Return to Video

Newtoni Esimene Liikumisseadus

  • 0:01 - 0:06
    Selles videos räägin ma veidikene Newtoni esimesest liikumisseadusest.
  • 0:06 - 0:11
    See on Newtoni printsiibi tõlge ladina keelest inglise keelde.
  • 0:11 - 0:16
    Niisiis, esimene seadus: Iga keha püsib paigal liikumatus olekus.
  • 0:16 - 0:23
    Nõnda, liikumatu olek või ühtlaselt edasi liikuv olek välja arvatud
  • 0:23 - 0:28
    kui see on sunnitud muutma oma olekut jõu mõjul.
  • 0:28 - 0:33
    Veel üks viis seda sõnastada on: kui on midagi, siis iga keha püsib nii, et kõik kas seisab või liigub ühtlase kiirusega.
  • 0:33 - 0:39
    Veel üks viis seda sõnastada on: kui on midagi, siis iga keha püsib nii, et kõik kas seisab või liigub ühtlase kiirusega.
  • 0:39 - 0:44
    Kui just mingi jõud ei sunni keha oma olekut muutma, eriti tasakaalustamata jõud, millest ma räägin hiljem.
  • 0:44 - 0:47
    Kui just mingi jõud ei sunni keha oma olekut muutma, eriti tasakaalustamata jõud, millest ma räägin hiljem.
  • 0:47 - 0:51
    Oletame, et mul on mingi keha, mis seisab paigal.
  • 0:51 - 0:58
    Ütleme, et see on kivi.
  • 0:58 - 1:08
    Mul on kivi ning see on muru peal maas.
  • 1:08 - 1:14
    Ma võin jäädagi seda kivi jälgima and ilmselt see ei hakkagi liikuma, eeldades, et midagii ei mõjuta teda.
  • 1:14 - 1:18
    Kui ükski jõud seda kivi ei mõjuta, siis ta lihtsalt jääbki sinna maha.
  • 1:18 - 1:24
    Niisiis, esimene osa on üsna ilmne: iga keha püsib paigal liikumatus olekus.
  • 1:24 - 1:29
    Lause teise osa kohta ma ei hakka näided tooma.
  • 1:29 - 1:33
    Kivi ilmselgelt püsib paigal, kui mingi jõud teda ei mõjuta.
  • 1:33 - 1:37
    Kui just keegi seda kivi ei lükka või veereta.
  • 1:37 - 1:42
    Mis on vähem intuitiivne esimese seaduse kohta, on selle teine osa.
  • 1:42 - 1:49
    Iga keha püsib kas liikumatus olekus või ühtlase kiirusega liikumise olekus.
  • 1:49 - 1:53
    Välja arvatud juhul, kui mingi jõud seda keha mõjutab.
  • 1:53 - 1:57
    See ongi Newtoni esimene seadus ning ma arvan, et peaksin tegema joonise siia.
  • 1:57 - 2:01
    Sest see siin on Newton.
  • 2:01 - 2:05
    Aga kui see on Newtoni esimene seadus, siis miks mul on siin suur pilt kellestki muust?
  • 2:05 - 2:11
    Põhjuseks on see, et Newtoni esimene seadus on tegelikult vaid selle mehe inertsiseaduse korrigeeritud versioon.
  • 2:11 - 2:19
    See mees siin on Galileo Galilei.
  • 2:19 - 2:23
    Tema oli esimene inimene, kes sõnastas inertsiseaduse.
  • 2:23 - 2:27
    Ja Newton sõnastas selle vaid veidikene ümber ning koplmplekteeris selle oma ülejäänud seadustega.
  • 2:27 - 2:29
    Sellele vaatamata, tegi veel väga palju muid asju.
  • 2:29 - 2:33
    Galileo Galileile peaksime me siiski tunnustust jagama Newtoni esimese seaduse koha pealt.
  • 2:33 - 2:35
    Sellel põhjusel tema pilt suurem ongi.
  • 2:35 - 2:37
    Kuid mul jäi mõte pooleli.
  • 2:37 - 2:41
    Nüüdseks saame siis aru, et kui miski on liikumatus olekus, siis ta ka püsib selles olekus, kui teda ükski jõud ei mõjuta.
  • 2:41 - 2:44
    Mõnedes definitsioonides võite näha "välja arvatud juhul kui keha mõjutab tasakaalustamata jõud".
  • 2:44 - 2:49
    Põhjus, miks öeldakse tasakaalustamata on see, et on võimalik, et keha mõjutab rohkem kui üks jõud ning nad võivad tasakaalu sattuda.
  • 2:49 - 2:51
    Põhjus, miks öeldakse tasakaalustamata on see, et on võimalik, et keha mõjutab rohkem kui üks jõud ning nad võivad tasakaalu sattuda.
  • 2:51 - 2:55
    Näiteks: ma võiksin kivi lükata sellelt poolelt teatud jõuga.
  • 2:55 - 3:01
    Ning kui teiselt poolt kivi lükata täpselt sama jõuga, siis kivi ei liigu.
  • 3:01 - 3:06
    Ainus viis, kuidas kivi liiguks, oleks see, kui ühel poolt lükatakse suurema jõuga kui teiselt poolt.
  • 3:06 - 3:08
    Niisiis, kui meil on tasakaalustamata jõud.
  • 3:08 - 3:11
    Ütleme et meil on tonn jääd.
  • 3:11 - 3:13
    Ütleme et meil on tonn jääd.
  • 3:13 - 3:15
    Või jääd jää peal, sest sedasi on seda lihtsam liigutada.
  • 3:15 - 3:20
    Ütleme, et siin on jää ning selle peal on veel üks blokk jääd.
  • 3:20 - 3:26
    Oleme tuttavad ideega, et kui kehale jõud ei mõju, siis see ei liigu.
  • 3:26 - 3:32
    Aga mis juhtub, kui ma sellelt poolelt jääd teatud jõuga lükkan?
  • 3:32 - 3:35
    Ja sina lükkad jääd sealt poolt sama jõuga?
  • 3:35 - 3:37
    Jää ei hakka ikkagi liikuma.
  • 3:37 - 3:40
    See siin on tasakaalus jõud.
  • 3:40 - 3:42
    Tasakaalus jõud.
  • 3:42 - 3:51
    Ainus viis jääl oma oleku muutmiseks on tasakaalustamata jõu toimel.
  • 3:51 - 3:58
    Kui lisada veidi jõudu sellele poolele nii, et see enam kui kompenseerib siit poolt lükkava jõu.
  • 3:58 - 4:04
    Sel juhul näeme me, et jää hakkab liikuma ja kiirendama selles suunas.
  • 4:04 - 4:09
    Usun, et see osa on ilmselge: miski, mis seisab paigal, jääb paigalseisvasse olekusse, kui mingi jõud teda ei mõjuta.
  • 4:09 - 4:11
    Usun, et see osa on ilmselge: miski, mis seisab paigal, jääb paigalseisvasse olekusse, kui mingi jõud teda ei mõjuta.
  • 4:11 - 4:17
    Idee sellest, et miski liigub ühtlase kiirusega edasi, on meile vähem arusaadav.
  • 4:17 - 4:21
    Teisi sõnu miski pidevalt ühtlase kiirusega.
  • 4:21 - 4:23
    Teisi sõnu miski pidevalt ühtlase kiirusega.
  • 4:23 - 4:30
    Mida ta ütleb on see, et miski ühtlase kiirusega jätkab liikumist ühtlase kiirusega igavesti.
  • 4:30 - 4:33
    Välja arvatud kui seda mõjutab mingi jõud.
  • 4:33 - 4:38
    See ei ole niivõrd selge seoses inimeste kogemustega.
  • 4:38 - 4:43
    Isegi kui ma lükkaksin jääkuubikut, mingil hetkel jääks see ikkagi seisma.
  • 4:43 - 4:47
    Ta ei liigu igavesti edasi, isegi eeldades, et jäärada on lõpmatult pikk.
  • 4:47 - 4:57
    See jääkuubik jääb mingil hetkel seisma. Või kui ma viskan näiteks tennise palli, see jääb ikkagi lõpuks seisma.
  • 4:57 - 5:05
    Või kui ma näiteks veeretan keeglikuuli või midagi iganes!
  • 5:05 - 5:10
    Inimkonna kogemuste kohaselt jääb kõik mingil hetkel ikkagi seisma.
  • 5:10 - 5:14
    Väga ebaintuitiivne on öelda, et miski liikuv jääbki lihtsalt igavesti liikuma.
  • 5:14 - 5:20
    Kõik meie intuitsioonis ütleb, et selleks, et miski igavesti liiguks, peame me sellele jõudu lisama või energiat lisama.
  • 5:20 - 5:24
    Kõik meie intuitsioonis ütleb, et selleks, et miski igavesti liiguks, peame me sellele jõudu lisama või energiat lisama.
  • 5:24 - 5:31
    Auto ei liigu ju igavesti, kui sa ei lisa sinna kütust.
  • 5:31 - 5:33
    Millest nad siis räägivad?
  • 5:33 - 5:37
    Kõik meie näitena toodud kehad peaksid nende teadlaste arust igavesti edasi liikuma.
  • 5:37 - 5:41
    Kõik meie näitena toodud kehad peaksid nende teadlaste arust igavesti edasi liikuma.
  • 5:41 - 5:45
    Pall liiguks igavesti edasi, jää libiseks igavesti edasi.
  • 5:45 - 5:50
    Välja arvatud juhul, kui neid mõjutavad tasakaalustamata jõud.
  • 5:50 - 5:54
    Näiteks jää puhul, isegi kui jää jää peal ei hõõrdu väga.
  • 5:54 - 5:57
    Seal on siiski mingi hõõrdumine.
  • 5:57 - 6:01
    Ning see ongi see jõud, mis antud situatsioonis mõjutab jää liikumist.
  • 6:01 - 6:04
    Ning see ongi see jõud, mis antud situatsioonis mõjutab jää liikumist.
  • 6:04 - 6:07
    Hõõrdumine iseenesest tuleb aatomitasandilt.
  • 6:07 - 6:13
    Kui sul on veemolekulid võrestruktuuris jääkuubikus.
  • 6:13 - 6:21
    Ja need veemolekulid on ka "jäämeres", mille peal jääkuubik liigub.
  • 6:21 - 6:23
    Sel juhul nad ikkagi mingil määral müksavad ja nühivad üksteist.
  • 6:23 - 6:25
    Kuigi nad mõlemad on siledad, on ikkagi mingisugused erandid.
  • 6:25 - 6:28
    Nad müksavad ja nühivad ning tekitavad väheke soojust.
  • 6:28 - 6:33
    Ning lõpuks ma töötavad liikumise vastu.
  • 6:33 - 6:37
    Niisiis, seal on hõõrdejõud, mille pärast jääkuubik ka seisma jääb.
  • 6:37 - 6:39
    Lisaks hõõrdejõule on takistusi ka õhus.
  • 6:39 - 6:43
    Jääkuubik müksab igasuguste õhu osakestega kokku.
  • 6:43 - 6:47
    Seda ei ole küll enda silmaga näha, aga see ei lase jääkuubikul lõpmatuseni liikuda.
  • 6:47 - 6:50
    Sama kehtib ka palli viskamise puhul.
  • 6:50 - 6:54
    Ilmselgelt mingil hetkel kukub pall maha gravitatsiooni tõttu- see on veel üks jõud, mis kõike mõjutab.
  • 6:54 - 6:59
    Kui pall maha kukub, siis ta ei hakka igavesti likkuma, sest siis hakkab teda mõjutama omakorda hõõrdejõud.
  • 6:59 - 7:05
    Kui maas on muru, siis hakkab ka see teda takistama.
  • 7:05 - 7:09
    Ja isegi kui pall on õhus, siis ta kiirus langeb, mitte ta ei liigu ühtlase kiirusega edasi.
  • 7:09 - 7:14
    Selle pärast, et on igasugused õhuosakesed, mis palli vastu põrkavad ning palli aeglustavad.
  • 7:14 - 7:18
    Selle pärast, et on igasugused õhuosakesed, mis palli vastu põrkavad ning palli aeglustavad.
  • 7:18 - 7:22
    Mis nende meeste juures hiilgav oli, oli fakt, et nad suutsid kujutada reaalsust, kus ei olnud gravitatsioonijõudu ning kus õhk kehasid ei auglustanud.
  • 7:22 - 7:28
    Mis nende meeste juures hiilgav oli, oli fakt, et nad suutsid kujutada reaalsust, kus ei olnud gravitatsioonijõudu ning kus õhk kehasid ei auglustanud.
  • 7:28 - 7:34
    Nad suutsid ette kujutada seda, kuidas miski jääbki liikuma.
  • 7:34 - 7:38
    Põhjus, miks Galileo otseselt selles hea oli, oli see, et ta õppis planeetide orbiite.
  • 7:38 - 7:41
    Põhjus, miks Galileo otseselt selles hea oli, oli see, et ta õppis planeetide orbiite.
  • 7:41 - 7:46
    Ilmselt ta arvas teoreetiliselt, et siin ei ole õhku.
  • 7:46 - 7:50
    Ning ta arvas, et see on põhjus, miks planeedid suudavad lõpmatuseni liikuda.
  • 7:50 - 7:56
    Samuti planeetide kiirus on ühtlane, sest kosmoses ei midagi, mis neid aeglustaks.
  • 7:56 - 8:02
    Samuti planeetide kiirus on ühtlane, sest kosmoses ei midagi, mis neid aeglustaks.
  • 8:02 - 8:05
    Loodetavasti on see teie jaoks see sama hämmastav kui minu jaoks.
  • 8:05 - 8:09
    Sest mingil tasemel on see kõik loogiline, aga mingil tasemel see siiski pole.
  • 8:09 - 8:12
    Eriti see "ühtlaselt edasi liikumine".
  • 8:12 - 8:17
    Lihtsalt, et teha selgeks, oletame, et gravitatsioon kaoks ning õhku poleks.
  • 8:17 - 8:22
    Näiteks sa viskaks palli, siis see sõna otseses mõttes liiguks selles suunas igavesti edasi.
  • 8:22 - 8:27
    Kui just mingi muu tasakaalustamata jõud seda ei mõjutaks.
  • 8:27 - 8:32
    Veel üks viis sellest mõelda on järgmine näide, mida võib näha igapäevaelus.
  • 8:32 - 8:42
    Oletame, et ma olen lennuk, mis liigub täielikult ühtlase kiirusega ja ei lennukis ei ole mingisugust turbulentsi.
  • 8:42 - 8:43
    Oletame, et ma olen lennuk, mis liigub täielikult ühtlase kiirusega ja ei lennukis ei ole mingisugust turbulentsi.
  • 8:43 - 8:51
    Kui ma istun siin samas ning lennuk liigub ühtlase kiirusega tasaselt, ilma turbulentsita.
  • 8:51 - 8:53
    Kui ma istun siin samas ning lennuk liigub ühtlase kiirusega tasaselt, ilma turbulentsita.
  • 8:53 - 8:58
    Ei ole võimalik aru saada, kas lennuk liigub, ilma aknast välja vaatamata.
  • 8:58 - 9:01
    Oletame, et lennukis aknaid pole ning see liigub ühtlase kiirusega.
  • 9:01 - 9:07
    Ei mingit turbulentsi ning ma ei kuule midagi.
  • 9:07 - 9:09
    Ma ei kuule isegi mootoreid.
  • 9:09 - 9:11
    Sellisel juhul ei ole mingit viisi aru saada, kas lennuk liigub või mitte.
  • 9:11 - 9:15
    Sest minu vaatenurgast näeb see välja täpselt sama nagu see, kui ma istuks samas lennukis liikumatus olekus.
  • 9:15 - 9:19
    Sest minu vaatenurgast näeb see välja täpselt sama nagu see, kui ma istuks samas lennukis liikumatus olekus.
  • 9:19 - 9:24
    See on teistsugune mõtteviis sellest, kuigi see on täiesti intuitiivne meie jaoks.
Title:
Newtoni Esimene Liikumisseadus
Description:

Newton's First Law (Galileo's Law of Inertia).
more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:32
Priit Päll added a translation

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.