Return to Video

PEALKIRI: Tugevate aluste ja hapete pH, pOH

  • 0:00 - 0:04
    Kui vaadelda vett iseseisvalt,
  • 0:04 - 0:08
    siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel.
  • 0:08 - 0:10
    siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel.
  • 0:10 - 0:13
    Väike osa veest muutub vesinikioonideks,
  • 0:13 - 0:16
    mis reaalselt esinevad siiski hüdrooniumina.
  • 0:16 - 0:18
    Vesinikioonid ühinevad teiste veemolekulidega.
  • 0:18 - 0:21
    See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina.
  • 0:21 - 0:23
    See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina.
  • 0:23 - 0:26
    Vesinikioon on tegelikkuses prooton.
  • 0:26 - 0:29
    Pluss hüdroksiidioon.
  • 0:29 - 0:34
    Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures.
  • 0:34 - 0:36
    Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures.
  • 0:36 - 0:39
    Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist.
  • 0:39 - 0:42
    Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist.
  • 0:42 - 0:43
    Mitte millestki muust.
  • 0:43 - 0:46
    Mingi konkreetse molekuli jaoks loomulikult.
  • 0:46 - 0:48
    Niisiis, 25 kraadi Celiust.
  • 0:48 - 0:51
    Üle-eelmises videos vaatlesime tasakaalukonstanti,
  • 0:51 - 0:54
    mis on reaktsiooni produktide kontsentratsioonide korrutis
  • 0:54 - 1:01
    jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega.
  • 1:01 - 1:03
    jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega.
  • 1:03 - 1:05
    Antud juhul on reagendiks vesi.
  • 1:05 - 1:06
    Vesi on lahusti.
  • 1:06 - 1:09
    Antud juhul on reagent kõikjal lahuses.
  • 1:09 - 1:11
    Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1.
  • 1:11 - 1:13
    Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1.
  • 1:13 - 1:17
    Kuna antud juhul on reagent alati olemas, siis seda ei lisata.
  • 1:17 - 1:19
    Võime kirjutada lihtsalt jagatud 1-ga.
  • 1:19 - 1:23
    See on võrdne vee dissotsiatsioonikonstandiga.
  • 1:23 - 1:27
    Õppisime, et selle konstandi väärtus on 10 astme miinus 14.
  • 1:27 - 1:32
    Sest vees on vesinikioonide kontsentratsioon 10 astmes miinus 7 ning
  • 1:32 - 1:37
    hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7.
  • 1:37 - 1:38
    hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7.
  • 1:38 - 1:41
    Kui nüüd võtta sellest kõigest logaritm.
  • 1:41 - 1:46
    Kui võtta pKw.
  • 1:46 - 1:47
    Mis see on?
  • 1:47 - 1:49
    Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm.
  • 1:49 - 1:51
    Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm.
  • 1:51 - 1:54
    Negatiivne logaritm 10 astmes miinus 14-st:
  • 1:54 - 1:57
    logaritm (alusel 10) 10 astmes miinus 14-st on miinus 14.
  • 1:57 - 1:59
    Negatiivne logaritm on seega 14.
  • 1:59 - 2:07
    pKw on seega 14 ning see võrdub...
  • 2:07 - 2:10
    Võtame paremast poolest negatiivse logaritmi.
  • 2:10 - 2:12
    See on logaritmi omadus.
  • 2:12 - 2:15
    See on rohkem matemaatika kui keemia.
  • 2:15 - 2:23
    Logaritm vesinik- ja hüdroksiidioonide korrutisest.
  • 2:23 - 2:25
    See on samaväärne.
  • 2:25 - 2:32
    See on sama, kui miinus logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist miinus
  • 2:32 - 2:40
    logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist
  • 2:40 - 2:41
    Mis me saame?
  • 2:41 - 2:48
    See siin on pH,
  • 2:48 - 2:49
    mis on võrdne negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsoonist.
  • 2:49 - 2:52
    See siin on 10 astmes miinus 7, eks ole?
  • 2:52 - 2:54
    10 astmes miinus 7.
  • 2:54 - 2:55
    Selle logaritm on miinus 7.
  • 2:55 - 2:56
    Ees on veel üks miinus.
  • 2:56 - 2:59
    Seega pH on 7.
  • 2:59 - 3:01
    Ja mis see on?
  • 3:01 - 3:02
    See siin.
  • 3:02 - 3:05
    See on pOH.
  • 3:05 - 3:08
    Negatiivne logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist.
  • 3:08 - 3:12
    Loomulikult on ka see 10 astmes miinus 7.
  • 3:12 - 3:16
    Leiame pOH. Logaritm sellest on miinus 7.
  • 3:16 - 3:17
    Üks miinus on veel logaritmi ees.
  • 3:17 - 3:19
    Saame vastuseks 7.
  • 3:19 - 3:24
    Saame järgmise valemi:
  • 3:24 - 3:28
    pKw (negatiivne logaritm vee dissotsiatsioonikonstandist) võrdub
  • 3:28 - 3:41
    vee pH pluss vee pOH.
  • 3:41 - 3:43
    25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant.
  • 3:43 - 3:45
    25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant.
  • 3:45 - 3:47
    Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde.
  • 3:47 - 3:49
    Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde.
  • 3:49 - 3:55
    pKe on 25 kraadi Celsiuse juures alati 14.
  • 3:55 - 3:57
    Pidagem meeles, et niikaua, kui temperatuur on konstantne ning
  • 3:57 - 4:01
    me ei puutu molekuli ennast,
  • 4:01 - 4:03
    jääb tasakaalukonstant alati samaks.
  • 4:03 - 4:04
    Sellepärast seda nimetataksegi konstandiks.
  • 4:04 - 4:08
    Liigutame selle kõik nüüd eest ära.
  • 4:08 - 4:13
    Olgu meil mingi kogus soolhapet,
  • 4:13 - 4:15
    mis juhtub, kui lisada seda vette?
  • 4:18 - 4:21
    Kasutan erinevaid värve.
  • 4:21 - 4:23
    Olgu meil mingi kogus soolhapet.
  • 4:23 - 4:26
    See on vesilahuses.
  • 4:26 - 4:32
    On teada, et see dissotsieerub täielikult,
  • 4:32 - 4:39
    mis tähendab seda, et tekivad vesinikioonid,
  • 4:39 - 4:42
    mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi.
  • 4:42 - 4:44
    mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi.
  • 4:44 - 4:51
    Pluss kloriidi anioon (negatiivne ioon).
  • 4:51 - 4:53
    Siin.
  • 4:53 - 5:09
    Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape.
  • 5:09 - 5:12
    Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape.
  • 5:12 - 5:13
    Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape.
  • 5:13 - 5:15
    Selgitame lähemalt.
  • 5:15 - 5:18
    Kui võtta 1 M soolhapet, siis tähendab see, et
  • 5:18 - 5:26
    selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta.
  • 5:26 - 5:28
    selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta.
  • 5:28 - 5:29
    Lahus on suuremas osas vesi.
  • 5:29 - 5:30
    See on vesilahusl
  • 5:30 - 5:33
    Liitrit vee kohta, eks ole?
  • 5:33 - 5:36
    Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon?
  • 5:36 - 5:37
    Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon?
  • 5:37 - 5:39
    Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon.
  • 5:39 - 5:41
    Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon.
  • 5:41 - 5:46
    Vesinikkloriid dissotsieerus täielikult, eks ole?
  • 5:46 - 5:49
    Kogu vesinikkloriid - see ei ole tasakaalureaktsioon.
  • 5:49 - 5:49
    Tuletame meelde.
  • 5:49 - 5:52
    Joonistasin vaid ühesuunalise noole paremale.
  • 5:52 - 5:54
    Vasakule pole isegi mitte väikest noolekest.
  • 5:54 - 5:57
    See on tugev soolhape.
  • 5:57 - 6:01
    Nii et kui lisada 1 mool vesinikkloriidi vesilahusesse,
  • 6:01 - 6:03
    siis vesinikloriidi enam pole, see dissotsieerub täielikult.
  • 6:03 - 6:04
    Jäävad vaid need ioonid.
  • 6:04 - 6:11
    Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l).
  • 6:11 - 6:16
    Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l).
  • 6:16 - 6:19
    Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis.
  • 6:19 - 6:22
    Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis.
  • 6:22 - 6:24
    Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH,
  • 6:24 - 6:27
    Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH,
  • 6:27 - 6:29
    peale vesinikkloriidi lisamist.
  • 6:29 - 6:32
    pH on vesinikioonide kontsentratsioon.
  • 6:36 - 6:38
    Me juba teame vesinikioonide kontsentratsiooni,
  • 6:38 - 6:42
    see on 1 M ehk 1 mool liitri lahuse kohta.
  • 6:42 - 6:53
    pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist.
  • 6:53 - 6:54
    pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist.
  • 6:54 - 6:56
    Ehk ühest.
  • 6:56 - 6:59
    Millisele astmele on vaja 10 võtta, et saada tulemuseks 1?
  • 6:59 - 7:01
    Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10.
  • 7:01 - 7:02
    Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10.
  • 7:02 - 7:05
    See võrdub 0, miinus 0 võrdub 0.
  • 7:05 - 7:07
    Seega pH on 0.
  • 7:07 - 7:15
    Seega, kui on 1 M soolhape ja
  • 7:15 - 7:19
    see lisada vesilahusele, siis...
  • 7:19 - 7:21
    Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne,
  • 7:21 - 7:23
    Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne,
  • 7:23 - 7:26
    ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta,
  • 7:26 - 7:31
    ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta,
  • 7:31 - 7:33
    siis selle lahuse pH on 0
  • 7:33 - 7:35
    pH 0
  • 7:38 - 7:43
    Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7.
  • 7:43 - 7:44
    Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7.
  • 7:44 - 7:49
    Seda nimetatakse neutraalseks pH-ks.
  • 7:49 - 7:54
    Nüüd me teame, et kui meil on 1 M soolhappe lahus -
  • 7:54 - 7:59
    kirjutan selle punasega -
  • 7:59 - 8:07
    siis selle lahuse pH on 0.
  • 8:07 - 8:11
    On ilmselge, et madalam pH tähendab suuremat happelisust.
  • 8:11 - 8:14
    Vaatlesime seda eelmises videos.
  • 8:14 - 8:18
    Leiame nüüd, milline on selle soolhappe lahuse pOH.
  • 8:18 - 8:24
    Soolhappe vesilahuse pOH.
  • 8:24 - 8:28
    Kasutame Le Chaterier printsiipi.
  • 8:28 - 8:29
    Lähme tagasi selle juurde, millest rääkisime enne.
  • 8:32 - 8:34
    See siin on puhas vesi.
  • 8:34 - 8:37
    Kui lisada siia 1 M soolhapet ,
  • 8:37 - 8:46
    siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone.
  • 8:46 - 8:46
    siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone.
  • 8:46 - 8:50
    Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb olulisel määral.
  • 8:50 - 8:52
    Le Chaterier printsiibi kohaselt
  • 8:52 - 8:55
    hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb
  • 8:55 - 8:56
    ning reaktsiooni suund pöördub vasakule.
  • 8:56 - 8:59
    Tasakaaluvõrrandi suund muutub vasakule.
  • 8:59 - 9:00
    Kuid tuletame meelde.
  • 9:00 - 9:03
    Vees endas oli vesinikioonide kontsentratsioon vaid 10 astmes miinus 7.
  • 9:03 - 9:10
    Nüüd lisame sellel tohutu koguse.
  • 9:10 - 9:13
    Puhtas vees oli vesinikioonide kontsentratsioon 1/10000000 mol/l.
  • 9:13 - 9:17
    Nüüd lisame... kui palju?
  • 9:17 - 9:17
    10 astmes 7.
  • 9:17 - 9:22
    Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone.
  • 9:22 - 9:23
    Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone.
  • 9:23 - 9:25
    Kõik see seguneb lahuses.
  • 9:25 - 9:26
    Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt,
  • 9:26 - 9:30
    Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt,
  • 9:30 - 9:32
    sest lisati suur kogus vesinikioone.
  • 9:32 - 9:34
    Vesinikioonide kontsentratsioon jällegi tõuseb,
  • 9:34 - 9:37
    sest need saavad tarbida vaid niipalju hüdroksiidioone.
  • 9:37 - 9:38
    Hüdroksiidioone on väga vähe,
  • 9:38 - 9:40
    kõigest 10 astmes miinus 7 mol/l.
  • 9:40 - 9:43
    Vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mol/l.
  • 9:43 - 9:46
    Kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 M...
  • 9:46 - 9:48
    sest 10 astmes miinus 7 M
  • 9:48 - 9:50
    tarbitakse ära nende poolt siin.
  • 9:50 - 9:53
    Milline on hüdroksiidioonide lõplik kontsentratsioon?
  • 9:53 - 9:58
    Me juba teame, et 25 kraadi Celsiuse juures on vee pKw 14
  • 9:58 - 10:03
    ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH.
  • 10:03 - 10:05
    ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH.
  • 10:05 - 10:12
    Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole?
  • 10:12 - 10:14
    Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole?
  • 10:14 - 10:19
    Siis 1 M soolhappe lahuse pOH on 14.
  • 10:19 - 10:24
    pOH võrdub 14.
  • 10:24 - 10:26
    Teeme nüüd sarnase näite läbi alusega
  • 10:26 - 10:26
    ning leiame, milline on selle lahuse pH.
  • 10:26 - 10:28
    Tugev alus
  • 10:28 - 10:30
    Peagi näete, et kõik on täpselt vastupidine.
  • 10:30 - 10:35
    Olgu aluseks kaaliumhüdroksiid.
  • 10:35 - 10:37
    See on tugev alus,
  • 10:37 - 10:43
    seega dissotseerub vees täielikult kaaliumkatioonideks,
  • 10:43 - 10:46
    positiivselt laetud ioonideks.
  • 10:46 - 10:50
    Pluss hüdroksiidanioonideks.
  • 10:50 - 10:51
    See dissotseerub täielikult.
  • 10:51 - 10:53
    Kui ma lisan midagi vesilahusele...
  • 10:53 - 10:54
    Panen selle kirja.
  • 10:59 - 11:02
    Vesilahus tähendab, et aine on lahustunud vees.
  • 11:02 - 11:05
    Lisame 1 mooli KOH-i.
  • 11:05 - 11:07
    Tuletame meelde, et kontsentratsioon on oluline.
  • 11:07 - 11:07
    Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0.
  • 11:07 - 11:09
    Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0.
  • 11:09 - 11:09
    Ei.
  • 11:09 - 11:11
    Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0.
  • 11:11 - 11:13
    Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0.
  • 11:13 - 11:15
    Ma tegelikult ei kirjutanud seda välja.
  • 11:15 - 11:15
    Kirjutan nüüd.
  • 11:15 - 11:16
    1 M.
  • 11:19 - 11:22
    Jätan teile arvutada, milline on pH või pOH
  • 11:22 - 11:24
    2-molaarse soolhappe lahuse puhul
  • 11:24 - 11:26
    või 10-molaarse soolhappe lahuse puhul.
  • 11:26 - 11:29
    Leidke, millised on need pH-d.
  • 11:29 - 11:36
    Olgu meil 1 M kaaliumhüdroksiid.
  • 11:39 - 11:41
    1-molaarne KOH.
  • 11:41 - 11:42
    See dissotseerub veel täielikult.
  • 11:42 - 11:43
    See dissotseerub veel täielikult.
  • 11:43 - 11:47
    KOH-d ei jää järgi.
  • 11:47 - 11:50
    Kui suur on OH (hüdroksiidioonide) kontsentratsioon?
  • 11:50 - 11:55
    OH kontsentratsioon on 1 M.
  • 11:55 - 11:56
    On mul õigus?
  • 11:56 - 11:58
    Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda.
  • 11:58 - 11:58
    Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda.
  • 11:58 - 12:01
    Sest kogu KOH dissotseerub vees.
  • 12:01 - 12:02
    Milline on pOH?
  • 12:05 - 12:08
    pOH on selle negatiivne logaritm.
  • 12:08 - 12:10
    Logaritm 1 võrdub 0.
  • 12:10 - 12:12
    Negatiivne 0 on 0.
  • 12:12 - 12:19
    pH on antud juhul...
  • 12:19 - 12:20
    Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon,
  • 12:20 - 12:22
    Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon,
  • 12:22 - 12:24
    kuid on teada, et kui lisada neid (hüdroksiidioone),
  • 12:24 - 12:26
    siis need ühinevad vesinikioonidega,
  • 12:26 - 12:27
    mistõttu vesinikioonide kontsentratsioon väheneb märgatavalt.
  • 12:27 - 12:28
    Kui kuidas seda mõõta?
  • 12:28 - 12:29
    Tuletame meelde
  • 12:29 - 12:32
    25 kraadi Celsiuse järgi.
  • 12:32 - 12:34
    pKw võrdub pH pluss pOH.
  • 12:34 - 12:37
    pKw võrdub pH pluss pOH.
  • 12:37 - 12:38
    Näitasime seda selle video alguses.
  • 12:38 - 12:43
    Seega, 14 võrdub pH pluss 0.
  • 12:43 - 12:45
    0 on antud juhul pOH.
  • 12:45 - 12:49
    Saame, et pH on 14.
  • 12:49 - 12:52
    Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus...
  • 12:52 - 12:55
    Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus...
  • 12:55 - 12:57
    Kirjutan selle välja.
  • 12:57 - 13:05
    1-molaarne tugev alus.
  • 13:05 - 13:08
    Jätame meelde, et tugev on keemias ametlik mõiste -
  • 13:08 - 13:11
    see tähendab täielikku dissotsatsiooni.
  • 13:11 - 13:17
    Tugeva aluse puhul on pH 14 ja pOH 0.
  • 13:17 - 13:22
    Olgu 1 M tugev hape.
  • 13:22 - 13:25
    Kui keegi näiteks ütleb, et neil on midagi, mille pH on 0
  • 13:25 - 13:31
    ja nad sooviksid seda teie pihta visata, siis tasuks keelduda,
  • 13:31 - 13:34
    sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada.
  • 13:34 - 13:37
    sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada.
  • 13:37 - 13:39
    Olgu meil 1 M tugev hape.
  • 13:39 - 13:47
    Selle pH on 0 ja pOH on 14.
  • 13:47 - 13:50
    Võibolla järgmises videos ma näitan teile...
  • 13:50 - 13:52
    Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga.
  • 13:52 - 13:53
    Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga -
  • 13:53 - 13:57
    et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem -
  • 13:57 - 13:59
    et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem -
  • 13:59 - 14:00
    kuid see pole nii.
  • 14:00 - 14:01
    Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0.
  • 14:01 - 14:02
    Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0.
  • 14:02 - 14:07
    ph 0 oli 1 M tugeva happe puhul.
  • 14:07 - 14:10
    Milline oleks pH 2 M tugeva happe puhul... võtame parem -
  • 14:10 - 14:11
    milline oleks pH 10 M tugeva happe puhul
  • 14:11 - 14:11
    Nii.
  • 14:11 - 14:12
    Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l).
  • 14:12 - 14:19
    Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l).
  • 14:19 - 14:23
    Olgu 10 M tugeva happe vesilahus.
  • 14:23 - 14:24
    Olgu 10 M tugeva happe vesilahus.
  • 14:24 - 14:27
    Olgu 10 M tugeva happe vesilahus.
  • 14:27 - 14:28
    Milline on sellisel juhul pH?
  • 14:28 - 14:33
    pH on negatiivne logaritm (alusel 10) 10-st.
  • 14:33 - 14:34
    Logaritm alusel 10 10-st on 1.
  • 14:34 - 14:36
    10 astmes 1 on kümme.
  • 14:36 - 14:37
    See võrdub miinus 1.
  • 14:37 - 14:40
    Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1.
  • 14:40 - 14:45
    Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1.
  • 14:45 - 14:47
    Selle video materjaliga on nüüd kõik.
  • 14:47 - 14:49
    Kohtumiseni järgmises videos.
Title:
PEALKIRI: Tugevate aluste ja hapete pH, pOH
Description:

Calculating the pH or pOH of strong acids and bases.
more » « less
Video Language:
English
Duration:
14:49
Jan Klaasen added a translation

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.