, globaalset jätkusuutlikkust
  • 89:24 - 89:27
    ja progressi sel planeedil...
  • 89:27 - 89:31
    See pole mingi korrumpeerunud valitsus ega seadusandlus,
  • 89:31 - 89:35
    ei mingi kelm suurettevõte ega pangakartell,
  • 89:35 - 89:37
    ei mingi viga inimloomuses
  • 89:38 - 89:42
    ja pole see ka mingi salajane, varjatud vandenõu, mis maailma kontrollib.
  • 89:43 - 89:44
    Tegelikult on see
  • 89:44 - 89:46
    sotsiaalmajanduslik süsteem ise,
  • 89:46 - 89:49
    juba oma põhiolemuselt.
  • 90:05 - 90:10
    [ III Osa: Projekt Maa ]
  • 90:11 - 90:13
    Kujutlegem korraks ette, et meil oleks
  • 90:13 - 90:16
    võimalus inimtsivilisatsioon algusest peale uuesti kujundada.
  • 90:16 - 90:18
    Mis siis, kui - hüpoteetiliselt rääkides -
  • 90:18 - 90:21
    avastaksime planeedi, mis oleks Maa täpne koopia
  • 90:21 - 90:23
    ning ainus erinevus selle uue planeedi
  • 90:23 - 90:25
    ja meie praeguse vahel oleks see,
  • 90:25 - 90:27
    et inimevolutsiooni pole toimunud.
  • 90:27 - 90:29
    Siis oleks see puhas leht.
  • 90:29 - 90:33
    Pole riike, linnu, reostust, vabariiklasi...
  • 90:33 - 90:35
    Lihtsalt rikkumatu, avatud keskkond.
  • 90:36 - 90:38
    Mida me siis teeksime?
  • 90:38 - 90:40
    Kõigepealt on meil vaja "eesmärki", eks ole?
  • 90:40 - 90:44
    Võib vabalt väita, et selleks eesmärgiks on ellu jääda
  • 90:44 - 90:48
    ning mitte lihtsalt ellu jääda, vaid teha seda optimaalsel, tervislikul ja
  • 90:48 - 90:49
    rikkalikul viisil.
  • 90:49 - 90:52
    Enamik inimesi tahab tõepoolest elada ja nad
  • 90:52 - 90:54
    eelistaksid seda teha ilma kannatusteta.
  • 90:54 - 90:57
    Seetõttu, peab selle tsivilisatsiooni alustala olema
  • 90:57 - 90:59
    nii abistav ja seega ka jätkusuutlik
  • 90:59 - 91:01
    inimelu suhtes kui võimalik,
  • 91:01 - 91:04
    samas arvestades kõikide inimeste
  • 91:04 - 91:05
    materiaalseid vajadusi,
  • 91:05 - 91:07
    ja püüdes kõrvaldada kõike,
  • 91:07 - 91:09
    mis võib meid edaspidi kahjustada.
  • 91:10 - 91:14
    Olles mõistnud seda "maksimaalse jätkusuutlikkuse" eesmärki,
  • 91:14 - 91:17
    puudutab järgmine küsimus meie "meetodit".
  • 91:17 - 91:19
    Kuidas me sellele läheneme?
  • 91:19 - 91:20
    Noh, vaatame -
  • 91:20 - 91:25
    viimati, kui ma kontrollisin, siis oli Maal ühiskonna juhtimise meetodiks poliitika.
  • 91:25 - 91:28
    Niisiis, mida räägitakse vabariiklaste, liberaalide,
  • 91:28 - 91:32
    konservatiivide või sotsialistide teooriates ühiskondliku kujunduse kohta?
  • 91:33 - 91:36
    Hmm.... mitte kuraditki.
  • 91:36 - 91:38
    Olgu siis - aga religioonis?
  • 91:38 - 91:42
    Kahtlemata pidi suur Looja kuskile mõned plaanid jätma...
  • 91:42 - 91:44
    Ei... Ma ei leia midagi.
  • 91:44 - 91:47
    Okei siis - mis veel järgi on?
  • 91:47 - 91:50
    Paistab, et midagi, mida me nimetame "teaduseks".
  • 91:50 - 91:54
    Teadus on selle poolest ainulaadne, et selle meetodid ei nõua mitte ainult
  • 91:54 - 91:57
    välja pakutud ideede läbi proovimist ja kordamist,
  • 91:57 - 92:01
    vaid kõik, milleni teadus jõuab, on loomupäraselt ümberlükatav.
  • 92:01 - 92:04
    Teisisõnu, ei ole vastupidiselt religioonile või poliitikale
  • 92:04 - 92:06
    teadusel ego
  • 92:06 - 92:09
    ning kõik, mida see pakub välja, arvestab, et miski
  • 92:09 - 92:11
    võib hiljem valeks osutuda.
  • 92:11 - 92:14
    See ei hoia millestki kinni ning areneb lakkamatult.
  • 92:15 - 92:17
    Mulle tundub see piisavalt loomulikuna.
  • 92:17 - 92:21
    Seega põhinedes praegustele teaduslikele teadmistele
  • 92:21 - 92:22
    21. sajandi alguses
  • 92:23 - 92:25
    ning pidades silmas "maksimaalse jätkusuutlikkuse" eesmärki
  • 92:25 - 92:27
    kogu inimkonna jaoks,
  • 92:27 - 92:31
    kuidas me alustaksime tegelikku ehitusprotsessi?
  • 92:31 - 92:33
    Esmalt peaksime küsima:
  • 92:33 - 92:35
    mida me vajame ellujäämiseks?
  • 92:35 - 92:38
    Vastus on muidugi planeedi ressursse.
  • 92:39 - 92:42
    Ükskõik, kas see on vesi, mida joome, energia, mida tarbime,
  • 92:42 - 92:46
    või toormaterjalid, mida me tööriistade ja peavarju jaoks kasutame,
  • 92:46 - 92:49
    planeedil on ressursside varu,
  • 92:49 - 92:52
    millest paljusid vajame ellujäämiseks.
  • 92:52 - 92:54
    Arvestades seda asjaolu,
  • 92:54 - 92:59
    muutub seejärel ülioluliseks välja selgitada, mis meil on ja kus.
  • 92:59 - 93:01
    See tähendab, et peame läbi viima uuringu.
  • 93:01 - 93:05
    Me teeme lihtsalt kindlaks iga füüsilise ressursi, mis võimalik, ja
  • 93:05 - 93:09
    määrame selle asukoha planeedil koos kättesaadava kogusega igas paigas,
  • 93:09 - 93:13
    alates vaselademetest kuni kõige soodsamate paikadeni
  • 93:13 - 93:15
    tuulefarmide jaoks, et energiat toota,
  • 93:15 - 93:17
    kuni looduslike mageveeallikateni,
  • 93:17 - 93:20
    kuni ookeanide kalade arvu hindamiseni,
  • 93:20 - 93:25
    kuni parimate viljakandvate maadeni toidu tootmiseks jne.
  • 93:25 - 93:27
    Aga kuna meie, inimesed, hakkame
  • 93:27 - 93:29
    neid ressursse aja jooksul ära tarbima,
  • 93:29 - 93:34
    siis mõistame, et mitte pole vaja ainult ressursse ja nende asukohti kindlaks teha,
  • 93:34 - 93:36
    vaid me peame neid ka jälgima.
  • 93:36 - 93:39
    Me peame kindlustama, et need otsa ei saaks...
  • 93:39 - 93:40
    See oleks halb.
  • 93:40 - 93:43
    Ja see ei tähenda mitte ainult tarbimismäärade jälgimist,
  • 93:43 - 93:46
    vaid ka maa taastumise jälgimist,
  • 93:46 - 93:49
    näiteks, kui kaua kulub aega
  • 93:49 - 93:52
    puul kasvamiseks või allikal taastumiseks.
  • 93:52 - 93:56
    Seda nimetatakse "dünaamiliseks tasakaaluks".
  • 93:56 - 94:00
    Teisisõnu, kui me kasutame puid ära kiiremini, kui nad suudavad tagasi kasvada,
  • 94:00 - 94:04
    siis on meil tõsine probleem, sest see pole jätkusuutlik.
  • 94:04 - 94:07
    Niisiis, kuidas me jälgime neid varusid,
  • 94:07 - 94:09
    eriti veel, kui mõistame,
  • 94:09 - 94:11
    et nad kõik on igal pool laiali?
  • 94:12 - 94:15
    Meil on suured mineraalide kaevandused Aafrikas,
  • 94:15 - 94:18
    energia koondumine Kesk-Itta,
  • 94:18 - 94:21
    suured loodete energia võimalused Atlandi rannikul Põhja-Ameerikas,
  • 94:21 - 94:26
    suurim mageveevaru Brasiilias jne.
  • 94:26 - 94:30
    Taaskord on vanal heal teadusel soovitus:
  • 94:30 - 94:32
    seda nimetatakse "süsteemi teooriaks".
  • 94:32 - 94:36
    Süsteemi teooria tunnistab, et kogu loodusliku maailma koostis,
  • 94:36 - 94:39
    alates inimbioloogiast kuni maise biosfääri
  • 94:39 - 94:43
    ja päiksesüsteemi enda gravitatsioonitõmbeni,
  • 94:43 - 94:48
    on üks hiiglaslik sünergiliselt ühendatud süsteem - täielikult vastastikku seotud.
  • 94:48 - 94:51
    Just nii, nagu inimestes moodustavad rakud elundeid
  • 94:51 - 94:53
    ja elundid on ühendatud, et moodustada keha,
  • 94:53 - 94:56
    ning kuna meie kehad ei suuda elada ilma maiste ressurssideta,
  • 94:56 - 95:01
    milleks on toit, õhk ja vesi, siis oleme loomuomaselt ühendatud Maaga.
  • 95:01 - 95:03
    Ja nii edasi.
  • 95:03 - 95:06
    Seega - nagu loodus soovitab, me peaksime võtma kõik need varud
  • 95:06 - 95:10
    ja jälgimisandmed ning looma "süsteemi", et seda hallata.
  • 95:10 - 95:14
    "Ülemaailmse ressursside haldussüsteemi",
  • 95:14 - 95:17
    selleks, et arvestada kõikide oluliste ressurssidega siin planeedil.
  • 95:17 - 95:21
    Teist loogilist alternatiivi pole, kui meie eesmärk liigina
  • 95:21 - 95:26
    on pikas perspektiivis ellu jääda. Me peame asju terviklikult jälgima.
  • 95:26 - 95:30
    Olles seda mõistnud, saame nüüd tootmisele mõelda.
  • 95:30 - 95:31
    Kuidas me kõike seda kasutame?
  • 95:31 - 95:35
    Milline näeb välja meie tootmisprotsess ja mida on vaja arvesse võtta,
  • 95:35 - 95:38
    et teha kindlaks, et see oleks nii optimeeritud kui võimalik,
  • 95:38 - 95:42
    et meie jätkusuutlikkus oleks maksimaalne?
  • 95:42 - 95:45
    Esimene asi, mis kohe esile kerkib, on asjaolu,
  • 95:45 - 95:47
    et me peame pidevalt proovima säilitada.
  • 95:48 - 95:51
    Maa ressursid on põhiolemuselt piiratud.
  • 95:51 - 95:54
    Seega on oluline, et oleksime "strateegilised".
  • 95:54 - 95:57
    "Strateegiline säilitamine" on võti.
  • 95:57 - 96:00
    Teine, mida me tunnistame, on see, et osade
  • 96:00 - 96:03
    ressursside tõhusus pole nii hea kui teistel.
  • 96:03 - 96:06
    Õigupoolest, kui teatud asju kasutada, siis on neil
  • 96:06 - 96:08
    kohutav mõju keskkonnale, mis
  • 96:08 - 96:10
    mõjub alati halvasti meie enda tervisele.
  • 96:11 - 96:15
    Näiteks nafta ja fossiilkütused - ükskõik kui kasulikud nad on,
  • 96:15 - 96:19
    eralduvad neist keskkonda siiski mõned väga kahjulikud ühendid.
  • 96:19 - 96:22
    Seetõttu on ülioluline, et me peaksime andma endast parima,
  • 96:22 - 96:26
    et kasutada selliseid asju ainult siis, kui tõesti peame - kui üldse.
  • 96:26 - 96:31
    Õnneks on meil palju päikese, tuule, loodete, lainete,
  • 96:31 - 96:35
    soojusvahe ja geotermilisi allikaid energia tootmiseks.
  • 96:35 - 96:39
    Seega me saaksime planeerida objektiivselt, mida ja kus me kasutame,
  • 96:39 - 96:44
    vältimaks hilisemaid negatiivseid reaktsioone
  • 96:44 - 96:47
    või ükskõik mida, mis tootmise või rakendamise tagajärjel
  • 96:47 - 96:51
    kahjustaks keskkonda ja seega meid ennast.
  • 96:51 - 96:54
    Seda nimetame me "strateegiliseks turvalisuseks"
  • 96:54 - 96:58
    ja rakendame koos "strateegilise säilitamisega".
  • 96:58 - 97:00
    Aga tootmisstrateegiad ei lõppe sellega.
  • 97:00 - 97:03
    Meil on vaja ka "tõhususe strateegiat"
  • 97:04 - 97:07
    tootmismehhanismide endi jaoks.
  • 97:07 - 97:09
    Me leiame, et laias laastus on
  • 97:09 - 97:12
    kolm kindlat juhtideed, millest peame kinni pidama.
  • 97:12 - 97:15
    Esiteks: iga kaup, mida me toodame,
  • 97:15 - 97:17
    peab olema kujundatud kestma nii kaua kui võimalik.
  • 97:17 - 97:19
    Loomulikult, mida rohkem asjad rikki lähevad,
  • 97:20 - 97:23
    seda rohkem on vaja ressursse, et neid asendada
  • 97:23 - 97:25
    ja seda rohkem tekitame jäätmeid.
  • 97:25 - 97:27
    Teiseks: kui asjad tõesti rikki lähevad
  • 97:27 - 97:30
    või pole enam millegi pärast kasutuskõlblikud,
  • 97:30 - 97:35
    siis on ülioluline, et me korjame kokku või töötleme ümber nii palju kui võimalik.
  • 97:35 - 97:38
    Tootmise kavandamine peab seda otseselt arvesse võtma
  • 97:38 - 97:41
    juba väga varajastes etappides.
  • 97:42 - 97:46
    Kolmandaks: kiiresti arenevad tehnoloogiad nagu näiteks elektroonika,
  • 97:46 - 97:50
    mis vananevad tehnoloogiliselt kõige kiiremini,
  • 97:50 - 97:52
    tuleb kujundada uuendusi ettenägevalt
  • 97:52 - 97:55
    ja nii, et neid uuendusi saaks tootele lisada.
  • 97:55 - 97:59
    Viimane asi, mida me tahame, on ära visata terve arvutisüsteem,
  • 97:59 - 98:03
    kui sellel on ainult väike osa katki või iganenud.
  • 98:03 - 98:07
    Me lihtsalt kavandame osad nii, et neid oleks kerge uuendada
  • 98:07 - 98:11
    tükk-haaval, et nad oleksid standardsed ja universaalselt vahetatavad nii,
  • 98:11 - 98:16
    nagu tehnoloogiline hetketrend seda ette kuulutab.
  • 98:16 - 98:19
    Ja kui me taipame, et "strateegiline säilimine",
  • 98:19 - 98:23
    "strateegiline turvalisus" ja "strateegiline tõhusus"
  • 98:23 - 98:26
    on puhtalt tehnilised kaalutlused,
  • 98:26 - 98:29
    vabad inimeste arvamusest või eelarvamusest,
  • 98:29 - 98:32
    me vaid programmeerime need strateegiad arvutisse, mis oskab
  • 98:32 - 98:35
    kaaluda ja kalkuleerida kõiki olulisi muutujaid,
  • 98:35 - 98:37
    võimaldades meil alati jõuda meetodini,
  • 98:37 - 98:41
    mis on hetkel kehtivate teadmiste kohaselt
  • 98:41 - 98:43
    säästva tootmise jaoks absoluutselt parim.
  • 98:44 - 98:46
    Ja kuigi see võib kõlada keeruliselt, pole see tegelikult
  • 98:46 - 98:49
    muud kui täiustatud kalkulaator,
  • 98:49 - 98:50
    rääkimata sellest, et taolisi multivariatiivseid
  • 98:50 - 98:53
    otsustus- ja seiresüsteeme
  • 98:53 - 98:55
    kasutatakse juba praegu üle maailma
  • 98:55 - 99:00
    üksikutel juhtudel. Tuleb seda vaid laiemalt rakendada.
  • 99:00 - 99:01
    Niisiis...
  • 99:01 - 99:05
    Praegu pole meil mitte ainult ressursside haldussüsteem,
  • 99:05 - 99:08
    vaid ka tootmise haldussüsteem,
  • 99:08 - 99:10
    mõlemad arvuti abil kergesti automatiseeritavad,
  • 99:10 - 99:14
    et saavutada maksimaalne tõhusus, säilimine ja turvalisus.
  • 99:14 - 99:17
    Informatsiooni olemus on selline, et inimmõistus ega isegi
  • 99:17 - 99:21
    mitme inimese mõistus pole võimeline jälgima kõike, mida on vaja jälgida.
  • 99:21 - 99:25
    Seda peavad ja saavadki teha vaid arvutid.
  • 99:26 - 99:29
    Ja see toob meid järgmise tasemeni: jaotamine.
  • 99:29 - 99:32
    Millised säästlikkuse strateegiad võiksid siin töötada?
  • 99:32 - 99:34
    Kuna me teame,
  • 99:34 - 99:37
    et lühim kaugus kahe punkti vahel on sirgjoon,
  • 99:37 - 99:41
    ja kuna sõidukite liikumapanemiseks on vaja energiat,
  • 99:41 - 99:44
    siis mida väiksem transpordi kaugus, seda efektiivsem.
  • 99:44 - 99:48
    Kaupade valmistamine ühel mandril ja nende toimetamine teisele
  • 99:48 - 99:51
    õigustab ennast vaid siis, kui kõnesolevaid kaupu
  • 99:51 - 99:54
    pole võimalik kohalikult toota.
  • 99:54 - 99:57
    Vastasel juhul on see puhas raiskamine.
  • 99:57 - 100:00
    Me peame muutma tootmise kohalikuks, nii et jaotamine oleks
  • 100:00 - 100:03
    lihtne, kiire ja kulutaks võimalikult vähe energiat.
  • 100:04 - 100:06
    Kutsume seda "läheduse strateegiaks", mis
  • 100:06 - 100:08
    tähendab lihtsalt seda, et me
  • 100:08 - 100:10
    vähendame kaupade liikumist
  • 100:10 - 100:14
    nii palju kui võimalik, olgu meil tegu toorainete või valmistoodetega.
  • 100:14 - 100:17
    Muidugi on oluline teada ka seda,
  • 100:17 - 100:20
    milliseid kaupu me transpordime ja miks...
  • 100:20 - 100:23
    Ja see läheb nõudluse kategooria alla.
  • 100:23 - 100:25
    Nõudlus on vaid see, mis on vajalik, et inimesed
  • 100:25 - 100:28
    saaksid olla terved ja elada täisväärtuslikku elu.
  • 100:28 - 100:30
    Materiaalsete inimvajaduste skaala ühes otsas
  • 100:30 - 100:33
    on elutähtsad esmatarbevajadused,
  • 100:33 - 100:36
    nagu toit, puhas vesi ja peavari...
  • 100:37 - 100:40
    teises otsas ühiskondlikud ja vabaajakaubad, mis võimaldavad
  • 100:40 - 100:43
    lõõgastuda ning isiklikku ja seltskondlikku aega sisustada.
  • 100:43 - 100:48
    Mõlemad on olulised tegurid inimese ja ühiskonna tervise seisukohalt üldiselt.
  • 100:48 - 100:50
    Seega, väga lihtne, viime läbi veel ühe uuringu.
  • 100:50 - 100:53
    Inimesed kirjeldavad oma vajadusi,
  • 100:53 - 100:56
    hinnatakse nõudlust ja tootmine korraldatakse selle nõudluse põhjal.
  • 100:56 - 100:59
    Kuna erinevate kaupade nõudluse tase loomulikult
  • 100:59 - 101:03
    kõigub ja muutub erinevates piirkondades,
  • 101:03 - 101:07
    siis peame looma "nõudluse/jaotamise seiresüsteemi",
  • 101:07 - 101:10
    et vältida nii ületootmist kui ka kaupade otsasaamist.
  • 101:10 - 101:12
    Loomulikult pole see idee uus -
  • 101:12 - 101:15
    tänapäeval kasutatakse seda igas suuremas kauplusteketis,
  • 101:15 - 101:18
    kaupluste varustatuse tagamiseks.
  • 101:18 - 101:22
    Ainult et seekord teeme seiret globaalses mastaabis.
  • 101:22 - 101:26
    Aga oodake üks hetk. Me ei saa mõista nõudlust täielikult
  • 101:26 - 101:30
    enne, kui me pole välja selgitanud kauba reaalset kasutamist.
  • 101:30 - 101:34
    On see loogiline ja säästlik, kui igal inimesel on näiteks
  • 101:34 - 101:39
    üks eksemplar kõigest, mida toodetakse? Hoolimata kasutusest?
  • 101:39 - 101:43
    Ei. See oleks lihtsalt raiskav ja ebaefektiivne.
  • 101:43 - 101:47
    Kui inimene vajab mingit kaupa, kuid ainult näiteks
  • 101:47 - 101:49
    keskmiselt 45 minutit päevas,
  • 101:49 - 101:51
    oleks palju tõhusam,
  • 101:51 - 101:53
    kui see kaup tehakse neile ja teistele
  • 101:53 - 101:56
    kättesaadavaks siis, kui nad seda vajavad,
  • 101:56 - 101:59
    Paljud unustavad, et nad ei taha mitte kaupa,
  • 101:59 - 102:01
    vaid kauba otstarvet.
  • 102:01 - 102:03
    Kui me mõistame, et kauba
  • 102:03 - 102:05
    olulisus sõltub selle kasutusest,
  • 102:05 - 102:08
    näeme, et "väline piirang" ehk
  • 102:08 - 102:11
    see, mida me praegu kutsume "omandiks",
  • 102:11 - 102:14
    on ääretult priiskav ja keskkonna seisukohalt ebaloogiline
  • 102:14 - 102:18
    ja seda põhilises majanduslikus tähenduses.
  • 102:18 - 102:23
    Seega peame looma uue strateegia: "strateegiline kättesaadavus".
  • 102:23 - 102:25
    See oleks aluseks meie
  • 102:25 - 102:27
    "nõudluse / jaotamise seiresüsteemile",
  • 102:27 - 102:29
    mis kindlustab, et saaksime
  • 102:29 - 102:30
    täita rahvastiku vajadusi
  • 102:30 - 102:35
    pääseda ligi ükskõik millele, mida nad vajavad, kui nad seda vajavad.
  • 102:35 - 102:38
    Mis puutub füüsiliselt asjade kättesaamist,
  • 102:38 - 102:40
    siis oleksid tsentraliseeritud ja regionaalsed
  • 102:40 - 102:42
    tarbekeskused loogilised, sest
  • 102:42 - 102:46
    nad asuksid elanike vahetus läheduses
  • 102:46 - 102:49
    ning inimene lihtsalt tuleks ja võtaks mingi eseme,
  • 102:49 - 102:52
    kasutaks seda ning tooks tagasi, kui tal seda enam vaja pole...
  • 102:52 - 102:55
    Nii nagu toimivad tänapäeva raamatukogud.
  • 102:55 - 102:57
    Sellised keskused ei oleks ainult kogukonnas
  • 102:57 - 103:00
    nagu tänapäeva kohalikud poed,
  • 103:00 - 103:04
    vaid spetsialiseerunud tarbekeskused oleksid kindlates piirkondades,
  • 103:04 - 103:07
    kus kasutatakse sageli kindlaid kaupu,
  • 103:07 - 103:11
    säästes sel viisil rohkem energiat ilma pideva transpordi vajaduseta.
  • 103:11 - 103:14
    Kui see nõudluse seiresüsteem on töökorras,
  • 103:14 - 103:17
    siis on ta seotud meie tootmise haldussüsteemiga
  • 103:17 - 103:20
    ja loomulikult ka ressursside haldussüsteemiga,
  • 103:20 - 103:23
    luues seega ühtse, dünaamiliselt uueneva
  • 103:23 - 103:26
    ülemaailmse majanduse haldamise masinavärgi.
  • 103:26 - 103:29
    See lihtsalt hoolitseb, et me püsiksime
  • 103:29 - 103:33
    jätkusuutlikena alates piiratud ressursside teviklikkuse kindlustamisest,
  • 103:33 - 103:36
    kuni ainult parimate ja kõige strateegilisemate kaupade tootmiseni,
  • 103:36 - 103:38
    mis on võimalikud,
  • 103:38 - 103:40
    samas jaotades kõike
  • 103:40 - 103:43
    kõige arukamal ja tõhusaimal viisil.
  • 103:43 - 103:47
    Selle säilitamisel põhineva suuna ainulaadseks tulemuseks,
  • 103:47 - 103:50
    mis on vaistlikult paljudele vastu,
  • 103:50 - 103:53
    on see, et see loogiline, algusest peale
  • 103:53 - 103:56
    kogemustel põhinev säilitamise ja efektiivsuse protsess,
  • 103:56 - 104:01
    mis määrab tõeliselt inimeste jätkusuutlikkuse siin planeedil,
  • 104:01 - 104:06
    teeks võimalikuks midagi, mida pole varem inimajaloos nähtud...
  • 104:06 - 104:08
    Kättesaadavuse küllus
  • 104:08 - 104:11
    ja mitte ainult murdosale maailma rahvastikust,
  • 104:11 - 104:15
    vaid tervele tsivilisatsioonile.
  • 104:16 - 104:18
    Seda majandusmudelit, mida äsja üldistati,
  • 104:18 - 104:21
    seda vastutustundlikku, süsteemset lähenemist
  • 104:21 - 104:24
    täielikule Maa ressursside haldamisele ja neid protsesse,
  • 104:24 - 104:26
    mis on kujundatud ei millegi vähema
  • 104:26 - 104:28
    kui kogu inimkonna eest hoolt kandmiseks
  • 104:28 - 104:31
    kõige tõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil,
  • 104:31 - 104:32
    võib nimetada
  • 104:32 - 104:35
    "RESSURSIPÕHISEKS MAJANDUSEKS".
  • 104:35 - 104:38
    Sellele ideele pani aluse 1970. aastatel
  • 104:38 - 104:41
    ehitusinsener Jacque Fresco.
  • 104:41 - 104:44
    Ta mõistis juba siis, et ühiskond liigub kokkupõrke suunas
  • 104:44 - 104:49
    looduse vastu - igal tasandil jätkusuutmatu -
  • 104:49 - 104:51
    ning kui asjad ei muutu,
  • 104:51 - 104:54
    hävitaksime üksteist ühel või teisel viisil.
  • 104:54 - 104:56
    Kas kõik need asjad, millest sa räägid, Jacque...
  • 104:56 - 104:59
    Kas neid oleks võimalik ehitada praeguste teadmiste juures?
  • 104:59 - 105:03
    Või sa oletad... tuginedes sellele, mida me tänapäeval teame?
  • 105:03 - 105:06
    Ei, kõiki neid asju on võimalik ehitada tänapäevaste teadmiste juures.
  • 105:06 - 105:09
    Maapinna muutmine võtaks kümme aastat,
  • 105:09 - 105:12
    et maailm ehitada ümber teiseks Eedeni aiaks.
  • 105:12 - 105:14
    Sina otsustad.
  • 105:14 - 105:16
    Tuumarelvadega võidurelvastumine on rumalus,
  • 105:16 - 105:18
    relvade arendamine,
  • 105:18 - 105:20
    üritada lahendada probleeme poliitiliselt,
  • 105:20 - 105:23
    valides üht või teist poliitilist erakonda...
  • 105:23 - 105:26
    Kogu poliitika on korruptsioonist läbi imbunud.
  • 105:26 - 105:27
    Luba ma ütlen seda uuesti:
  • 105:27 - 105:30
    kommunism, sotsialism, fašism, demokraadid,
  • 105:30 - 105:34
    liberaalid - me tahame inimesi kaasa haarata.
  • 105:34 - 105:37
    Kõiki organisatsioone, kes usuvad inimeste paremasse elusse:
  • 105:37 - 105:40
    ei ole olemas mustanahaliste või poolakate probleeme
  • 105:40 - 105:42
    või juutide või kreeklaste probleeme
  • 105:42 - 105:45
    või naiste probleeme – on inimeste probleemid.
  • 105:45 - 105:48
    Ma ei karda mitte kedagi, ma ei tööta kellegi heaks,
  • 105:48 - 105:49
    keegi ei saa mind lahti lasta.
  • 105:49 - 105:51
    Mul ei ole ülemust.
  • 105:51 - 105:54
    Ma kardan elada ühiskonnas, milles me täna elame.
  • 105:54 - 105:58
    Meie ühiskonda ei saa ülal pidada sellist tüüpi saamatusega.
  • 105:58 - 106:00
    Vabaturumajandus oli suurepärane
  • 106:00 - 106:03
    umbes 35 aastat tagasi. Siis oli viimati sellest kasu.
  • 106:03 - 106:07
    Me peame oma mõtteviise muutma või me hukume.
  • 106:08 - 106:12
    Tuleviku õudusfilmid räägivad meie ühiskonnast...
  • 106:12 - 106:14
    kuidas see ei töötanud
  • 106:14 - 106:15
    ja poliitika...
  • 106:15 - 106:18
    oleks osa sellest õudusfilmist.
  • 106:20 - 106:25
    Tänapäeval kasutavad paljud inimesed väljendit "kuiv teadus",
  • 106:25 - 106:27
    sest teadus on analüütiline,
  • 106:27 - 106:30
    ja nad isegi ei tea, mida "analüütiline" tähendab.
  • 106:30 - 106:33
    Teadus tähendab täpsemaid seletusi
  • 106:33 - 106:35
    selle kohta, kuidas maailm tegelikult toimib.
  • 106:36 - 106:39
    Seega - see on tõe rääkimine, vaat mis see on.
  • 106:39 - 106:42
    Teadlane ei ürita inimestega hästi läbi saada.
  • 106:42 - 106:44
    Teadlased ütlevad, millised on nende avastused.
  • 106:44 - 106:47
    Nad peavad kõike kahtluse alla seadma
  • 106:47 - 106:51
    ja kui mõni teadlane avastab katse käigus, et mingitel materjalidel
  • 106:51 - 106:54
    on teatud omadused, peavad teised teadlased
  • 106:54 - 106:56
    olema võimelised seda katset kordama
  • 106:56 - 106:59
    ja jõudma samade tulemusteni.
  • 106:59 - 107:03
    Isegi, kui teadlane arvab matemaatika või
  • 107:03 - 107:06
    arvutuste põhjal, et lennuki tiib
  • 107:06 - 107:08
    suudab kanda antud raskust,
  • 107:08 - 107:11
    laob ta sellele ikkagi liivakotte, et
  • 107:11 - 107:13
    teha kindlaks, millal see murdub,
  • 107:13 - 107:16
    ja ütleb: "Mu arvutused olid õiged," või "Need ei olnud õiged".
  • 107:16 - 107:20
    Mulle meeldib see süsteem, sest see on erapooletu ja
  • 107:20 - 107:23
    vaba mõtteviisist, et matemaatikaga võib lahendada kõik probleemid.
  • 107:23 - 107:26
    Sa pead oma matemaatika ka läbi proovima.
  • 107:26 - 107:29
    Arvan, et iga süsteem, mida on võimalik
  • 107:29 - 107:32
    katseliselt läbi proovida, tuleks läbi proovida.
  • 107:32 - 107:36
    Ja et kõik otsused peaksid põhinema uurimistööl.
  • 107:37 - 107:39
    Ressursipõhine majandus on vaid teadusliku
  • 107:39 - 107:42
    meetodi rakendamine ühiskondlikele küsimustele -
  • 107:42 - 107:45
    lähenemine, mis praegusest maailmast täiesti puudub.
  • 107:45 - 107:48
    Ühiskond on tehniline leiutis.
  • 107:48 - 107:51
    Ja kõige tõhusamad meetodid optimaalse tervise,
  • 107:51 - 107:55
    tootmise, jaotamise, linnade infrastruktuuri ja muu sellise
  • 107:55 - 107:58
    saavutamiseks annavad meile teadus ja
  • 107:58 - 108:01
    tehnika - mitte poliitika ega rahal põhinev majandus.
  • 108:01 - 108:05
    See töötab sama süstemaatiliselt nagu näiteks lennuk
  • 108:05 - 108:09
    ja lennuki ehitamisel pole vabariiklikku ega liberaalset lähenemist.
  • 108:09 - 108:11
    Samuti, füüsiline referent, mida me
  • 108:11 - 108:14
    kasutame, et oma teadust testida, on loodus ise.
  • 108:14 - 108:16
    Ja see on kindel süsteem, mis ilmneb
  • 108:16 - 108:19
    vaid sedamööda, kuidas paraneb meie arusaamine loodusest.
  • 108:20 - 108:22
    Õigupoolest, sellel pole sooja ega külma
  • 108:22 - 108:25
    sellest, mida sina subjektiivselt arvad olevat tõsi.
  • 108:25 - 108:27
    Selle asemel annab see sulle võimaluse:
  • 108:27 - 108:29
    sa saad õppida ja sobituda loodusseadustega
  • 108:29 - 108:31
    ning käituda neile vastavalt,
  • 108:31 - 108:34
    tagades kindlalt hea tervise ja jätkusuutlikkuse...
  • 108:34 - 108:38
    Või voolule vastu minna, millest pole kasu.
  • 108:38 - 108:40
    Pole oluline, kui väga sa ka ei usuks, et sa saad
  • 108:40 - 108:42
    praegu püsti tõusta ja seinal kõndima hakata,
  • 108:42 - 108:45
    gravitatsiooniseadus ei luba seda.
  • 108:45 - 108:47
    Kui sa ei söö - sa sured.
  • 108:47 - 108:50
    Kui sind ei puudutada imikueas - sa sured.
  • 108:50 - 108:54
    Ükskõik kui karmina see ka ei kõlaks, loodus on diktatuur
  • 108:54 - 108:57
    ja me võime sellele kas kuuletuda ning sellega kooskõlas olla
  • 108:57 - 109:00
    või kannatada paratamatute kahjulike tagajärgede käes.
  • 109:00 - 109:03
    Seega, ressursipõhine majandus pole muud kui
  • 109:03 - 109:07
    tõestatud elul põhinevate arusaamade kogum,
  • 109:07 - 109:09
    milles kõik otsused põhinevad
  • 109:09 - 109:13
    inimeste ja keskkonna optimeeritud jätkusuutlikkusel.
  • 109:13 - 109:16
    See võtab arvesse empiirilisi "elu aluseid",
  • 109:16 - 109:19
    vajadusi, mis on kõikidel inimestel ühised,
  • 109:19 - 109:23
    jällegi olenemata nende poliitilisest või religioossest vaatest.
  • 109:23 - 109:26
    Selles lähenemises pole kultuurilist relativismi.
  • 109:26 - 109:29
    See ei ole seotud arvamustega.
  • 109:29 - 109:31
    Inimvajadused on inimvajadused
  • 109:31 - 109:35
    ning ligipääs eluks vajalikule, näiteks puhtale õhule,
  • 109:35 - 109:37
    toitainerikkale toidule ja puhtale veele,
  • 109:37 - 109:41
    koos toetava, stabiilselt üles kasvatava,
  • 109:41 - 109:45
    mitte-vägivaldse keskkonnaga, on see, mida vajab
  • 109:45 - 109:47
    meie füüsiline ja vaimne tervis
  • 109:47 - 109:49
    ja meie evolutsiooniline vormisolek
  • 109:49 - 109:52
    ning seega kogu liigi ellujäämine ise.
  • 109:52 - 109:55
    Ressursipõhine majandus põhineks
  • 109:55 - 109:58
    kättesaadavatel ressurssidel.
  • 109:58 - 110:01
    Sa ei saa lihtsalt tuua palju inimesi saarele
  • 110:01 - 110:07
    või ehitada linna 50 000 inimese jaoks, kui puudub
  • 110:07 - 110:09
    ligipääs eluks vajalikule.
  • 110:09 - 110:13
    Nii et kui ma kasutan mõistet "kõikehõlmav süsteemne lähenemine",
  • 110:13 - 110:18
    siis räägin ma kõigepealt piirkonna ressurssidest ülevaate tegemisest
  • 110:18 - 110:21
    ja selgitamisest, mida see piirkond on võimeline tagama -
  • 110:21 - 110:23
    mitte lihtsalt arhitektuurilisest lähenemisest,
  • 110:23 - 110:26
    mitte lihtsalt disainist -
  • 110:26 - 110:30
    vaid kujundus peab põhinema kõikidel nõuetel,
  • 110:30 - 110:31
    et parandada inimeste elu,
  • 110:31 - 110:35
    ja seda pean ma silmas integreeritud mõtteviisi all.
  • 110:35 - 110:38
    Toit, riietus, peavari, soojus, armastus -
  • 110:38 - 110:41
    kõik need asjad on vajalikud
  • 110:41 - 110:43
    ja kui jätta inimest ühestki neist ilma,
  • 110:44 - 110:49
    siis on tegemist inimesega, kes ei suuda nii hästi hakkama saada.
  • 110:49 - 110:53
    Nagu enne mainitud, ressursipõhise majanduse algusest peale
  • 110:53 - 110:58
    ülemaailmne, süsteemne lähenemine ressursside hankimisele, toomisele ja jaotamisele
  • 110:58 - 111:03
    põhineb tõelistel majanduslike mehhanismide kogumikul ehk strateegiatel,
  • 111:03 - 111:05
    mis tagavad tõhususe ja jätkusuutlikkuse
  • 111:05 - 111:09
    igas majanduse valdkonnas.
  • 111:09 - 111:12
    Seega, jätkates seda mõttekäiku loogilisest kujundusest -
  • 111:12 - 111:14
    mis on järgmine meie võrrandis?
  • 111:14 - 111:17
    Kus võtab see kõik kuju?
  • 111:17 - 111:18
    Linnades.
  • 111:18 - 111:22
    Linnade teke on kaasaegse tsivilisatsiooni põhitunnuseks.
  • 111:22 - 111:26
    Linna eesmärk on võimaldada tõhusat ligipääsu eluks vajalikule
  • 111:26 - 111:31
    koos suurendatud ühiskondliku toetuse ning suhtlemisega.
  • 111:31 - 111:34
    Kuidas me kujundaksime ideaalset linna?
  • 111:34 - 111:36
    Mis kujuga tuleks see teha?
  • 111:36 - 111:38
    Ruut? Trapets?
  • 111:38 - 111:40
    Arvestades seda, et liigume seal palju ringi,
  • 111:40 - 111:43
    siis võiksime teha selle nii ühekaugusega kui võimalik,
  • 111:44 - 111:46
    seega ringikujulise.
  • 111:46 - 111:48
    Mis peaks linnas olema?
  • 111:48 - 111:52
    Loomulikult on vaja elamisrajooni, kaupade tootmispiirkonda,
  • 111:52 - 111:55
    elektri tootmispiirkonda, põllumajanduspiirkonda.
  • 111:56 - 111:59
    Inimestena vajame ka hellitust - seega kultuuri,
  • 111:59 - 112:02
    loodust, vabaajaveetmist ja haridust.
  • 112:02 - 112:04
    Seega lisagem ka kena avatud pargi,
  • 112:04 - 112:09
    meelelahutuse/ürituste koha kultuuri ja suhtlemise vajadusteks
  • 112:09 - 112:11
    ning haridus- ja teadusasutused.
  • 112:11 - 112:14
    Kuna meil on ringikuju,
  • 112:14 - 112:16
    siis tundub loogiline paigutada need vöönditesse
  • 112:16 - 112:19
    selle põhjal, kui palju maad igaüks neist vajab,
  • 112:20 - 112:22
    koos mugava ligipääsuga.
  • 112:22 - 112:23
    Väga hea.
  • 112:24 - 112:26
    Aga nüüd asume üksikasjade kallale:
  • 112:26 - 112:28
    Kõigepealt peaksime vaatama
  • 112:28 - 112:31
    infrastruktuuri tuuma ehk "linnaorganismi soolestikku".
  • 112:31 - 112:33
    Need oleksid vee, kaupade,
  • 112:33 - 112:36
    jäätmete ja energia transpordi kanalid.
  • 112:36 - 112:39
    Nii nagu praegu on meie linnade all vee- ja kanalisatsioonisüsteemid,
  • 112:40 - 112:42
    laiendaksime seda kanalite põhimõtet, et
  • 112:42 - 112:45
    lõimida jäätmekäitluse ja kaupade kohaletoomise süsteemi.
  • 112:45 - 112:48
    Lõpp postiljonidele ja prügivedajatele.
  • 112:48 - 112:50
    See on juba sisse ehitatud. Me võiksime kasutada isegi
  • 112:50 - 112:53
    automatiseeritud suruõhutorusid ja teisi sarnaseid tehnoloogiaid.
  • 112:54 - 112:55
    Sama käib transpordi kohta.
  • 112:55 - 112:59
    Seda tuleb integreerida ja strateegiliselt planeerida, et vähendada
  • 112:59 - 113:03
    või isegi kõrvaldada vajaduse raiskavate, iseseisvate autode järele.
  • 113:03 - 113:06
    Elektritrammid, konveierid, transveierid ja
  • 113:06 - 113:08
    magnethõljukrongid, mis võivad sind linnas
  • 113:08 - 113:10
    praktiliselt ükskõik kuhu viia,
  • 113:10 - 113:14
    isegi üles ja alla, samuti teiste linnadega ühendada.
  • 113:14 - 113:17
    Ja muidugi juhul, kui tekib vajadus auto järele,
  • 113:17 - 113:20
    on see ohutuse ja töökindluse tagamiseks satelliidi kaudu automatiseeritud.
  • 113:20 - 113:24
    Tegelikult on selline automatiseerimise tehnoloogia praegugi töökorras.
  • 113:24 - 113:29
    Autoõnnetustes hukkub igal aastal u 1,2 miljonit inimest,
  • 113:29 - 113:31
    vigastada saab u 50 miljonit inimest.
  • 113:31 - 113:34
    See on absurdne ega peaks juhtuma.
  • 113:34 - 113:38
    Tänu tõhusale linnaplaneerimisele ja automatiseeritud, juhtideta autodele
  • 113:38 - 113:41
    võime selle ohvrite arvu peaaegu nulli viia.
  • 113:41 - 113:43
    Põllumajandus.
  • 113:43 - 113:46
    Praeguse kaootilise, kulusid kokku hoida püüdvate tööstuslike
  • 113:46 - 113:50
    meetoditega, mis kasutavad pestitsiide, liigselt väetisi ja teisi vahendeid,
  • 113:50 - 113:52
    oleme suutnud hävitada suure osa
  • 113:52 - 113:54
    viljakast maast sel planeedil,
  • 113:54 - 113:58
    rääkimata oma organismide põhjalikust mürgitamisest.
  • 113:58 - 114:01
    Tegelikult leidub tööstuslikke ja põllumajanduslikke keemilisi
  • 114:01 - 114:07
    toksiine praegu peaaegu igas inimeses, keda testitakse, ka imikutes.
  • 114:07 - 114:10
    Õnneks on olemas silmapaistev alternatiiv -
  • 114:10 - 114:14
    hüdropoonika ja aeropoonika mullata söötmed,
  • 114:14 - 114:17
    mis vähendavad ka toitainete ja vee tarvet
  • 114:17 - 114:20
    praegusest tarbimisest kuni 75% võrra.
  • 114:20 - 114:24
    Nüüd saab kinnistes, nn vertikaalsetes farmides toitu kasvatada
  • 114:24 - 114:27
    orgaaniliselt ka tööstuslikus mahus.
  • 114:27 - 114:30
    Näiteks 50-korruselisel 1-aakrilisel maatükil,
  • 114:30 - 114:32
    mis praktiliselt kõrvaldab vajaduse pestitsiidide
  • 114:32 - 114:35
    ja süsivesinike järele üldiselt.
  • 114:35 - 114:38
    Selline on toidu tööstusliku tootmise tulevik:
  • 114:38 - 114:40
    tõhus, puhas ja külluslik.
  • 114:40 - 114:43
    Sellised arenenud süsteemid moodustaksid seega
  • 114:43 - 114:46
    meie põllumajandusvööndi,
  • 114:46 - 114:50
    tootes kogu toidu, mida vajab terve linna elanikkond,
  • 114:50 - 114:53
    ning midagi pole vaja importida kuskilt väljastpoolt,
  • 114:53 - 114:56
    vähendades aega, raiskamist ja energiakulu.
  • 114:56 - 114:58
    Rääkides energiast -
  • 114:58 - 115:01
    energiavöönd kasutaks süsteemset lähenemist
  • 115:01 - 115:04
    elektri tootmiseks külluslike taastuvate energiate abil,
  • 115:04 - 115:09
    täpsemalt tuule, päikese, geotermaalse ja soojusvahede energia abil
  • 115:09 - 115:12
    ning kui läheduses on vesi - siis loodete ja lainete energia abil.
  • 115:13 - 115:15
    Katkestuste vältimiseks ja piisava
  • 115:15 - 115:17
    energiatootmise kindlustamiseks
  • 115:17 - 115:20
    toimiksid need vahendid integreeritud süsteemis,
  • 115:20 - 115:22
    varustades üksteist, siis kui vajadus tekib,
  • 115:22 - 115:25
    samaaegselt säilitades liigset energiat
  • 115:25 - 115:27
    suurtes maa-alustes superkondensaatorites,
  • 115:27 - 115:29
    nii et midagi raisku ei läheks.
  • 115:29 - 115:32
    Linn mitte ainult ei varusta end energiaga,
  • 115:32 - 115:35
    vaid ka eraldiseisvad ehitised varustavad end iseseisvalt
  • 115:35 - 115:38
    ning toodavad elektrit fotokeemilistest värvidest,
  • 115:38 - 115:42
    strukturaalpingete muundamisest, termoelektrilisest efektist
  • 115:42 - 115:45
    ja teistest praegu vähekasutatud tehnoloogiatest.
  • 115:46 - 115:47
    Muidugi tekib küsimus:
  • 115:48 - 115:50
    kuidas see tehnoloogia ja need kaubad
  • 115:50 - 115:52
    üleüldse luuakse?
  • 115:52 - 115:54
    See viib meid tootmiseni:
  • 115:54 - 115:57
    tööstusvöönd on peale haiglate ja muu säärase olemasolu poolest,
  • 115:57 - 116:00
    tootmistehaste keskus.
  • 116:00 - 116:01
    Üldiselt täielikult paikne,
  • 116:01 - 116:04
    hangiks see toormaterjali loomulikult
  • 116:04 - 116:07
    ülemaailmse ressursside haldussüsteemi abil,
  • 116:08 - 116:12
    mida äsja arutati, kusjuures nõudluse loob linna elanikkond ise.
  • 116:12 - 116:14
    Tootmise tehnilisest küljest
  • 116:14 - 116:17
    peaksime arutama uut, võimsat nähtust,
  • 116:17 - 116:20
    mis on just hiljuti inimajaloos tekkinud
  • 116:20 - 116:23
    ning mis hakkab kiiresti kõike muutma.
  • 116:24 - 116:26
    Seda nimetatakse mehhaniseerimiseks
  • 116:26 - 116:28
    ehk töö automatiseerimiseks.
  • 116:28 - 116:31
    Kui ringi vaadata, siis on märgata, et peaaegu kõik,
  • 116:31 - 116:34
    mida me kasutame tänapäeval
  • 116:34 - 116:37
    on ehitatud automaatselt.
  • 116:37 - 116:42
    Sinu kingad, riided, kodumasinad, auto jne...
  • 116:42 - 116:48
    Need kõik on ehitatud automaatselt masinate poolt.
  • 116:49 - 116:52
    Kas me saame väita, et ühiskonda
  • 116:52 - 116:56
    pole sellised suured tehnoloogilised arengud mõjutanud?
  • 116:56 - 116:57
    Muidugi mitte.
  • 116:57 - 117:02
    Need süsteemid tegelikult määravad uusi struktuure
  • 117:02 - 117:08
    ja uusi vajadusi ning nad muudavad palju teisi asju kasututeks.
  • 117:08 - 117:12
    Seega, oleme arengus ja tehnoloogia kasutamises
  • 117:12 - 117:16
    tõusnud eksponentsiaalselt.
  • 117:16 - 117:21
    Automatiseerimine jätkub kindlasti. Ei saa peatada
  • 117:22 - 117:24
    tehnoloogiaid, mille tulek on mõistetav.
  • 117:24 - 117:28
    Töö automatiseerimine tehnoloogia abil
  • 117:28 - 117:31
    on inimajaloos iga suure ühiskondliku ülemineku aluseks olnud.
  • 117:31 - 117:34
    Alates põllumajandusrevolutsioonist ja adra leiutamisest
  • 117:34 - 117:38
    kuni tööstusrevolutsiooni ja elektril töötavate masinate
  • 117:38 - 117:41
    leiutamiseni kuni informatsiooniajastuni, kus me nüüd elame,
  • 117:41 - 117:45
    peamiselt edasiarenenud elektroonika ja arvutite leiutamise tõttu.
  • 117:45 - 117:48
    Mis puudutab tänaseid kõrgeltarenenud tootmismeetodeid,
  • 117:48 - 117:51
    siis areneb mehhaniseerimine nüüd ise.
  • 117:51 - 117:54
    Liigume edasi traditsioonilisest
  • 117:54 - 117:56
    osade kokkupaneku meetodi juurest
  • 117:57 - 117:59
    keerulisema meetodi juurde, millega luuakse
  • 117:59 - 118:02
    terveid tooteid ühe protsessiga.
  • 118:02 - 118:06
    Nagu enamikke insenere, huvitab mind bioloogia,
  • 118:06 - 118:10
    sest see on täis hiilgavaid näiteid inseneritööst.
  • 118:10 - 118:16
    Mis on bioloogia? See on uurimus asjadest, mis endast koopiaid teevad.
  • 118:16 - 118:18
    See on parim elu definitsioon, mis meil on.
  • 118:18 - 118:20
    Jällegi olen ma insenerina alati
  • 118:20 - 118:23
    huvitunud ideest, et masinad teeksid iseendast koopiaid.
  • 118:23 - 118:26
    Rep-Rap on kolmemõõtmeline printer -
  • 118:26 - 118:29
    See on printer, mille ühendad oma arvutiga ja
  • 118:29 - 118:32
    selle asemel, et see prindiks kahemõõtmelisi mustritega paberilehti,
  • 118:32 - 118:35
    teeb ta ehtsaid, füüsilisi, kolmemõõtmelisi esemeid.
  • 118:36 - 118:37
    Selles pole aga midagi uut.
  • 118:37 - 118:40
    3-D printerid on olemas olnud u 30 aastat.
  • 118:40 - 118:45
    Rep-Rapi puhul on oluline see, et see prindib välja enamiku iseenda osadest.
  • 118:45 - 118:47
    Nii et kui sul on üks, siis saad
  • 118:47 - 118:48
    teisegi teha ning selle sõbrale anda.
  • 118:48 - 118:51
    Samas prindib ta palju kasulikke asju.
  • 118:51 - 118:55
    Alates lihtsate majapidamistarvete printimisest kodus
  • 118:55 - 118:59
    kuni terve auto printimiseni ühe hooga.
  • 118:59 - 119:02
    Kõrgtehnoloogilisel ja automatiseeritud 3-D printimisel
  • 119:02 - 119:05
    on potentsiaal muuta kõiki tootmisvaldkondi.
  • 119:05 - 119:07
    Kaasa arvatud kodu ehitamist.
  • 119:08 - 119:10
    Kontuurehitus
  • 119:10 - 119:13
    on tegelikult ehitustehnoloogia
  • 119:13 - 119:17
    - niinimetatud 3D printimine -, kui sa ehitad
  • 119:17 - 119:21
    otse arvutimudelist kolmemõõtmelised asjad.
  • 119:21 - 119:24
    Kasutades kontuurehitust, on võimalik
  • 119:24 - 119:27
    ehitada täielikult masina abil ühe päevaga
  • 119:27 - 119:31
    186 ruutmeetri suurune maja.
  • 119:31 - 119:36
    Inimesed on huvitatud automatiseeritud ehitamisest sellepärast,
  • 119:36 - 119:39
    et sellel on palju kasulikke külgi.
  • 119:39 - 119:43
    Näiteks on ehitus väga tööjõumahukas
  • 119:43 - 119:50
    ning kuigi see annab tööd ühele ühiskonna osale,
  • 119:50 - 119:55
    siis on selles ka probleeme ja takistusi.
  • 119:55 - 120:00
    Näiteks on ehitus kõige ohtlikum ala.
  • 120:00 - 120:03
    See on hullem kui kaevandamine ja põllumajandus.
  • 120:03 - 120:07
    Peaaegu igas riigis on seal on kõige rohkem surmajuhtumeid.
  • 120:08 - 120:10
    Teine probleem on jäätmed.
  • 120:10 - 120:15
    Tavalise USA kodu kohta on 3 kuni 7 tonni jäätmeid.
  • 120:16 - 120:21
    See on tohutu, kui vaadata ehituse mõju ning teades,
  • 120:21 - 120:25
    et 40% kõikidest maailma materjalidest
  • 120:25 - 120:28
    kasutatakse ehituses.
  • 120:28 - 120:31
    Seega on see suur energia ja ressursside raiskamine
  • 120:31 - 120:34
    ning see kahjustab ka keskkonda tugevasti.
  • 120:34 - 120:39
    Ehitada kodusid haamrite, naelte ja puiduga
  • 120:39 - 120:44
    tänapäeva tehnoloogia taseme juures on absurdne
  • 120:44 - 120:47
    ning läheb sama teed mis meie töölisklass,
  • 120:47 - 120:50
    mis puutub tootmisse USAs.
  • 120:51 - 120:56
    Hiljuti avaldati Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi majandusteadlase David Autori uurimus,
  • 120:56 - 121:00
    kus väidetakse, et meie keskklass on kadunud
  • 121:00 - 121:03
    ja seda asendatakse automatiseerimisega.
  • 121:04 - 121:07
    Väga lihtne: mehhaniseerimine on palju produktiivsem,
  • 121:07 - 121:10
    efektiivsem ja jätkusuutlikum kui inimtööjõud
  • 121:10 - 121:13
    praktiliselt igas tänapäeva majanduse valdkonnas.
  • 121:13 - 121:17
    Masinad ei vaja puhkuseid, pause, kindlustust, pensionit
  • 121:17 - 121:19
    ja nad saavad töötada 24 tundi päevas, iga päev.
  • 121:20 - 121:22
    Tootlikkus ja täpsus
  • 121:22 - 121:25
    on inimtööga võrreldes ületamatu.
  • 121:26 - 121:29
    Asja iva: üksluine inimtöö hakkab kaduma
  • 121:29 - 121:31
    ja muutuma ebapraktiliseks üle kogu maailma
  • 121:31 - 121:34
    ning töötus, mida praegu on näha,
  • 121:34 - 121:37
    on põhiliselt tehnoloogia efektiivsuse
  • 121:37 - 121:40
    arengu tulemuseks.
  • 121:40 - 121:44
    Turuteadlased on aastaid eiranud seda kasvavat trendi,
  • 121:44 - 121:47
    mida võib nimetada "tehnoloogiliseks tööpuuduseks",
  • 121:47 - 121:50
    sest alati kerkisid esile uued sektorid,
  • 121:50 - 121:53
    mis võtsid tööle koondatud töölised.
  • 121:53 - 121:56
    Tänapäeval on teenindav sektor ainus tõeline sektor, mis on alles,
  • 121:56 - 122:00
    ning hetkel töötab seal 80% Ameerika tööjõust
  • 122:00 - 122:04
    ning sarnane osakaal püsib ka enamikes tööstusriikides.
  • 122:04 - 122:06
    Siiski esitavad sellele sektorile
  • 122:06 - 122:09
    praegu väljakutse automaatkioskid,
  • 122:09 - 122:13
    automatiseeritud restoranid ja isegi automatiseeritud poed.
  • 122:13 - 122:15
    Tänapäeva majandusteadlased
  • 122:15 - 122:17
    on hakanud lõpuks tunnistama seda, mida on aastaid eitatud:
  • 122:17 - 122:21
    tehnoloogiline tööpuudus ei muuda praegust töökriisi mitte ainult
  • 122:21 - 122:23
    hullemaks üle kogu maailma
  • 122:23 - 122:26
    globaalse majanduslanguse tõttu,
  • 122:26 - 122:28
    vaid mida rohkem see langus süveneb,
  • 122:28 - 122:31
    seda kiiremini tööstused mehhaniseeruvad.
  • 122:31 - 122:33
    Asja konks, mida ei mõisteta,
  • 122:33 - 122:36
    on see, et mida kiiremini raha säästmise nimel mehhaniseeritakse,
  • 122:36 - 122:38
    seda rohkem tõrjutakse inimesi välja -
  • 122:38 - 122:41
    seda enam vähendavad nad rahva ostujõudu.
  • 122:41 - 122:43
    See tähendab seda, et kuigi ettevõtted
  • 122:43 - 122:45
    saavad kõike odavamalt toota,
  • 122:45 - 122:48
    on inimestel tegelikult järjest vähem raha, et midagi osta,
  • 122:48 - 122:51
    ükskõik kui odavateks hinnad on läinud.
  • 122:51 - 122:54
    Kokkuvõtteks hakkab tasapisi see
  • 122:54 - 122:57
    "töö sissetuleku nimel" mäng lõppema.
  • 122:57 - 122:59
    Kui õieti hetkeks vaadelda,
  • 122:59 - 123:02
    milliseid praegu olemasolevatest töökohtadest
  • 123:02 - 123:05
    saaks automatiseerimine kohe üle võtta, siis kui seda rakendada,
  • 123:06 - 123:08
    saaks 75% ülemaailmsest tööjõust
  • 123:08 - 123:11
    juba homme mehhaniseerimisega asendada.
  • 123:12 - 123:15
    Ja just sellepärast pole ressursipõhises majanduses
  • 123:15 - 123:18
    rahandus-turusüsteemi.
  • 123:18 - 123:20
    Mitte mingit raha...
  • 123:20 - 123:21
    Sest seda pole vaja.
  • 123:21 - 123:23
    Ressursipõhine majandus tunnistab
  • 123:23 - 123:26
    mehhaniseerimise tõhusust ja võtab omaks selle,
  • 123:26 - 123:28
    mida see pakub.
  • 123:28 - 123:30
    See ei võitle selle vastu, nagu meie seda praegu teeme.
  • 123:31 - 123:33
    Miks? Sest on vastutustundetu
  • 123:33 - 123:37
    mitte huvituda efektiivsusest ja jätkusuutlikkusest.
  • 123:38 - 123:41
    See toob meid tagasi meie linnasüsteemi juurde.
  • 123:41 - 123:43
    Keskel asub tsentraal-kuppel,
  • 123:43 - 123:45
    mis ei majuta ainult haridusasutusi
  • 123:45 - 123:48
    ja transpordikeskust,
  • 123:48 - 123:50
    vaid ka keskarvutit,
  • 123:50 - 123:52
    mis juhib linna tehnilisi toiminguid.
  • 123:52 - 123:56
    Linn ongi tegelikult üks suur automatiseeritud masin.
  • 123:56 - 123:58
    Igas tehnilises vööndis on andurid,
  • 123:58 - 124:00
    arhitektuuri edenemise jälgimiseks,
  • 124:00 - 124:04
    energiakogumise, tootmise, jagamise ja muu säärase edenemiseks.
  • 124:04 - 124:07
    Kas on vaja inimesi nende toimingute ülevaatamiseks,
  • 124:07 - 124:10
    kui toimub rike või midagi muud sellist?
  • 124:10 - 124:11
    Tõenäoliselt jah.
  • 124:11 - 124:13
    See number aga väheneks
  • 124:13 - 124:15
    aja jooksul täiustuste jätkudes.
  • 124:15 - 124:17
    Praeguse seisuga on aga
  • 124:17 - 124:19
    võib-olla 3% linna elanikkonnast vaja
  • 124:20 - 124:22
    selleks tööks, kui seda analüüsida.
  • 124:22 - 124:24
    Ma võin teile kinnitada:
  • 124:24 - 124:26
    majandussüsteemis, mis on tegelikult
  • 124:26 - 124:28
    kavandatud sinu eest hoolitsema
  • 124:29 - 124:31
    ja tagama su heaolu,
  • 124:31 - 124:33
    ilma et sa peaksid igapäevaselt
  • 124:33 - 124:35
    eradiktatuurile alluma,
  • 124:35 - 124:38
    tavaliselt töökohale, mis on kas tehniliselt
  • 124:38 - 124:40
    mittevajalik või ühiskondlikult mõttetu,
  • 124:41 - 124:44
    samas olles majanduslikes raskustes võla tõttu, mida pole olemas,
  • 124:44 - 124:46
    lihtsalt et ots-otsaga kokku tulla...
  • 124:46 - 124:50
    Ma kinnitan teile: inimesed panustavad vabatahtlikult oma aega
  • 124:50 - 124:53
    süsteemi säilitamiseks ja parandamiseks,
  • 124:53 - 124:56
    mis neid tegelikult üleval peab.
  • 124:57 - 125:00
    Koos selle "stiimuli" küsimusega
  • 125:00 - 125:02
    tuleb ka eeldus,
  • 125:02 - 125:04
    et kui inimesel puudub väline surve
  • 125:04 - 125:07
    "töötada elatise teenimiseks",
  • 125:07 - 125:09
    siis istuksid nad niisama ega teeks
  • 125:09 - 125:12
    midagi ja muutuksid paksudeks laiskadeks juhmarditeks.
  • 125:12 - 125:14
    See on absurdne.
  • 125:14 - 125:17
    Tänapäeva töösüsteem ongi tegelikult
  • 125:17 - 125:19
    laiskuse tootja,
  • 125:19 - 125:22
    mitte selle lahendaja.
  • 125:22 - 125:24
    Kui sa mõtled tagasi ajale, mil sa olid
  • 125:24 - 125:27
    elujõudu täis laps ja huvitusid uutest asjadest,
  • 125:27 - 125:30
    arvatavasti midagi luues ja uurides...
  • 125:30 - 125:33
    Kui aeg läks edasi, pani süsteem su
  • 125:33 - 125:36
    keskenduma sellele, kuidas hakata raha teenima.
  • 125:36 - 125:38
    Ning alates varasest haridusest
  • 125:38 - 125:41
    kuni ülikooliõpinguteni sind piiratakse.
  • 125:41 - 125:44
    Ainult selleks, et muutuda elukaks, kes on
  • 125:44 - 125:46
    hammasratas masinavärgis,
  • 125:46 - 125:49
    mis saadab kõik tööviljad ülemisele 1%.
  • 125:49 - 125:52
    Teaduslikud uuringud on nüüdseks näidanud, et inimesi
  • 125:52 - 125:55
    tõepoolest ei motiveeri rahaline tasu,
  • 125:55 - 125:58
    kui asi puudutab leidlikkust ja loomingut.
  • 125:58 - 126:00
    Looming ise ongi tasu.
  • 126:01 - 126:04
    Raha paistab tegelikult olevat stiimuliks ainult
  • 126:04 - 126:06
    korduvate, rutiinsete tegevuste puhul -
  • 126:06 - 126:10
    rolli, mida saab masinate poolt asendada, nagu me just näitasime.
  • 126:10 - 126:12
    Mis puudutab innovatsiooni,
  • 126:12 - 126:15
    inimmõistuse tegelikku rakendamist,
  • 126:15 - 126:18
    siis on tõestatud, et rahaline stiimul
  • 126:18 - 126:21
    on takistuseks, mis segab ja kahandab loomingulist mõtlemist.
  • 126:21 - 126:24
    See võib ka seletada, miks Nikola Tesla, vennad Wrightid
  • 126:24 - 126:27
    ja paljud teised leiutajad on tohutult panustanud
  • 126:27 - 126:28
    praegusesse maailma
  • 126:28 - 126:32
    ning nad ei olnud selleks rahaliselt motiveeritud.
  • 126:32 - 126:35
    Raha on tegelikult vale stiimul
  • 126:35 - 126:38
    ja see tekitab sada korda rohkem moonutusi
  • 126:38 - 126:40
    kui kasulikke panuseid.
  • 126:42 - 126:45
    Tere hommikust, klass. Palun rahuneme maha.
  • 126:45 - 126:48
    Esimene asi, mida ma teha tahaksin, on klassis ringi liikuda
  • 126:48 - 126:52
    ja küsida, kelleks te saada tahate, kui suureks kasvate.
  • 126:52 - 126:54
    Kes tahab esimesena vastata?
  • 126:54 - 126:56
    Hästi, mida sina arvad, Sarah?
  • 126:56 - 127:01
    Kui ma suureks kasvan, tahan töötada McDonaldsis nagu mu ema!
  • 127:01 - 127:04
    Perekonnatraditsioon, kas pole?
  • 127:04 - 127:06
    Aga sina, Linda?
  • 127:06 - 127:08
    Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan
  • 127:08 - 127:11
    New York City tänavatel prostituudiks!
  • 127:11 - 127:13
    Oi! Glamuurne tüdruk, jah?
  • 127:13 - 127:15
    Väga ambitsioonikas.
  • 127:15 - 127:17
    Aga sina, Tommy?
  • 127:17 - 127:19
    Kui mina suureks kasvan, hakkan ma
  • 127:19 - 127:21
    rikkaks eliitettevõtjaks, kes töötab
  • 127:21 - 127:23
    Wall Streetil ja teenib kasumit
  • 127:23 - 127:25
    välismaiste majanduskrahhide pealt.
  • 127:25 - 127:26
    Ettevõtlik...
  • 127:26 - 127:30
    Hea meel on näha multikultuurseid huvisid!
  • 127:32 - 127:34
    [ Kultuuriohvrid ]
  • 127:34 - 127:36
    Nagu eelnevalt mainitud, kasutab
  • 127:36 - 127:40
    ressursipõhine majandus teaduslikku meetodit ühiskonna huvides
  • 127:40 - 127:43
    ja see ei piirdu lihtsalt tehnilise efektiivsusega.
  • 127:44 - 127:46
    Samuti võtab see otseselt arvesse
  • 127:46 - 127:49
    inimeste ja ühiskonna heaolu kõiges, mida see hõlmab.
  • 127:50 - 127:52
    Mis kasu on ühiskondlikust süsteemist, kui see
  • 127:52 - 127:56
    ei taga lõpuks heaolu ega rahumeelset kooseksisteerimist?
  • 127:56 - 127:58
    Niisiis on oluline esile tuua, et
  • 127:58 - 128:00
    rahandussüsteemi eemaldamise
  • 128:00 - 128:03
    ja kõige eluks vajaliku tagamisega
  • 128:03 - 128:05
    näeksime me globaalsel tasandil peaaegu koheselt
  • 128:05 - 128:08
    95% kuritegevuse vähenemist,
  • 128:08 - 128:12
    sest ei ole midagi varastada, riisuda, petta ja nii edasi.
  • 128:12 - 128:15
    95% inimestest, kes istuvad praegu vangis, on seal
  • 128:15 - 128:18
    mõne rahaga seotud kuriteo või uimastite kuritarvitamise pärast
  • 128:18 - 128:23
    ja uimastite kuritarvitamine on häire - mitte kuritegu.
  • 128:23 - 128:25
    Aga mis saab ülejäänud viiest protsendist?
  • 128:25 - 128:27
    Need tõeliselt vägivaldsed,
  • 128:27 - 128:29
    kes tihti paistavad teistele, et nad on
  • 128:29 - 128:31
    vägivaldsed selle pärast, et olla vägivaldsed.
  • 128:31 - 128:35
    On nad lihtsalt "kurjad" inimesed?
  • 128:35 - 128:40
    Põhjus, miks ma tegelikult arvan, et moraalse hinnangu
  • 128:40 - 128:44
    andmine inimeste vägivalla kohta
  • 128:44 - 128:47
    on aja raiskamine,
  • 128:47 - 128:50
    on sellepärast, et see ei edenda karvavõrdki
  • 128:50 - 128:54
    meie arusaama vägivaldse käitumise
  • 128:54 - 128:58
    põhjustest ega selle ennetamisest.
  • 128:58 - 129:02
    Inimesed küsivad mõnikord, kas ma usun kurjategijatele "andestamisesse".
  • 129:02 - 129:04
    Minu vastus sellele on:
  • 129:04 - 129:07
    "Ei, ma ei usu andestamisesse,
  • 129:07 - 129:10
    just nagu ma ei usu ka hukkamõistmisesse."
  • 129:10 - 129:13
    Ainult siis, kui me ühiskonnana
  • 129:13 - 129:16
    hakkame vägivalda suhtuma
  • 129:16 - 129:20
    kui rahvatervise probleemi ja ennetavasse ravimisse
  • 129:20 - 129:23
    mitte kui moraalsesse "kurjusesse"...
  • 129:23 - 129:26
    Ainult siis, kui me muudame
  • 129:26 - 129:28
    oma suhtumist ja oletusi ja väärtusi,
  • 129:28 - 129:32
    õnnestub meil tegelikult vähendada
  • 129:32 - 129:35
    vägivalla taset selle suurendamise asemel,
  • 129:35 - 129:37
    mida me praegu teeme.
  • 129:37 - 129:40
    Mida rohkem ajada taga õiglust, seda rohkem saadakse haiget,
  • 129:40 - 129:42
    sest sellist asja nagu õiglus pole olemas.
  • 129:42 - 129:46
    On ainult see, mis on olemas, ja kõik.
  • 129:46 - 129:50
    Kui inimesi on kasvatatud väiklasteks rassistideks
  • 129:50 - 129:53
    ja kui nad on üles kasvanud keskkonnas, mis seda propageerib,
  • 129:53 - 129:55
    siis miks süüdistada selles inimest?
  • 129:55 - 129:58
    Nad on subkultuuri ohvrid.
  • 129:58 - 130:00
    Seetõttu tuleb neid aidata.
  • 130:00 - 130:04
    Me peame ümber kujundama keskkonna,
  • 130:04 - 130:06
    mis tekitab väärastunud käitumist.
  • 130:06 - 130:07
    See ongi probleem.
  • 130:07 - 130:09
    Mitte panna inimesed vangi.
  • 130:10 - 130:13
    Sellepärast ongi kohtunikud, juristid,
  • 130:13 - 130:15
    "valiku vabadus" ja muud sellised ideed ohtlikud,
  • 130:15 - 130:20
    sest nad annavad valeinformatsiooni.
  • 130:20 - 130:23
    Nad väidavad, et see inimene on "halb"... või et ta on "sarimõrvar".
  • 130:23 - 130:25
    Sarimõrvareid luuakse,
  • 130:25 - 130:30
    samamoodi nagu sõduritest saavad kuulipildujatega sarimõrvarid.
  • 130:30 - 130:33
    Neist saavad tapamasinad,
  • 130:33 - 130:35
    kuid mitte keegi ei vaata neid kui tapjaid või palgamõrvareid,
  • 130:35 - 130:37
    sest see on "loomulik".
  • 130:37 - 130:39
    Nii me süüdistame inimesi.
  • 130:39 - 130:42
    Me ütleme: "See inimene oli nats - ta piinas juute".
  • 130:42 - 130:45
    Ei, teda kasvatati juute piinama.
  • 130:45 - 130:48
    Kui sa nõustud, et inimestel
  • 130:48 - 130:51
    on isiklikud valikud ning nad teevad
  • 130:51 - 130:53
    neid vabatahtlikult... see tähendab,
  • 130:53 - 130:56
    et neid ei mõjutata,
  • 130:56 - 130:58
    siis ma ei saa sellest üldse aru.
  • 130:58 - 131:02
    Kõiki meid mõjutavad valikute tegemisel
  • 131:02 - 131:05
    kultuur, milles elame, meie vanemad
  • 131:05 - 131:07
    ja valitsevad väärtused.
  • 131:07 - 131:11
    Me oleme mõjutatud - seega ei saa olla "vabu" valikuid.
  • 131:11 - 131:14
    "Mis on parim riik maailmas?" - tõeline vastus:
  • 131:14 - 131:16
    "Ma ei ole üle maailma reisinud ja ma ei tunne
  • 131:16 - 131:20
    piisavalt erinevaid kultuure, et vastata sellele küsimusele."
  • 131:20 - 131:22
    Ma ei tea kedagi, kes nii räägiks.
  • 131:22 - 131:25
    Nad vastavad: "Vana hea USA
  • 131:25 - 131:26
    on maailma parim riik."
  • 131:26 - 131:29
    Pole mingit uurimust. "Kas Indias oled käinud?" - "Ei."
  • 131:29 - 131:30
    "Kas sa Inglismaal oled käinud?" - "Ei."
  • 131:30 - 131:32
    "Aga Prantsusmaal?" - "Ei."
  • 131:32 - 131:34
    "Millele sa siis tugined?"
  • 131:34 - 131:36
    Nad ei oska vastata ja saavad vihaseks.
  • 131:36 - 131:37
    Nad ütlevad: "Kurat võtaks! Kes kurat
  • 131:37 - 131:40
    sa oled, et võid öelda, mis ma mõtlema pean?"
  • 131:40 - 131:42
    Ära unusta, et sa räägid kallutatud mõtlemisega inimestega.
  • 131:42 - 131:45
    Nad ei vastuta oma ütlemiste eest,
  • 131:45 - 131:48
    nad on oma kultuuri ohvrid ja see tähendab,
  • 131:48 - 131:51
    et nende kultuur on neid mõjutanud.
  • 132:09 - 132:16
    [ IV Osa: Tõus ]
  • 132:18 - 132:20
    Kui räägime ressursipõhisest majandusest,
  • 132:20 - 132:23
    siis tihti kerkivad esile mitmed argumendid...
  • 132:23 - 132:25
    [ Ah! ] (Peatudes)
  • 132:25 - 132:27
    [ Ah! Kuule! ]
  • 132:27 - 132:29
    [ Kuule, pea nüüd kinni!]
  • 132:29 - 132:34
    [ Ma tean, mis see on. See on marksism, sõbrake. ]
  • 132:34 - 132:38
    [ Stalin tappis 800 miljardit inimest selliste ideede pärast... ]
  • 132:38 - 132:42
    [ Mu isa suri GULAGis! ]
  • 132:42 - 132:44
    [ Kommunist! Fašist! ]
  • 132:44 - 132:46
    [ Sulle ei meeldi USA, lahku! ]
  • 132:46 - 132:47
    Hästi, rahuneme nüüd kõik maha...
  • 132:47 - 132:49
    [ Surm uuele maailmakorrale! ]
  • 132:49 - 132:51
    [ Surm uuele maailmakorrale! ]
  • 132:51 - 132:53
    Kuulajate irratsionaalsuse
  • 132:53 - 132:55
    kasvades sai šokeeritud ja segaduses
  • 132:55 - 132:58
    olev jutustaja ootamatult surmava südamerabanduse.
  • 133:00 - 133:05
    Ja näiliselt kommunistlikku propagandafilmi enam ei olnud.
  • 133:06 - 133:09
    [ Süsteemiviga ]
  • 133:11 - 133:13
    [ Tagavarakoopia käivitatud - Taastatud ]
  • 133:14 - 133:17
    Teate, ma olen sellest inimestele rääkinud
  • 133:17 - 133:19
    "mõttekodade" tüüpi situatsioonides
  • 133:19 - 133:23
    nagu näiteks Rooma klubi tüüpi ja nii edasi,
  • 133:23 - 133:25
    nad ütlevad: "Marksist!"
  • 133:25 - 133:27
    Mida? Marksist? Kust see tuli?
  • 133:27 - 133:30
    Neil on lihtsalt see ikoon, millest nad kinni hoiavad,
  • 133:30 - 133:33
    see on nende Püha Graal
  • 133:33 - 133:35
    ja see on nii lihtne.
  • 133:35 - 133:38
    Inimesed küsivad, kas ma olen sotsialist või kommunist või kapitalist.
  • 133:38 - 133:41
    Ma vastan, et pole keegi neist. Miks sa
  • 133:41 - 133:43
    arvad, et need on ainsad võimalused?
  • 133:43 - 133:45
    Kõigi nende poliitiliste ideede
  • 133:45 - 133:47
    rajajad on eeldanud, et meie
  • 133:47 - 133:50
    planeedil on lõputult ressursse.
  • 133:50 - 133:53
    Ükski neist poliitilistest filosoofiatest
  • 133:53 - 133:57
    isegi ei arutle selle üle, et millestki võiks puudus olla.
  • 133:57 - 134:01
    Ma usun, et kommunism, sotsialism, vabaturumajandus, fašism
  • 134:01 - 134:04
    on osa ühiskondlikust evolutsioonist.
  • 134:04 - 134:06
    Sa ei saa teha hiiglaslikku sammu
  • 134:06 - 134:08
    ühest kultuurist teise -
  • 134:08 - 134:10
    on olemas vaheetapid.
  • 134:10 - 134:12
    Enne mingeid "-isme" on elu alused
  • 134:12 - 134:14
    ja nagu ma just kirjeldasin,
  • 134:14 - 134:16
    on need lihtsalt tingimused, mida vajad
  • 134:16 - 134:17
    järgmise hingetõmbe tegemiseks,
  • 134:17 - 134:20
    ja need puudutavad nii õhku,
  • 134:20 - 134:23
    mida hingad, vett, mida kasutad, kindlustunnet, mis sul on,
  • 134:23 - 134:25
    haridust, millele on sul ligipääs - kõiki
  • 134:25 - 134:28
    asju, mida jagame, kasutame ja
  • 134:28 - 134:31
    ilma milleta ei saaks elu üheski kultuuris hakkama.
  • 134:31 - 134:35
    Seega peame naasma elu aluste juurde
  • 134:35 - 134:38
    ja selleks ei ole enam mingid "-ismid".
  • 134:38 - 134:41
    Selleks on "elu väärtuse analüüs".
  • 134:42 - 134:43
    [ Täiesti vastuvõetamatu ]
  • 134:44 - 134:46
    See on ajalooline fakt,
  • 134:46 - 134:49
    et ükskõik mis ühiskonna
  • 134:49 - 134:51
    valdav vaimne kultuur peegeldab
  • 134:51 - 134:54
    valitseva grupi huve ühiskonnas.
  • 134:54 - 134:56
    Orje pidavas ühiskonnas
  • 134:56 - 134:59
    peegeldavad uskumused inimeste ja inimõiguste kohta
  • 134:59 - 135:03
    orjapidajate vajadusi.
  • 135:03 - 135:05
    Ühiskonnas, mis põhineb
  • 135:05 - 135:11
    mõnede inimeste võimul kontrollida ja kasu saada
  • 135:11 - 135:14
    miljonite teiste inimeste eludest ja tööst,
  • 135:14 - 135:16
    peegeldab valdav vaimne kultuur
  • 135:16 - 135:19
    valitseva grupi huve.
  • 135:19 - 135:22
    Kui kaugemale vaadata, siis ideed,
  • 135:22 - 135:25
    mis on läbivad nii psühholoogias,
  • 135:25 - 135:28
    sotsioloogias, ajaloos,
  • 135:28 - 135:31
    poliitilises ökonoomias kui ka politoloogias,
  • 135:31 - 135:35
    peegeldavad põhiliselt teatud eliidi huve.
  • 135:35 - 135:38
    Akadeemikud, kes kahtlevad nendes ideedes liiga palju,
  • 135:38 - 135:41
    heidetakse kõrvale või
  • 135:41 - 135:44
    tembeldatakse radikaalideks.
  • 135:44 - 135:46
    Väärtused, mis on kultuuris valdavad,
  • 135:46 - 135:48
    toetavad ja säilitavad seda,
  • 135:48 - 135:50
    mida kultuur heaks kiidab.
  • 135:50 - 135:52
    Ühiskonnas, kus edu ja
  • 135:52 - 135:55
    staatust määrab materiaalne rikkus,
  • 135:55 - 135:57
    mitte sotsiaalne panustamine,
  • 135:57 - 136:02
    on lihtne mõista, miks maailm on tänapäeval selline, nagu ta on.
  • 136:02 - 136:04
    Tegemist on väärtussüsteemi häirega,
  • 136:04 - 136:06
    mis on täiesti ebaloomulikuks muudetud.
  • 136:06 - 136:09
    Isiklik ja ühiskondlik heaolu
  • 136:09 - 136:12
    on muutunud teisejärguliseks selliste kahjulike
  • 136:12 - 136:15
    asjade kõrval nagu tehislik rikkus ja lõpmatu kasv.
  • 136:15 - 136:17
    See häire levib nagu viirus
  • 136:17 - 136:20
    igasse valitsusse,
  • 136:20 - 136:24
    meediasse, meelelahutusse ja isegi akadeemilisse maailma.
  • 136:24 - 136:26
    Ning struktuuri on sisse ehitatud
  • 136:26 - 136:28
    kaitsemehhanismid
  • 136:28 - 136:30
    kõige eest, mis võiks vahele segada.
  • 136:30 - 136:33
    Rahanduse-turu religiooni jüngrid,
  • 136:33 - 136:36
    valitseva korra isehakanud kaitsjad,
  • 136:36 - 136:40
    otsivad pidevalt viise, kuidas vältida kõiksugu ideid,
  • 136:40 - 136:43
    mis võivad nende uskumusi segada.
  • 136:43 - 136:47
    Kõige levinum neist on ülekantud duaalsus.
  • 136:47 - 136:50
    Kui sa pole vabariiklane, oled sa demokraat.
  • 136:50 - 136:53
    Kui sa pole kristlane, võid sa olla satanist
  • 136:53 - 136:55
    ja kui sulle tundub, et ühiskonda võib tublisti parandada,
  • 136:55 - 136:57
    näiteks mõelda, et - ma ei tea -
  • 136:57 - 136:59
    kõigi eest on võimalik hoolitseda?
  • 136:59 - 137:01
    Siis oled sa lihtsalt "utopist".
  • 137:01 - 137:04
    Kõige salakavalamad võivad väita, et
  • 137:04 - 137:06
    kui sa ei toeta "vabaturumajandust",
  • 137:06 - 137:09
    oled sa järelikult vabaduse enda vastu.
  • 137:09 - 137:11
    Mina usun vabadusse!
  • 137:11 - 137:13
    Iga kord, kui kuuled sõna "vabadus"
  • 137:13 - 137:15
    või "valitsuse sekkumine" öeldud ükskõik kus,
  • 137:15 - 137:20
    siis tähendab see lahti mõtestatult:
  • 137:20 - 137:23
    takistada seda, et eraisikust rahaomanikud saaksid
  • 137:23 - 137:27
    endale rahast võimalikult palju veel rohkem raha teha.
  • 137:28 - 137:30
    Kõik. Veel võivad nad öelda, et
  • 137:30 - 137:31
    "inimeste jaoks on rohkem kaupu vaja",
  • 137:31 - 137:36
    "see on vabadus diktatuuri vastu" ja nii edasi.
  • 137:36 - 137:38
    Iga kord kui nad seda kasutavad,
  • 137:38 - 137:41
    võib selle niimoodi lahti mõtestada
  • 137:41 - 137:43
    ja leida üks-ühele seose.
  • 137:43 - 137:46
    Seda võib mõnes mõttes kutsuda "süntaksiks".
  • 137:46 - 137:51
    Arusaamist ja väärtust valitsevaks süntaksiks.
  • 137:51 - 137:54
    Seega valitseb see väljaspool nende endi arusaamu, nii et nad
  • 137:54 - 137:56
    võivad öelda: "Ma ei mõelnud seda üldse nii!",
  • 137:56 - 137:58
    kuigi tegelikult nad mõtlesid küll.
  • 137:58 - 138:00
    Nagu siis, kui kasutada keelegrammatikat
  • 138:00 - 138:02
    ja järgida grammatikareegleid,
  • 138:02 - 138:04
    aru saamata, mis need reeglid tegelikult on.
  • 138:04 - 138:08
    Mistõttu meil on midagi, mida ma nimetan "valitseva väärtuse süntaksiks",
  • 138:08 - 138:12
    mis on selle kõige aluseks, nii et iga kord, kui kasutatakse sõnu
  • 138:12 - 138:15
    "valitsuse sekkumine", "vabaduse puudumine","vabadus",
  • 138:15 - 138:18
    "progress" või "areng",
  • 138:18 - 138:23
    võib need lahti mõtestada selleks, mida need tegelikult tähendavad.
  • 138:23 - 138:26
    Muidugi, kui te kuulete sõna "vabadus",
  • 138:26 - 138:28
    siis kipub see olema samas lauses
  • 138:28 - 138:30
    millegagi, mida nimetatakse "demokraatiaks".
  • 138:30 - 138:33
    See on hämmastav, kuidas inimesed näivad uskuvat,
  • 138:33 - 138:35
    et neil on tõepoolest reaalset mõju sellele,
  • 138:35 - 138:38
    mida nende valitsus teeb,
  • 138:38 - 138:40
    unustades, et juba meie süsteemi
  • 138:40 - 138:43
    olemuses on kõike müügiks pakkuda.
  • 138:43 - 138:46
    Ainuke hääl, mis loeb, on rahahääl,
  • 138:46 - 138:48
    ja ei loe see, kui palju ükski aktivist
  • 138:48 - 138:51
    eetika ja vastutuse nimel häält tõstab.
  • 138:51 - 138:55
    Turumajanduses on iga poliitik, iga seadusandlus
  • 138:55 - 138:58
    ja seega, iga valitsus, müügiks.
  • 138:58 - 139:02
    Alates 2007. aastast on kulutatud 20 triljonit dollarit
  • 139:02 - 139:04
    pankade väljaostmisele,
  • 139:04 - 139:06
    raha, mis oleks võinud muuta, ütleme,
  • 139:06 - 139:09
    globaalse energia infrastruktuuri täielikult
  • 139:09 - 139:10
    taastuvate energiaallikate põhiseks,
  • 139:10 - 139:13
    selle asemel, et minna institutsioonidele,
  • 139:13 - 139:15
    mis ei tee mitte kui midagi, et ühiskonda aidata,
  • 139:15 - 139:17
    institutsioonid, mille võiks juba homme
  • 139:17 - 139:20
    tagasilööke kartmata likvideerida...
  • 139:20 - 139:22
    Jätkuvalt mõjutatakse inimesi pimesi uskuma,
  • 139:22 - 139:28
    et poliitikud seisavad üldsuse heaolu eest.
  • 139:28 - 139:31
    Tegelikkuses on poliitika äri, mis pole mitte millegi
  • 139:31 - 139:34
    poolest erinev teistest turumajanduses esinevatest äridest,
  • 139:34 - 139:38
    ning ennekõike muretsevad poliitikud omaenda erahuvi pärast.
  • 139:38 - 139:43
    Tõesti, ausalt, sügaval sisimas ma ei usu poliitilisse tegevusse.
  • 139:43 - 139:46
    Arvan, et süsteem tõmbub kokku ja laieneb, nii nagu talle meeldib.
  • 139:46 - 139:48
    Ta kohaneb nende muutustega.
  • 139:48 - 139:50
    Pean ka kodanikuõiguste liikumist kohanemiseks
  • 139:50 - 139:52
    nende poolt, kes seda riiki omavad.
  • 139:52 - 139:55
    Usun, et nad teavad, kus on nende omahuvi,
  • 139:55 - 139:58
    nad teavad, et teatud kogus vabadust võib olla hea
  • 139:58 - 140:01
    - vabaduse illusioon - anna inimestele üks valimispäev aastas,
  • 140:01 - 140:04
    nii et neile jääks mõttetu valiku illusioon.
  • 140:04 - 140:08
    Mõttetu valik, mida teeme nagu orjad ja ütleme: "Ma ju hääletasin".
  • 140:08 - 140:11
    Väitluse piirid on siin riigis paika pandud enne,
  • 140:11 - 140:13
    kui väitlus isegi algab, ning kõik
  • 140:13 - 140:15
    teised tõrjutakse kõrvale ja näidatakse,
  • 140:15 - 140:18
    nagu oleksid nad kommunistid või ebalojaalsed inimesed -
  • 140:18 - 140:20
    "äärmuslased" - see sõna sobib...
  • 140:20 - 140:22
    Nüüd on see "vandenõu". Nemad tegid selle.
  • 140:22 - 140:25
    Midagi sellist, mida ei tohi hetkekski mõelda, on see,
  • 140:25 - 140:28
    et mõjuvõimsad inimesed saavad kokku ja koostavad plaane!
  • 140:28 - 140:33
    Seda ei juhtu! Sa oled "äärmuslane"! Oled "vandenõu fanaatik"!
  • 140:34 - 140:37
    Ja kõikidest selle süsteemi kaitsemehhanismidest
  • 140:37 - 140:40
    kerkivad kaks mehhanismi korduvalt esile.
  • 140:40 - 140:44
    Esimene idee seisneb selles, et praegune süsteem on
  • 140:44 - 140:47
    materiaalse arengu "põhjustajaks" meie planeedil.
  • 140:47 - 140:49
    Tegelikult mitte.
  • 140:49 - 140:52
    Põhimõtteliselt on kaks algpõhjust, mis
  • 140:52 - 140:55
    on pannud aluse n-ö "rikkusele" ja
  • 140:55 - 140:57
    rahvaarvu kasvule, mida täna näeme.
  • 140:58 - 141:01
    Esiteks: tootva tehnoloogia eksponentsiaalne areng
  • 141:01 - 141:04
    ehk teaduslik leidlikkus.
  • 141:04 - 141:09
    Teiseks: suure koguse energia avastamine, mis põhineb süsivesinikel,
  • 141:09 - 141:13
    mis on praegusel hetkel kogu sotsiaalmajandusliku süsteemi aluseks.
  • 141:13 - 141:15
    Vabaturumajandus, kapitalistlik,
  • 141:15 - 141:18
    rahanduslik turumajandus - kuidasiganes seda kutsuda -
  • 141:18 - 141:21
    ei ole teinud muud, kui elanud nende kahe saavutuse arvel
  • 141:21 - 141:25
    koos moonutatud motiveerimissüsteemi ja juhusliku ning
  • 141:25 - 141:30
    jämedalt ebavõrdse tulude rakendamise ja jaotamise meetodiga.
  • 141:30 - 141:34
    Teine kaitsemehhanism on vaenulik ühiskonna meelestatus,
  • 141:34 - 141:36
    mida propaganda on juba aastaid tootnud,
  • 141:36 - 141:39
    mis näitab ükskõik millist teist ühiskondlikku süsteemi
  • 141:39 - 141:41
    teekonnana diktatuuri suunas.
  • 141:41 - 141:45
    Koos sellega mainitakse nimesid nagu Stalin, Mao, Hitler...
  • 141:45 - 141:47
    ja hukkunute arvu, mille nad põhjustasid.
  • 141:47 - 141:50
    Ükskõik kui despootlikud need mehed ka polnud
  • 141:50 - 141:54
    koos oma ühiskondliku lähenemisega, mida nad levitasid...
  • 141:54 - 141:56
    Kui juttu on surmamängudest,
  • 141:56 - 141:58
    kui juttu on süstemaatilisest ja igapäevasest
  • 141:58 - 142:00
    inimeste massimõrvamisest, siis
  • 142:00 - 142:05
    sellele, mis tänapäeval toimub, ei ole ajaloos midagi võrdväärset.
  • 142:05 - 142:10
    Näljahädasid ei ole vähemalt viimase sajandi jooksul
  • 142:10 - 142:13
    põhjustanud toidupuudus.
  • 142:13 - 142:16
    Neid on põhjustanud suhteline vaesus.
  • 142:16 - 142:20
    Majanduslikud ressursid jaotati nii ebavõrdselt,
  • 142:20 - 142:24
    et vaestel ei olnud lihtsalt piisavalt raha
  • 142:24 - 142:26
    toidu ostmiseks, mis oleks saadaval
  • 142:26 - 142:29
    olnud, kui nad oleksid selle eest maksta suutnud.
  • 142:30 - 142:32
    See on näide struktuursest vägivallast.
  • 142:32 - 142:37
    Veel üks näide: Aafrikas ja teistes piirkondades
  • 142:37 - 142:40
    - ma keskendun peamiselt Aafrikale -
  • 142:40 - 142:43
    surevad kümned miljonid inimesed AIDSi.
  • 142:43 - 142:45
    Miks nad surevad?
  • 142:45 - 142:47
    Mitte seepärast, et me ei oska AIDSi ravida.
  • 142:47 - 142:51
    Rikastes riikides saavad miljonid inimesed
  • 142:51 - 142:55
    hämmastavalt hästi hakkama, sest neil on
  • 142:55 - 142:57
    ravimid AIDSi ravimiseks.
  • 142:57 - 143:00
    Aafrikas AIDSi kätte surevad inimesed
  • 143:00 - 143:03
    ei sure HI-viiruse tõttu,
  • 143:03 - 143:06
    nad surevad, sest neil ei ole raha,
  • 143:06 - 143:09
    et osta ravimeid, mis neid elus hoiaksid.
  • 143:09 - 143:11
    Gandhi nägi seda ja ütles:
  • 143:11 - 143:16
    "Surmavaim vägivallavorm on vaesus."
  • 143:16 - 143:18
    See on täiesti õige.
  • 143:18 - 143:23
    Vaesus tapab rohkem inimesi kui kõik sõjad, mis on olnud,
  • 143:23 - 143:26
    rohkem kui kõik mõrvarid, kes on elanud,
  • 143:26 - 143:29
    rohkem kui kõik enesetapud, mis on olnud...
  • 143:29 - 143:32
    Struktuurne vägivald mitte ainult ei tapa rohkem inimesi,
  • 143:32 - 143:35
    kui kõik käitumisvägivald kokku panna,
  • 143:35 - 143:38
    vaid struktuurne vägivald on ka
  • 143:38 - 143:41
    käitumisvägivalla peamine põhjustaja.
  • 143:43 - 143:46
    [ Tipust möödas ]
  • 143:47 - 143:51
    Nafta on inimtsivilisatsiooni
  • 143:51 - 143:55
    alustala ja kogu aeg kasutuses olnud.
  • 143:55 - 144:00
    Igas kaloris toidus, mida mina ja sina arenenud maailmas sööme,
  • 144:00 - 144:04
    on kümme kalorit süsivesinike energiat - nafta ja maagaasi näol.
  • 144:04 - 144:07
    Väetised on tehtud maagaasist.
  • 144:07 - 144:09
    Taimekaitsevahendid on tehtud naftast.
  • 144:09 - 144:12
    Naftal töötavate masinatega küntakse, külvatakse, kastetakse,
  • 144:12 - 144:14
    koristatakse saaki, transporditakse ja pakitakse. Toit pakitakse
  • 144:14 - 144:17
    plastikusse - kõik see on nafta. Kõik plastik on nafta.
  • 144:17 - 144:19
    Igas autorehvis on 26,5 liitrit naftat.
  • 144:19 - 144:23
    Nafta on igalpool, see on üldlevinud. Ainult tänu
  • 144:23 - 144:25
    naftale on sellel planeedil 7 miljardit või
  • 144:25 - 144:28
    peaaegu 7 miljardit inimest.
  • 144:28 - 144:30
    Selle odava ja käepärase energiaallika
  • 144:30 - 144:32
    kasutuselevõtt, mis, muide,
  • 144:32 - 144:36
    võrdub miljardite orjade ööpäevase tööga,
  • 144:36 - 144:40
    muutis maailma viimase sajandi jooksul sedavõrd radikaalselt
  • 144:40 - 144:43
    ja rahvaarv on kasvanud kümme korda.
  • 144:43 - 144:48
    Praeguse elustiili juures suudavad naftavarud
  • 144:48 - 144:50
    aastaks 2050 pidada üleval
  • 144:50 - 144:52
    vähemat kui poolt tänapäeva rahvastikust.
  • 144:52 - 144:57
    Seega on elustiili muutuste maht hiiglaslik.
  • 144:57 - 145:01
    Praegu kulub iga naftabarreli leidmiseks kuus barrelit naftat.
  • 145:01 - 145:03
    Viis aastat tagasi oli see näitaja
  • 145:03 - 145:05
    4 iga leitava barreli kohta.
  • 145:05 - 145:07
    Aasta pärast hakkab see olema
  • 145:07 - 145:09
    8 iga leitava barreli kohta.
  • 145:09 - 145:11
    Mis mind häirib, on see, et
  • 145:11 - 145:16
    üle maailma ei tee valitsused ja tööstusjuhid küllalt
  • 145:16 - 145:20
    tõsiseid jõupingutusi millegi muutmiseks.
  • 145:20 - 145:24
    Me küll enam-vähem üritame kasutada rohkem tuuleenergiat ja võib-olla
  • 145:24 - 145:27
    teha midagi tõusu ja mõõnaga...
  • 145:27 - 145:31
    Me oleme üritanud muuta oma autod veidike efektiivsemateks, kuid midagi
  • 145:31 - 145:34
    tõeliselt revolutsioonilist pole tulemas
  • 145:34 - 145:36
    - need on kõik üsna tühised sammud -
  • 145:36 - 145:38
    ja minu arvates on see päris hirmutav.
  • 145:38 - 145:42
    Valitsused, keda tõukavad tagant majandusteadlased,
  • 145:42 - 145:45
    kes ei huvitu sellest, millest me räägime,
  • 145:45 - 145:50
    püüavad ergutada tarbimiskultust, et taastada varasem heaolu
  • 145:50 - 145:53
    lootuses, et neil õnnestub taastada minevik.
  • 145:53 - 145:57
    Nad trükivad aina rohkem raha, millel pole mingisugustki katet.
  • 145:57 - 145:59
    Kui majandus paraneb ja taastub
  • 145:59 - 146:01
    ja see kuulus majanduskasv naaseb,
  • 146:01 - 146:03
    siis on see ainult lühiajaline, sest
  • 146:04 - 146:07
    natukese aja pärast, mida võiks arvestada kuudes mitte aastates,
  • 146:07 - 146:11
    tuleb pakkumisel jälle piir ette.
  • 146:11 - 146:13
    Tuleb järjekordne hinnašokk
  • 146:13 - 146:15
    ja sügavam langus. Ma arvan,
  • 146:15 - 146:17
    et me läheme nõiaringi.
  • 146:17 - 146:19
    Nii suureneb majanduskasv - hinnatõus -
  • 146:19 - 146:21
    ja kõik jääb seisma. Praegu oleme seal.
  • 146:21 - 146:25
    Seejärel hakkab see uuesti üles minema,
  • 146:25 - 146:29
    aga praegu oleme olukorras, kus ei suudeta enam odavat energiat toota.
  • 146:29 - 146:32
    Oleme tipus - nafta tootmine langeb.
  • 146:32 - 146:35
    Maapõuest ei saa naftat kuidagi rohkem ega kiiremini kätte,
  • 146:35 - 146:39
    mis tähendab, et asjad seiskuvad ja nafta hind langeb,
  • 146:39 - 146:45
    mida see 2009. a. alguses ka tegi, aga niipea kui tuleb "taastumine",
  • 146:45 - 146:47
    hakkab nafta hind jälle tõusma.
  • 146:47 - 146:49
    Viimasel ajal kõigub barreli hind 80$ juures
  • 146:49 - 146:52
    ja isegi selle hinnaga on
  • 146:52 - 146:54
    finants- ja majanduskrahhi tingimustes
  • 146:54 - 146:56
    inimestel raske seda endale lubada.
  • 146:56 - 147:01
    Maailma naftatootmine on praegu umbes 86 miljonit barrelit päevas.
  • 147:01 - 147:04
    Kümne aasta jooksul tuleb
  • 147:04 - 147:08
    umbes 14 miljonit barrelit päevas asendada millegi muuga.
  • 147:09 - 147:12
    Praegu ei ole midagi, mis suudaks
  • 147:12 - 147:15
    isegi 1% sellest nõudlusest katta.
  • 147:15 - 147:17
    Kui me ei tee midagi väga kiiresti,
  • 147:17 - 147:21
    siis tekib suur energia puudujääk.
  • 147:21 - 147:25
    Ma arvan, et suur viga oli see, et umbes kümme aastat tagasi
  • 147:25 - 147:29
    ei tunnistatud suurte jõupingutuste vajadust,
  • 147:29 - 147:30
    et arendada neid
  • 147:30 - 147:32
    jätkusuutlikke energialiike.
  • 147:32 - 147:35
    Ma arvan, et meie lapselapsed vaatavad sellele tagasi
  • 147:35 - 147:40
    täieliku hämmastusega: "Te teadsite,
  • 147:40 - 147:42
    et teil on tegemist piiratud maavaraga...
  • 147:42 - 147:45
    Kuidas te võisite ehitada oma majanduse
  • 147:45 - 147:49
    millelegi, mis ühel hetkel kaob?"
  • 147:49 - 147:51
    Esimest korda inimajaloos
  • 147:51 - 147:55
    on meie liik silmitsi põhiressursi otsalõppemisega,
  • 147:55 - 147:58
    millest sõltub süsteemi ellujäämine.
  • 147:58 - 148:00
    Kogu asja puänt on selles,
  • 148:00 - 148:02
    et isegi kui naftat napib,
  • 148:02 - 148:05
    levitab majandussüsteem ikka pimesi
  • 148:05 - 148:07
    oma vähkkasvajalikku kasvumudelit...
  • 148:07 - 148:11
    et inimesed saaksid minna ja osta rohkem
  • 148:11 - 148:16
    naftal töötavaid autosid, et suurendada SKT-d ja luua töökohti, muutes seeläbi allakäiku hullemaks.
  • 148:16 - 148:18
    Kas on lahendusi, mis asendaksid
  • 148:18 - 148:20
    seda süsivesinike majanduse struktuuri?
  • 148:20 - 148:21
    Muidugi,
  • 148:22 - 148:24
    aga sammud, mida on nendeks muutusteks vaja astuda,
  • 148:24 - 148:28
    ei kajastu turumajanduse nõuetes,
  • 148:28 - 148:31
    sest uusi lahendusi saab
  • 148:31 - 148:34
    rakendada ainult kasumimehhanismi kaudu.
  • 148:34 - 148:37
    Inimesed ei investeeri taastuvenergiasse,
  • 148:37 - 148:40
    sest selle pealt ei teeni raha ei pikas ega lühikeses perspektiivis.
  • 148:40 - 148:43
    Nende rakendamine nõuab pühendumust,
  • 148:43 - 148:46
    mis on võimalik vaid suurte rahaliste kaotustega.
  • 148:46 - 148:49
    Seega puudub rahaline ajend ja
  • 148:49 - 148:53
    selles süsteemis on nii, et kui puudub rahaline ajend, siis asju ei tehta.
  • 148:54 - 148:56
    Pealegi on naftatipp
  • 148:56 - 148:59
    vaid üks paljudest ilmnevatest tagajärgedest,
  • 148:59 - 149:03
    mis kihutavad keskkonda ja ühiskonda kiiresti kuristiku poole.
  • 149:03 - 149:05
    Lisaks on vähenemas magevesi
  • 149:05 - 149:07
    - ühtlasi meie olemasolu eeldus -
  • 149:07 - 149:09
    millest on praeguste andmete järgi
  • 149:09 - 149:11
    puudu 2,8 miljardil inimesel
  • 149:12 - 149:16
    ja aastaks 2030 jõuab see 4 miljardini.
  • 149:16 - 149:18
    Toidutootmine:
  • 149:18 - 149:22
    Põllumaid, kust tuleb 99,7% tänapäeva inimtoidust,
  • 149:22 - 149:25
    hävitatakse kuni 40 korda kiiremini,
  • 149:25 - 149:29
    kui need taastuda jõuavad,
  • 149:29 - 149:32
    ning viimase 40 aasta jooksul on
  • 149:32 - 149:34
    30% haritavast maast muutunud viljatuks.
  • 149:35 - 149:38
    Rääkimata sellest, et süsivesinikud on tänapäeva
  • 149:38 - 149:40
    põllumajanduse selgroog ning selle vähenedes
  • 149:40 - 149:43
    vähenevad ka toiduvarud.
  • 149:43 - 149:44
    Üldiselt ressursside osas
  • 149:44 - 149:48
    on meie praeguse tarbimisrütmi juures vaja
  • 149:48 - 149:51
    aastaks 2030 kahte planeeti, et samamoodi jätkata.
  • 149:51 - 149:53
    Rääkimata elu toetava
  • 149:53 - 149:56
    elurikkuse pidevast hävitamisest,
  • 149:56 - 149:58
    mis tekitab väljasuremise puhanguid
  • 149:58 - 150:01
    ja keskkonna ebastabiilsust üle maailma.
  • 150:01 - 150:03
    Lisaks nendele probleemidele
  • 150:03 - 150:05
    on meil peaaegu eksponentsiaalne rahvastiku kasv,
  • 150:05 - 150:08
    mille puhul võib aastaks 2030 sellel planeedil olla
  • 150:08 - 150:11
    üle 8 miljardi inimese.
  • 150:11 - 150:14
    Sellise nõudluse juures peaks juba ainuüksi
  • 150:14 - 150:18
    energiatootmine aastaks 2030 suurenema 44%.
  • 150:18 - 150:22
    Ja jällegi, kuna raha on ainuke asi, mis asjad liikuma paneb,
  • 150:22 - 150:24
    siis kas me eeldame, et maailmas leidub
  • 150:24 - 150:26
    mõni riik, kes suudab endale lubada
  • 150:26 - 150:30
    selliseid hiiglaslikke muutusi, mida vajavad
  • 150:30 - 150:33
    põllumajandus, vee töötlemine, energiatootmine ja muu sarnane?
  • 150:33 - 150:35
    Kui kogu maailma
  • 150:35 - 150:38
    hakkab globaalne võlapüramiidskeem vaikselt välja lülitama...
  • 150:38 - 150:39
    Rääkimata sellest, et
  • 150:39 - 150:41
    tehnoloogilise tööpuuduse
  • 150:41 - 150:43
    tõttu muutub praegune
  • 150:43 - 150:46
    tööpuudus tavaliseks.
  • 150:46 - 150:48
    Need töökohad ei tule enam tagasi.
  • 150:48 - 150:51
    Ning lõpuks, laiem ühiskondlik väljavaade.
  • 150:51 - 150:54
    Vaesus suurenes meie planeedil ajavahemikul 1970-2010
  • 150:54 - 150:57
    selle süsteemi tõttu kahekordselt...
  • 150:57 - 150:59
    Ning arvestades meie praegust olukorda,
  • 150:59 - 151:01
    kas te tõesti arvate, et me näeme
  • 151:01 - 151:03
    midagi vähemat kui veel rohkem
  • 151:03 - 151:07
    kahekordistumisi, rohkem kannatust ja massilisi näljahädasid?
  • 151:07 - 151:08
    [ Algus ]
  • 151:09 - 151:11
    Mingit taastumist ei tule.
  • 151:11 - 151:13
    See pole mingi pikk depressioon,
  • 151:13 - 151:16
    millest me ühel päeval välja tuleme.
  • 151:16 - 151:18
    Ma arvan, et järgmine etapp, mida me peale
  • 151:18 - 151:21
    järgmist majanduskrahhi näeme, on ulatuslikud rahutused.
  • 151:21 - 151:23
    Siis, kui lõpetatakse töötu abirahade maksmine,
  • 151:23 - 151:26
    sest riikidel pole enam raha.
  • 151:26 - 151:30
    Ning kui asjad lähevad nii hulluks, et inimesed kaotavad usalduse
  • 151:30 - 151:34
    oma valitud juhtidesse, siis nõuavad nad muutust,
  • 151:34 - 151:37
    kui me just üksteist selle käigus ära ei tapa
  • 151:37 - 151:39
    või keskkonda ei hävita.
  • 151:39 - 151:43
    Ma kardan, et me võime jõuda olukorda, kust pole enam tagasiteed...
  • 151:43 - 151:46
    Ja see häirib mind hingepõhjani.
  • 151:46 - 151:50
    Me teeme kõik, mis võimalik, et seda olukorda vältida.
  • 151:51 - 151:56
    On selge, et me oleme suure ülemineku äärel inimeste elus...
  • 151:57 - 152:00
    See, millega praegu silmitsi oleme, on põhimõtteline muutus
  • 152:00 - 152:03
    elus, mida me viimasel sajandil oleme tundnud.
  • 152:03 - 152:06
    Majanduse ja planeedi ressurside vahel
  • 152:06 - 152:08
    peab olema seos,
  • 152:08 - 152:12
    ressurssideks on muidugi kõik loomad ja taimed,
  • 152:12 - 152:15
    ookeanide ja kõige muu heaolu.
  • 152:15 - 152:18
    See on rahapõhine mõtteraamistik,
  • 152:18 - 152:22
    mis ei tagane enne, kui pole tapnud viimastki inimest.
  • 152:23 - 152:27
    "Siserühm" teeb kõik, mis ta suudab, et võimul püsida,
  • 152:27 - 152:30
    ja seda peab meeles pidama.
  • 152:30 - 152:32
    Nad kasutavad armeed ja mereväge ja valesid
  • 152:32 - 152:36
    või ükskõik, mis vaja, et võimu säilitada.
  • 152:36 - 152:38
    Nad ei mõtlegi alla anda,
  • 152:38 - 152:43
    sest nad ei tea ühtegi teist süsteemi, mis nendesuguseid alal hoiaks.
  • 153:36 - 153:39
    [ Otseülekanne New Yorgist ]
  • 153:52 - 154:00
    [ Ülemaailmsed protestid peatavad maailma majanduse ]
  • 154:06 - 154:10
    [ London - otseülekanne ]
  • 154:10 - 154:13
    [ Hiina - otseülekanne ]
  • 154:13 - 154:15
    [ Lõuna-Aafrika - otseülekanne ]
  • 154:15 - 154:19
    [ Hispaania - otseülekanne ]
  • 154:19 - 154:23
    [ Venemaa - otseülekanne ]
  • 154:23 - 154:29
    [ Kanada - otseülekanne ]
  • 154:29 - 154:34
    [ Saudi-Araabia - otseülekanne ]
  • 154:47 - 154:50
    [ Läänemaailma kuritegevus kasvab hüppeliselt ]
  • 154:50 - 154:53
    [ ÜRO kuulutab välja ülemaailmse eriolukorra ]
  • 154:53 - 154:55
    [ Ülemaailmne töötus on jõudnud 65%-ni ]
  • 154:55 - 154:58
    [ Jätkuvalt kardetakse maailmasõja puhkemist ]
  • 154:58 - 155:01
    [ Võlakrahh põhjustab toidunappust ]
  • 156:54 - 156:59
    [ Võtke see tagasi ]
  • 157:31 - 157:34
    [ Kuigi puuduvad teated vägivalla kohta,
  • 157:34 - 157:37
    jätkuvad enneolematud meeleavaldused...
  • 157:37 - 157:41
    Üle kogu maailma võetakse pangaarvetelt süstemaatiliselt
  • 157:41 - 157:44
    triljonite dollarite väärtuses raha välja
  • 157:44 - 157:46
    ning paistab,
  • 157:46 - 157:50
    et seda visatakse nüüd maha
  • 157:50 - 157:54
    maailma keskpankade ette. ]
  • 158:48 - 158:54
    [ SEE ON SINU MAAILM ]
  • 158:59 - 159:03
    [ SEE ON MEIE MAAILM ]
  • 159:04 - 159:09
    [ REVOLUTSIOON ON ALANUD ]
  • 159:12 - 159:21
    [ WWW.THEZEITGEISTMOVEMENT.COM ]
Title:
ZEITGEIST: MOVING FORWARD | OFFICIAL RELEASE | 2011
Description:

This is the Official Online (Youtube) Release of "Zeitgeist: Moving Forward" by Peter Joseph. [30 subtitles pending]

On Jan. 15th, 2011, "Zeitgeist: Moving Forward" was released theatrically to sold out crowds in 60 countries; 31 languages; 295 cities and 341 Venues. It has been noted as the largest non-profit independent film release in history.

This is a non-commercial work and is available online for free viewing and no restrictions apply to uploading/download/posting/linking - as long as no money is exchanged.

A Free DVD Torrent of the full 2 hr and 42 min film in 30 languages is also made available through the main website [below], with instructions on how one can download and burn the movie to DVD themselves. His other films are also freely available in this format.

Website:
www.zeitgeistmovingforward.com
www.zeitgeistmovie.com

Release Map:
http://zeitgeistmovingforward.com/zmap

$5 DVD:
http://zeitgeistmovingforward.com/dvd

Movement:
www.thezeitgeistmovement.com
more » « less
Video Language:
Greek
Duration:
02:41:25
There has been no activity on this language so far.

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.